www.militaar.net

Kunagi läbi jooksnud teema, kuid ei leia enam . Jutt siis Serbias asuvast maa-alusest lennuväljast, kus kõik peale lennuraja oli raiutud kaljusse

http://www.youtube.com/watch?v=X455wiHC ... ed&search=

sama video kõrval on näha teisigi

Samal teemal:
http://en.wikipedia.org/wiki/%C5%BDeljava_airport
http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... hp?t=91674

........

Lennuvälja kui sellist kalju sees siiski pole on vaid angaarid ja tehniline teenistus. Lennuväli ise on seal ikkagi maa peal. Ka Šveitsis on sõjalennukid kõik kaljude sisse peidetud nagu seal videoski.

Ei julge päris täpselt öelda, aga vene kanalilt(ei mäleta milliselt) oli tõepoolest selline saade. Seal olevat hukkunud mitu lendurit maandudes, seda mäletan täpselt. Kas on siis võimalus, et maabudes nad lihtasalt sõitsid angaaridesse ebatäpselt? Tegu oli 60 aastatega.

Göteborgi Säve lennuväljal ka kalju sees endine õhuväebaas, kuhu nüüd külalisi lastakse. Kahjuks juhtusin ise sinna sel päeval, kus töötajad olid mingil muul üritusel ja baas suletud. Igatahes tasub huvi tunda.
Sõber teenis Kaug- Idas mingil lennuväljal, mida sõja ajal jaapanlased olid kasutanud. Seal olevat olnud rada, mis suundus otse mäe sisse. Seega kordusringile mineku võimalust polnud. Väljaulatuva rajaosa all olevat olnud kõrgrõhu auruküte, mis hoidis raja iga ilmaga kuiva.
Jutu tõesuse eest ei vastuta, kuna ise pole näinud.

Nojah, midagi taolist mõtlen minagi.
Enam pole vist juhuslik kokkusattumine?
Järelikult midagi kalju sisse ikka läheb.

Tegemist siis Bosnia ja Horvaatia piiril oleva lennubaasiga, millest oli siin juttu vist 2005 a. Need videod on ilmselt Jugoslaavia aegsed. Leidsin selatsamast Youtubest ühe hea video kus on näha kuidas asi paiknes

Aerodrom Željava 01-Pozicija pealkirja alt.

Seal alguses kah andmed kirjas.
Ei usu hästi, et selliseid ühel riigil(mitu oli) aga mine sa tea.
Plješevice on selle mäeaheliku nimi.

http://www.youtube.com/watch?v=xrUtGIpH ... ed&search=

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... highlight=

Siin see eelmine arutelu. Kusjuures suhtlesin ka ühe inimesega privas ja tal oli plaan minna seda pika külastama 2006 suvel kui ma ei eksi. Kuna eelneval aastal oli käinud ja näinud sama mäe otsas olevat raadiomasti Horvaatia poolelt

jah. mina see olen kes pidi seda külastama minema,aga nagu alati tuli midagi vahele ja horvaatia reis jäi ära .aga mõtet pole maha matnud,sest minule jättis horvaatia ja aadria meri nii sügava mulje et kindlalt tahaks sinna tagasi.igal juhul olen sellest kohas väga lähedalt mööda sõitnud(nagu sai hr.sipelgaga seda asja arutatud ja pilti kokku pandud).kellel iganes kunagi horvaatiasse asja pidage meeles et see koht on väga lähedal sellisele looduspargile nagu on-Plitvicka ozero.see tele mast millest juttu oli asub mäe otsas mille nimi on pljesivica gora.igal juhul pole ma mõtet maha matnud sinna seda otsima minna.aga tundub et ka see aasta jääb see reis ära.

Iidamast ajast teema, aga....käisin sel sygisel seal kohapeal ära.
Algul tutvusin igasugu kaartidega(põhiliselt googlemap) ja tegin kodutööd. Lennuväli asetseb ju selliselt, et osad rajad ja tunnelid jäävad Bosnia poolele. Et ei tunduks neile see nagu piiri- rikkumisena.
Ühesõnaga lähenesin sinna objektile Licko Petrovo küla poolt. Kest küla näitas ultra pisikene viit Zeljava poole. Esimese hooga ei märganudki teda vaid kihutasin mööda.
Zeljava on pisike küla moodi arendus kus asus selle lennuvälja maapealne staap ja muu säärane mis maa peal pidi olema. Kasarmud, autopark jne. Mingist vanast ajast vedeleb ka põõsaste vahel vana DC 3 vrakk.
Sealt edasi muutub vana betoontee üha kitsamaks. Loodus tungib peale. Autoks oli Volkar T4 buss.
Kohati oli tunne et sõidadki põõsastikus. Väheke hirm oli ka. Oli ju mitmel korral tee ääres miinide eest hoiatavad sildid. Ühesõnaga- Zeljava külast kohale oli ca. 1,5 km. põõsaste vahelist tunglemist. Ainsaks orientiiriks oli vaevumärgatav betoonist tee.
Koha peal, Lennurajad hakkavad juba kinni kasvama. Sellist tunnet, et seisad raja otsas ja vaatad teisele poole lõpuni- enam ei ole. Kohati on põõsad muutnud raja ainult 3-4 meetri laiuseks.
Tunneli suudmetele on suured kruusavallid ette veetud. Et ei tuleks tahtmist kellelgi sinna veokaga sisse sõita. Tunnelitesse ei riskinud ka ise sisse minna. Miini hoiatused on igal pool.
Tagasi tulles kohtasin Zeljava baasis kaubikuga reisivaid Sakslasi ( Nagu minulgi, oli kaubikusse voodi ja esma vajaduslik sisse ehitatud). Elasid ja olid seal jumala metsikult. Auto oli keset betoon platsi. Ilmselt oma hädad tegid ka sinna bussi taha. On ju betoonilt mahaminek seotud suure riskiga. Nendega juteldes selgus , et sellised pool metsikud tegelased. Bussi uksest oli näha metalli otsijaid. Ei hakanud pärima.
Kokkuvõtteks: ega seal midagi erilist vaadata polegi. Algul Serblased seespootl ja pärast loodus väljastpoolt- tegid,teeb oma tööd agaralt. Aga kuna plaan oli ammu juba olemas, et külastada Plitvicke rahvusparki, siis... meie ööbimiskohast asus see objekt 15 km. kaugusel. Paras peale hommikukohvi ära käia.
Olen kuskilt lugenud, et läänemaailmas ollakse järgmisel arvamusel: Tulevastele põlvedel hoiatuseks külma sõja teemal, tahetakse taastada mõned suured sõjalised objektid. Ja see Zeljava baas oli ka seal nimekirjas. Jääme ainult lootma, et sellest saab kunagi lahe muuseum.
Kui aega saan, siis panen mõned pildid ka sellest kuskile ülesse.

Horvaatia mees Goras Les käis pildistas üles, mis seis seal praegu on:
http://www.iltasanomat.fi/matkat/art-1432648278592.html