www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 15 Dets, 2019 11:46

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 33 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Raudteed Saaremaal
PostitusPostitatud: 16 Okt, 2012 14:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 07 Jaan, 2007 1:59
Postitusi: 468
Asukoht: Saaremaa
oliver kirjutas:
Täpselt nii, pildistatud Roomassaare sadama poolt kesklinna suunas.

kusagil Tuule tänava lõpus enne lennujaama, pildil olev tee mis ristub raudteega on praegu kasutusel rattateena!

_________________
Ajalugu kirjutavad alati võitjad, ja kaotanud poolte ajalugu kuulub osalejate kahanevale ringile.
(Joachim Peiper)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raudteed Saaremaal
PostitusPostitatud: 02 Mär, 2015 21:59 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 23 Juul, 2006 22:04
Postitusi: 1005
Asukoht: Paldiski
https://www.meiemaa.ee/index.php?conten ... rtid=63410


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raudteed Saaremaal
PostitusPostitatud: 15 Aug, 2019 21:29 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
Pole tükil ajal siia midagi postitanud, kuid vahekokkuvõttena siis niipalju, et Saaremaa laiarööpmeline raudtee sai üsna hea kajastuse Endel Püüa sulest ning see on avaldatud Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamatus 2015-2016. Kui aga kellelgi veel mistahes täiendavat infot/materjali antud teema kohta, on see endiselt väga oodatud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raudteed Saaremaal
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 10:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1890
Asukoht: Tallinn
urueesel kirjutas:
Pole tükil ajal siia midagi postitanud, kuid vahekokkuvõttena siis niipalju, et Saaremaa laiarööpmeline raudtee sai üsna hea kajastuse Endel Püüa sulest ning see on avaldatud Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamatus 2015-2016. Kui aga kellelgi veel mistahes täiendavat infot/materjali antud teema kohta, on see endiselt väga oodatud.

Ma saan aru, et sama Püüa materjali põhjal tehti suur näitus Saaremaa Muuseumis.

Muuseumi kaheaastaraamatu formaadis trükiselt oleks seda raske nõuda, aga näituse puhul torkas teravalt silma, et täiesti oli jäetud käsitlemata rdt-suurtükkide tulepositsioonid ehk siis see, mille pärast see raudtee Saaremaale üldse ehitati. Ehk siis kogu ekspositsiooni vaadates oli tunne, et põhiküsimus jäi vastamata...

Võimalik, et arhiiviainest ongi Saaremaal ja ka Tallinnas vähe. Hatsina arhiivi minekust pole ilmselt mõtet unistada...aga praegust seisu oleks ju ometi saanud käsitleda? Nt Maa-ameti reljeefkaardid annavad väga hea ülevaate positsioonide seisust (praegu, kahjuks mitte ehitamise ajal). See skeem, mida Püüa paneb igasse trükisesse, on algseks ülevaateks hea, aga suurel näitusel võiks juba väljas olla ka korralik kaart.

- teine asi - mitte kuskilt ei loe välja, miks kogu aeg käsitletakse neid raudteesuurtükke 12-tollistena. Ma pole seni veel leidnud ühtegi viidet, et neid üldse kunagi (1936-1956) oleks Eesti aladele toodudki. 12-tollise pildidki on Peterburist ja Ingerist...

- väike asi - ekspositsioonis oli pilt ühest dresiinist. Aga see dresiin on tegelikult kitsarööpmelise raudtee oma ja selle seos Saaremaa laiarööpmelise raudteega jäi arusaamatuks...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Raketi vedu
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 10:41 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Jaan, 2007 22:54
Postitusi: 707
Mida on teada sellest ajutisest raudteest mis ehitati rakettide veoks sadamast raketi baasi? Kui kohalikud pärisid, et miks raudtee ehitati ja pärast lammutati siis olevat vastatud: "Tegelikult oli see raudtee planeeritud Sahalinile aga rumalad ohvitserid hoidsid kaarti valepidi käes ja nii tegiidki raudtee teise NLiidu serva!" Saaremaa lehes aga ilmus kriitika lollide ametnike kohta kes olid sadamasse paigaldanud kaks vägevat kraanat mis täiesti tarbetuks osutusid. Loomulikult viidi need kraanad siis mujale sest olid oma töö teinud.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raketi vedu
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 12:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1890
Asukoht: Tallinn
ants431 kirjutas:
"Tegelikult oli see raudtee planeeritud Sahalinile aga rumalad ohvitserid hoidsid kaarti valepidi käes ja nii tegiidki raudtee teise NLiidu serva!"

See on nüüd küll nii vana ja läbipaistev folkloor, et seda pole küll mõtet siia postitada. Kuskile NSVL sõjaväega seotud müütide või rahvaluule teemasse ehk...

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raketi vedu
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 14:35 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Jaan, 2007 22:54
Postitusi: 707
Castellum kirjutas:
ants431 kirjutas:
"Tegelikult oli see raudtee planeeritud Sahalinile aga rumalad ohvitserid hoidsid kaarti valepidi käes ja nii tegiidki raudtee teise NLiidu serva!"

See on nüüd küll nii vana ja läbipaistev folkloor, et seda pole küll mõtet siia postitada. Kuskile NSVL sõjaväega seotud müütide või rahvaluule teemasse ehk...

Mis mõttes folkloor? Folkloor on see mida rahvas ise välja mõtleb. Raudee tammi nägin 80 aastal. Oli võssa kasvanud. Kohalikud aga mäletasid raudteed ja sõjaväelaste (vaimukat?) vastust pärimistele. Põhi küsimus oli kuidas saadi
raketid laevalt baas ja loomulikult oli see suur sõjasaladus.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raudteed Saaremaal
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 17:21 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
Castellum, aitäh reageerimast, igasugune tagasiside on väga abiks! Annaks omapoolsed kommentaarid.

>Ma saan aru, et sama Püüa materjali põhjal tehti suur näitus Saaremaa Muuseumis.

Teab mis suurt näitust seal pole, sest materjali on maruvähe. Aga ideepoolest väga hea, et üldse midagi on, sest paljudele n-ö tavainimestele on see suureks uudiseks, et saarel üldse raudtee on kunagi olnud.

>Muuseumi kaheaastaraamatu formaadis trükiselt oleks seda raske nõuda, aga näituse puhul torkas teravalt silma, et täiesti oli jäetud käsitlemata rdt-suurtükkide tulepositsioonid ehk siis see, mille pärast see raudtee Saaremaale üldse ehitati. Ehk siis kogu ekspositsiooni vaadates oli tunne, et põhiküsimus jäi vastamata...

Igasugune täpsem info oleks teretulnud. Tunnistan, mina ei tea sellest kuigipalju. Kohad siis ilmselt Tammuna, Kargi, Atla, Undva, Panga ja Pammana?

>Võimalik, et arhiiviainest ongi Saaremaal ja ka Tallinnas vähe. Hatsina arhiivi minekust pole ilmselt mõtet unistada...

Materjali on arvhiivides Eestis vähe. Enamus infot, mis kättessaadav, puudutab eeskätt maaeraldusi. Püüa saatis päringuid ka Venemaale, aga sealt ei tulnud/saanud ta mingeid vastuseid minu teada. Eesti arhiividest oleme sisuliselt samad asjad välja kaevanud, aga ma ehk olen natuke laiemalt vaadanud, sest see andis veidi parema pildi. Mõni näide - Kogula lennuvälja laiendusplaanidega seoses kavandati autoliiklus mööda viia lennuväljalt, kuid näiteks ühel maakaardil ka osa planeeritud autotee muldkehast märgitud raudteena. See sõidutee jäi lõplikult valmis ehitamata, ent osaliselt jooksis raudteega paralleelselt. Või siis depoo täpsed mõõtmed, mis pärinevad hoopiski 1960. aasta piimakombinaadiks rekonstrueerimise plaanist. Ja huvitava faktina, mille leidsime Püüaga mõlemad, oli meile huvitavat teavet ühes 1952. aasta krim toimikus, mis puudutas veduri liuglaagrite "vargust" depoost.

>aga praegust seisu oleks ju ometi saanud käsitleda? Nt Maa-ameti reljeefkaardid annavad väga hea ülevaate positsioonide seisust (praegu, kahjuks mitte ehitamise ajal). See skeem, mida Püüa paneb igasse trükisesse, on algseks ülevaateks hea, aga suurel näitusel võiks juba väljas olla ka korralik kaart.

Nõus! Kui ise teemat uurima hakkasin kümmekond aastat tagasi, siis see oligi põhiline, et püüda kanda toonased rööbasteed ja ehitised võimalikult täpselt praegustele ortofotodele. Ehk et oleks selgelt näha, kuidas oli siis ja mismoodi on täna. Üsna palju sai tehtud, aga siis läks maaameti kaardimajanduses internetis vist midagi rikki ja hakkas loopima joonekesi läbisegamini kaardile ehk et nende süsteemis olevaile kaardidele jäi see tegemata.

> teine asi - mitte kuskilt ei loe välja, miks kogu aeg käsitletakse neid raudteesuurtükke 12-tollistena. Ma pole seni veel leidnud ühtegi viidet, et neid üldse kunagi (1936-1956) oleks Eesti aladele toodudki. 12-tollise pildidki on Peterburist ja Ingerist...

See on teema, millest mina paraku täpsemalt ei tea. Küll aga oleks hea end kurssi viia.

> väike asi - ekspositsioonis oli pilt ühest dresiinist. Aga see dresiin on tegelikult kitsarööpmelise raudtee oma ja selle seos Saaremaa laiarööpmelise raudteega jäi arusaamatuks...

Seda ei oska kommenteerida.

Täienduseks veel niipalju, et tegin Püüale ettepaneku selle teemaga edasi minna, et saaks kunagi ehk korralike kaartidega raamatu kokku. Ta arvas, et asjal ainult siis mõtet, kui saab venes arhiividele ligi, et sealt infot. Et sisuliselt kogu teadaolev materjal on juba kaante vahel. Samas, minu hinnangul on see ikkagi märksa laiem teema - sest seotud on ju rajoonikeskus, sadamad, laevandus, lennuväljad, sõjalised objektid, elamud, erinevad ettevõtted alates põllumajandusest, teeehitusest ja piimatööstusest, lõpetades Eesti Raudteega, mille bilanssi see 1956. aastal läks. Samal perioodil aga ju isegi raudteelaste tegevussfääris toimus mastaapseid ümberkorraldusi. Majanduslikel kaalutlustel Saaremaa raudteed ekspluatatsiooni ei võetud ja järgnevatel aastatel see likvideeriti. Samuti lammutati osa mahajäetud veeremist, osa rööpmeid kasutati mandril paiknevate raudteeliinide remontimiseks. Eesti Raudtee, mille eesotsas oli Eesti Raudteevalitsus,
oli uuesti moodustatud pärast Balti Raudtee kaotamist 1956. aasta mais. Eesti Raudtee alustas tööd NSVL Teedeministeeriumi otsealluvuses. 1956. aastal tehti muudatusi ka ENSV raudteede piirkonnas. 1956. a algul andis NSVL relvajõudude raudteepataljon Saaremaal ehitatud laiarööpmelised raudteed üle selleks loodud Saaremaa raudteekonnale. Üsna pea aga leiti, et ühes ENSV rajoonis on ebaotstarbekas omada eraldi raudteekonda. 1956. a mais kaotati Tallinna ja Pärnu raudteekond ja seega hakkas Eesti raudtee tööle ühtse tervikuna, enam polnud ENSV-s ühtegi regionaalset raudteekonda. 1953. a 14. mail oli ühendatud NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsuse alusel ENSV, Läti NSV ja Leedu NSV raudteed ja raudteevalitsused ühtseks Balti Raudteeks. Keskne juhtimisasutus asus Riias. Eesti Raudteevalitsus kaotati. Balti Raudtee allüksustena Eestis asutati Tallinna, Tartu ja Pärnu jaoskond (raudteekond).

Ja siia juurde peaks veel lisama, et muutuste tuules muutus 1952. aastal ju ka linna nimi. Nii et palju muutusi oli sel ajajärgul.


Manused:
_MG_7319.JPG
_MG_7319.JPG [ 4.4 MB | Vaadatud 676 korda ]


Viimati muutis urueesel, 18 Aug, 2019 17:55, muudetud 4 korda kokku.
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Lennuvälja kütuselao ja plkaneeritud sõidutee seotus raudtee
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 17:27 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
Manus:
kytuseladu.jpg
kytuseladu.jpg [ 998.82 KB | Vaadatud 675 korda ]


Eelmises postituses Kogula lennuvälja puudutav kaardimajandus. Aluspõhi tänapäevane relieefkaart, 2. kaart lennuvälja laiendusplaan, 3. kaart raudtee maaeraldus, 4. punasega peale kantud looduses vaadeldav tee, mis oli kavandatud autoliikluseks.


Manused:
_MG_8586.JPG
_MG_8586.JPG [ 8.44 MB | Vaadatud 666 korda ]
kytuseladu_autotee.jpg
kytuseladu_autotee.jpg [ 1.01 MB | Vaadatud 674 korda ]


Viimati muutis urueesel, 18 Aug, 2019 17:58, muudetud 1 kord kokku.
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Legendid
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 17:49 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
ants431 kirjutas:
Castellum kirjutas:
ants431 kirjutas:
"Tegelikult oli see raudtee planeeritud Sahalinile aga rumalad ohvitserid hoidsid kaarti valepidi käes ja nii tegiidki raudtee teise NLiidu serva!"

See on nüüd küll nii vana ja läbipaistev folkloor, et seda pole küll mõtet siia postitada. Kuskile NSVL sõjaväega seotud müütide või rahvaluule teemasse ehk...

Mis mõttes folkloor? Folkloor on see mida rahvas ise välja mõtleb. Raudee tammi nägin 80 aastal. Oli võssa kasvanud. Kohalikud aga mäletasid raudteed ja sõjaväelaste (vaimukat?) vastust pärimistele. Põhi küsimus oli kuidas saadi
raketid laevalt baas ja loomulikult oli see suur sõjasaladus.


Eks sel folklooril on tegelikult oma koht raudtee(aja)lugu meenutades täitsa olemas.

Ligi 70 aastat tagasi algas Saaremaal raudtee-ajastu teine vaatus. Juba tsaariajal kitsarööpmelist raudteed näinud saarlased võisid möödunud sajandi 50ndatel aastatel kodusaarel olla tunnistajaks uue raudtee sünnile ja selle kiirele likvideerimisele. Sellest ajast pärineb mitu võrdlemisi levinud legendi. Nõukogude ajal liikus kõlakas, et vene kindralstaabis olla meestel kaart valepidi ees olnud ja kindrali suunav näpp sattunud Sahhalini asemel Läänemere ääres paiknevale saarele. Selle tõttu olevat hakatud raudteed ekslikult Sahhalini asemel Saaremaale rajama. Hiljem, kui eksimus ilmsiks tulnud, kästud raudtee üles võtta. Üks rahva seas levivatest juttudest räägib, et tööd olevat lõppenud nii ootamatult, et kui Undvas alles ehitati, siis Sõrves korjati teed juba üles.
Vanemate saarlaste hulgas on käibel jutud ka raudus töötanud sunnitöölistest, karistust kandvatest sõjast kõrvale hoidnud kaukaaslastest ning pool-metsikutest meestest, kes olid “kettis ja imesid verd”. Kas osa raudtee ehitajaist olid sõjavangid? Kaheldav, kuid osa seltskonnast veeti relvastatud saatjate valve all spetsiaalsete trellitatud vedukitega. Oli ju saksa sõjavange ka 1945. aasta sügisel piirivalve väeosa poolt Kuressaarde toodud, et taastada Tallinna tänavas asunud endine politseimaja piirivalvurite staabihooneks ning ehitada Tolli tänavas õhkulastud elektrijaama kõrvale piirivalvuritele haigla jaoks kahekorruseline palkmaja.
Legendide rääkijail võib omajagu õigus olla. Päris kindel on aga see, et nõukogude aegne laiarööpmeline raudtee jättis Saaremaale endast maha mastaapse, kuigi tänapäeval ehk mitte kuigi kergesti hoomatava jälje. Toonasest raudtee-ehitusest on ehk ka pisut kasu olnud. Kõik majad, mille ehitamisel kasutati liipreid, on kindlasti kauakestvad, rääkimata pikkadest sirgetest kõvapõhjalistest teelõikudest, mis on ehitatud toonastele raudteetammidele.
Märgilise tähtsuse Saaremaa piimatööstuse ajaloos on omandanud aga endine depookompleks, kus poolsada aastat tagasi leidis kodu Eesti Vabariigi aegadest tegutsenud ja tänini toimiv ettevõte.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raudteed Saaremaal
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 19:21 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
Enne märkisin, et püüan vaadata raudtee temaatikat veidi laiemalt. Ja nagu Castellum ütles, oleks tänapäevane korralik kaart vajalik. Tegelikult ongi ju nii, et toonased raudteed on jätnud väga selge jälje Saaremaale, seda nii teeehituslikult poolelt kui ka näiteks on olnud mõnevõrra linna generaalplaani arengu suunajaks. Näiteks Ida-Niidu suurelamute rajooni planeering koostati 1984. a Eesti Projektis arhitekt Irina Raua poolt ja see nägi ette varasemate raudteedena kasutusel olnud teelõikude säilitamise ja hoonestuse sellest tulenevalt. Raudtee avaldas elamurajooni kujundamisele seega selgelt mõju. Piirkond Pika tänavaja Ida-Niidu elamurajooni vahel on märgatavalt muutunud, kuid raudteele rajatud tänavavõrgustik on tänaseni võrdlemisi hästi nähtav. Linnas sees kulges rööbastee toonase Sikassaare tee, praeguse Pika tänava äärde jääva depookompleksi juurest Kalevi tänavaga paralleelselt, suundudes üle Tallinna tänava samas, kus praegu asub kauplus Selver. Teraviljasalve endiste ladude kõrval asuv Lehe tänav on samuti rajatud vanale raudteele, mis hargnes lõuna ja kirde suunale. 2013. aastal suletud Kudjape prügila poole kirdesse suunduv raudteelõik oli üks neist, mida lõpuni valmis ei ehitatud ning kuhu rööbasteed ei rajatud.
Teemat uurides olen leidnud ka mõningaid huvitavaid faktikesi, mis tegelikult nii värga raudteesse enam ei puutu, aga on sellega siiski seotud. Näiteks arhitekt Marika Lõoke projekteeris Saare KEK haldushoone (1979-1982). See uusfunktsionalistlikus stiilis ehitis asub endise depoo ligidal (sisuliselt üle tee) ja järgib oma asendiplaanilt raudteed, mis jookseb hoone eest n-ö paralleelselt läbi. 2003. aastal projekteeris ta Tallinna 67 asuva Kuressaare Selveri, mis asub täpselt omaaegse raudtee peal. See hoone sai valmis 2004. Kusjuures Marika ütles, et KEKi maja tehes ei olnud ta vanast raudteest üldse teadlik, mis on küll natuke kaheldav. Need mõlemad hooned jäid Marienthali tee ja endise Kingissepa vedurite depoo vahelisele lõigule ja on juuresoleval fotol märgitud punaste mummudega. Linna teedevõrgu väljaehitamisel pärast raudtee likvideerimist on mitmes kohas ära kasutatud endist raudteetammi. Alates Mooni tänavast kuni Roomassaare teeni on täies pikkuses tammile rajatud Kuressaare-Kuivastu ringteest lähtuv lõik.
Tasub märkimist, et vaid sadakond meetrit enne kunagist Tallinna tänava raudteeülesõitu paiknes mingi aeg Kuivastu poolt linna sisenejatele Tallinna tänava paremas servas kohvik Veski reklaamtahvel, mille punase ääristusega X-kujuline disainielement sarnaneb liiklusmärgile, mis tähistab üherööpmelise raudtee ristumist sõiduteega.


Manused:
ala_loeke.jpg
ala_loeke.jpg [ 819.24 KB | Vaadatud 644 korda ]


Viimati muutis urueesel, 19 Aug, 2019 10:04, muudetud 1 kord kokku.
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Raudteed Saaremaal
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 20:17 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
Veel üks huvitav fenomen. Kuressaare-Kihelkonna vahel endisele raudteetammile 6,6 km pikkuselt rajatud sõidutee kilometraaži tähistus on aastatega muutunud. Ilmselt siis täpsemaks? Alguspunkt ideepoolest peaks olema sama.


Manused:
kihelk_21km.jpg
kihelk_21km.jpg [ 5.56 MB | Vaadatud 632 korda ]
kihelk_21km2.jpg
kihelk_21km2.jpg [ 6.97 MB | Vaadatud 632 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Kraanad ja sadamad
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 20:52 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
ants431 kirjutas:
Mida on teada sellest ajutisest raudteest mis ehitati rakettide veoks sadamast raketi baasi? Kui kohalikud pärisid, et miks raudtee ehitati ja pärast lammutati siis olevat vastatud: "Tegelikult oli see raudtee planeeritud Sahalinile aga rumalad ohvitserid hoidsid kaarti valepidi käes ja nii tegiidki raudtee teise NLiidu serva!" Saaremaa lehes aga ilmus kriitika lollide ametnike kohta kes olid sadamasse paigaldanud kaks vägevat kraanat mis täiesti tarbetuks osutusid. Loomulikult viidi need kraanad siis mujale sest olid oma töö teinud.


Kraanadest ja sadamatest.

Raudtee ehitamiseks vajalik veeti sisse peamiselt Roomassaare sadama kaudu, mis sel perioodil allus Pärnu sadamale. Meritsi toodi Roomassaare kaudu kohale rööpaid, liipreid, kokkupandavaid maju ja mitmesuguseid ehitusmaterjale. Veosed tulid peamiselt Tallinna sadamast, ainult punast tellist veeti otse Loksalt, kus endiselt tegutses 1874. aastal rajatud tellisetehas. Raudtee infrastruktuuri ehitamiseks vajaminev ehitusmaterjal kanditi sõjaväele kuulunud saekaatris. Linnas ja Vikil monteeriti liiprid ja relsid ning veeti siis liinidele. Valmis liipreid ja ehituslikku toormaterjali veeti mingil määral sisse ka Jaagarahu sadama kaudu. Vedusid teostasid peamiselt Soomest sõjakahjude heastamiseks saadud mootorpurjekad Saira, Raketa, Mõntu, Kõpu, Albatross, Tšaika, Lutš ja Ristna.
1951. aasta 26. novembril juhtus traagiline õnnetus Jaagarahu sadamasse suundunud mootorpurjekaga Lydia Koidula. Laeva lastiks oli 420 tonni telliseid, mida veeti Saaremaale rajatava raudtee ja sõjaväelastest raudteelastele majade ehitamiseks. Alus läks põhja Tagalahes Suuriku–Kuriku panga lähedal, umbes 150 meetri kaugusel kaldast. Laeva esiosa sattus panga veealuse astangu peale, tagaosa jäi rippuma sügaviku kohale. Laine tõstis tagumist osa nii kaua üles-alla, kuni see murdus. Esimese osa peal viibinud mehed pääsesid, tagaosa peal olnud inimesed hukkusid koos kapteniga. Pardal olnud 16 inimesest hukkus 10. Appikutsesignaali saanud kohalikud kalurid ei saanud maru tõttu laevale läheneda. Kohalike kalurite paadid olid Vaigu rannas luku taga. Kalamehed said appi minna alles järgmisel päeval. See sündmus sai ajendiks Juhan Smuuli kirjutisele “Pühadekari hukk”.
1951. aastal tehti Roomassaare sadamas lossi­mistöid laevavintside abil. Mootorpurjekate luugiavad olid väikesed ja laevaruumist tuli telliseid ükshaaval välja võtta. Sellist tegevust nimetasid sadamatöölised orjatööks. Sadamas oli siis palju töölisi, kuus kaheksamehelist brigaadi – kokku 48 dokkerit. Peamise tööjõu moodustasid maamehed, kes nõrkadest ja maksujõuetutest kolhoosidest püüdsid iga hinna eest ära pääseda.
1951. aasta juunikuus sai sadam töö hõlbustamiseks esimese, 10-tonnise tõstejõuga kraana, mille kohaletoomise ja kaile paigutamisega oli palju tegemist. Kraana tuli sadamasse praamiga, mida vedas Zõrjanin. Varem kohale jõudnud ujuv­kraana tõstis portaalkraana ositi kaile: algul portaali, siis kabiini ja kolmandaks noole.
100-tonnise ujuvkraana poolt tõsteti Roomassaares laevadelt kaile ka uue raudtee jaoks Riiast toodud üheksa vedurit. Vikil sõlmjaamas toimetas neist hiljem 6.
Kraana saamisel hakkas sadamatööliste arv vähenema ja 1952. aastal töötas sadamas ainult kolm kuuemehelist brigaadi. Sel perioodil saavutas kaubavedu raudtee ehituse vedude tõttu rekordilise taseme ja ületas 100 000 tonni piiri. Pidevalt oli sadamas 4-5 laeva ja nendele koha leidmisega oli suuri raskusi. Lisaks kaubalaevastikule paiknes sadamas pikemat aega ka 10 torpeedokaatrit. Seetõttu ei saanud kaldamadrused kurta tööpuuduse üle.
Sõjaväe-raudtee ehitajad laiendasid 1952. aastal sadamasilda ja tõid ühe rööpapaari sadamasilla lõpuni. Töö maksti sadama poolt välja. Samal aastal ehitati Roomassaare sadamas valmis ka rööbastee kraana jaoks. Natuke aega töötas aurukraana, kuid see libises sageli rööbastelt ja demonteeriti.
Alates 1953/54. aasta talvest, mil Roomassaare sadam oli jääs, käis talvine kaubavedu Jaagarahu sadama kaudu. Jaagarahu oli Roomassaare talvesadamaks kuni 1969. aastani, mil tugev torm muutis selle sadama kõlbmatuks.
Sellega oli kurioosne lugu, et kui veerevkoosseisu taheti hakata ära viima, suurt ujuvkraanat ei olnud enam kuskilt võtta. Viie aastaga oli olukord ju muutunud ja vedurid olid läinud Roomassaare karjamaale sadama juurde ja olid seal mitu kuud. Kuna neid polnud kusagile panna, oli lõigatud vanarauaks. Kui raudtee ära lõhuti, ei saanud ka Jaagarahu sadama kaudu neid ära viia. Jaagarahu kaudu neid ei ole toodud ka. See sadam oli niivõrd madal, et suured ujuvkraanad, millega vedureid toodi, ei saanud Jaagarahu sadamasse sisse. Jaagarahu oli väike sadam ja suured laevad ei saanud sinna.


Manused:
Faili kommentaar: Roomassaare sadama plaan.
_MG_7609 copy.jpg
_MG_7609 copy.jpg [ 12.47 MB | Vaadatud 621 korda ]
_MG_7634.JPG
_MG_7634.JPG [ 5.28 MB | Vaadatud 621 korda ]
Faili kommentaar: Jaagarahu sadam 2014. a
_AR_7596.JPG
_AR_7596.JPG [ 8.29 MB | Vaadatud 622 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Ristumine raudteega
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2019 21:14 
Eemal
Uudistaja

Liitunud: 01 Okt, 2005 1:42
Postitusi: 18
Keegi teadjam oskab ehk öelda, kas fotol kujutatud raudteemärk vastab tollele ajastule 50ndate keskel, ehk kas Saaremaal olid või tõenäoliselt olid sellised väljas? See konkreetne isend pildistatud mul 5 aastat tagasi Tallinnas.


Manused:
_AR_0590.JPG
_AR_0590.JPG [ 6.75 MB | Vaadatud 615 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Legendid
PostitusPostitatud: 19 Aug, 2019 9:47 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Dets, 2008 0:29
Postitusi: 1890
Asukoht: Tallinn
urueesel kirjutas:
ants431 kirjutas:
"Tegelikult oli see raudtee planeeritud Sahalinile aga rumalad ohvitserid hoidsid kaarti valepidi käes ja nii tegiidki raudtee teise NLiidu serva!"


Eks sel folklooril on tegelikult oma koht raudtee(aja)lugu meenutades täitsa olemas.

No ma ei tea, mismoodi seda peaks veel kirjutama, et oleks arusaadav - folklooril on olemas oma koht. Kui teema on lõbusaid lugusid Saaremaalt, ongi seal igasuguseid lugusid, ka selliseid, kuidas sõdurid kohalike lollidele küsimustele vastasid. Eks meenuta see ju lugu, kuidas kolhoosnikud naljatades Hruštšovi naljatlevale küsimusele vastasid...

Aga seda habemega lugu pole mõtet postitada, kui jutt käib raudtee-ehitusest, raudteesuurtükkidest vms. vms

_________________
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 33 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt