Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Miks laser ülekandekiirust peaks suurendama?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9144
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Kandesagedus on kõrgem ja ilmselt saab edastada ka rohkem kandesagedusi korraga.Kriku kirjutas:Miks laser ülekandekiirust peaks suurendama?
-
- Liige
- Postitusi: 2090
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Arvutitevahelisi lasersidelinke töötati välja ka ENSV aegses TPIs (Moskva tellimusel), laserkiir on väga ilmastikutundlik, seal on looduslikuks jammeriks atmosfääri enda turbulents ja hetkeseisund.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Ühe droonitootja reklaamvideo droonide kasutamisest ja vastumeetmetest: https://www.youtube.com/watch?v=XkioDBuOEqg
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Pikem artikkel Türgi relvastatud droonidest, nende saamisloost ja kasutamisest nii Süürias kui Liibüas.
https://www.aljazeera.com/news/2020/03/ ... 24302.html
https://www.aljazeera.com/news/2020/03/ ... 24302.html
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Vene militaarkanalil Zvezda näidati väikest UGV-d
https://twitter.com/PolishSoldier1/stat ... 1851452417
https://twitter.com/PolishSoldier1/stat ... 1851452417
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
RUSI kirjutab Türgi droonidest Süüria tankide vastu. VF-l relvastatud droonid puuduvad, muidu oleks sama pilti ka Ukrainas näinud.
https://rusi.org/publication/rusi-defen ... annot-hide
https://rusi.org/publication/rusi-defen ... annot-hide
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Milremi uus juht usub mehitamata sõidukite turu plahvatuslikku kasvu
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/03/ ... ikku-kasvu
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/03/ ... ikku-kasvu
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Äkki saad ka artikli sisu siia kopeerida või vähemalt refereerida?
-
- Liige
- Postitusi: 2090
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Kui me räägime täisautonoomsete (level 4 ja 5) sõidukite turust siis arendajate tipus (Tesla, Google, NVIDIA jne...) on keskendutud uute mikroprotsessorite väljatöötamisele.
Kas semi-autonoomsete süsteemide turul toimub plahvatus, ma ei tea aga ju vist plahvatab, igal juhul on seal konkurents suuremale arvule ettevõtetele palju jõukohasem.
Kas semi-autonoomsete süsteemide turul toimub plahvatus, ma ei tea aga ju vist plahvatab, igal juhul on seal konkurents suuremale arvule ettevõtetele palju jõukohasem.
-
- Liige
- Postitusi: 1698
- Liitunud: 30 Dets, 2012 22:01
- Kontakt:
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Milremi UGV-le arendatakse langevarjuplatvormi (airdrop platform). Arendajaks IrvinGQ.
https://www.irvingq.com/news/milrem-irv ... p-platform
https://milremrobotics.com/irvingq-deve ... hicle-ugv/
https://www.irvingq.com/news/milrem-irv ... p-platform
https://milremrobotics.com/irvingq-deve ... hicle-ugv/
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Arvestades kui palju erinevaid lisaseadmeid ja muud tehnikat on Milremi robotile arendatud, siis see on justkui de facto standard-platvormiks saanud.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Kas seda platvormide defacto-standardit on suudetud kellegile ka müüa (ei pea silmas mõne eksemplari jõudmist kuhugi katsetuste eesmärgil)?nimetu kirjutas:Arvestades kui palju erinevaid lisaseadmeid ja muud tehnikat on Milremi robotile arendatud, siis see on justkui de facto standard-platvormiks saanud.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Arvestades kui uus see UGV kontspet on, siis esialgu peamiselt katsetusteks neid ostetaksegi. Ma ei tea, et kusagil oleks veel ametlikult UGV-sid päris teenistusse võetud.
Hankijate nimekiri olevat järgnev:
Hankijate nimekiri olevat järgnev:
https://milremrobotics.com/milrem-robot ... e-airshow/The THeMIS UGV is in serial production and has already been delivered to Indonesia, Germany, the Netherlands, Norway, France, US and the UK in logistics configuration intended to provide combat support and carry supplies with an option to integrate additional kinetic or non-kinetic payloads.
Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika
Minu arvates vastab küsimusele, kui hästi neil läheb, kõige paremini detsembris 2018 ilmunud Postimehe artikkel https://majandus24.postimees.ee/6478791 ... lahingusse
Artikli koopia:
Nelja aastaga paberilt lahingusse
Janno Riispapp
reporter
Neli aastat tagasi said kaks inseneri paberi ja pliiatsi ning hakkasid üles joonistama Milremi mehitamata maismaasõidukit, praeguseks teeb ettevõte
koostööd sõjatööstuse suurtega. Milremi THeMISe nime kandvad sõidukid on Euroopas eelistatuimad ning neid katsetavad teiste hulgas USA merejalaväelased ja kiidavad britid.
17. detsember 2018, 0:00
Kui mullu müüdi mehitamata maismaasõidukeid (ingl unmanned ground vehicle ehk UGV) umbes miljoni euro eest, siis tulevaks aastaks ennustab Milrem Roboticsi omanik ja juht Kuldar
Väärsi 10 miljonit eurot müügitulu, millest kolmandik on juba lepingutega kaetud. «Ühe uuringu baasil oli mehitamata maismaasõidukite turgu 2016. aastal hinnatud 2,5
miljardile dollarile, aastaks 2022 peaks see tõusma 14,6 miljardi dollarini, turul oodatakse seitsmekordset kasvu,» ütles Väärsi ja kinnitas, et Milremi ambitsioon pole midagi vähemat.
«Meil on valmistoode, mille võime müüa kliendile ja pakkuda kaasa täispaketti koolituste, hoolduste ja järelteenindusega, ka doktriini ja taktikaväljaõpet – meil on kõik see olemas.»
Kevadel teatas ettevõte 20 inseneri palkamisest tootearendusteenuse pakkumiseks, kuid tegelikult on töötajate arv aasta jooksul kasvanud 83ni, rohkem kui 40 võrra. «Meie tegevusvaldkond on muutunud järjest rahvusvahelisemaks. Peale Milremi meeskonna on meie esmaspäevastel koosolekutel kolleegid Rootsist ja Prantsusmaalt, inimesi on Lätist ja USAst,» ütles Väärsi.
Tööjõud Rootsist
Lisaks asutatakse tütarettevõte Rootsis, umbes Kohtla-Järve suuruses linnakeses Örnsköldsvikis. «Põhjus on selles, et seal asub [maailma suuruselt kolmanda relvatootja] BAE Systemsi kontor ja viimastel aastatel on nad ühel või teisel põhjusel seal koondanud peaaegu pooled insenerid. Näeme seal väärtuslikku inseneride baasi, kelle kompetentsi saame Eesti arenduste juurde tuua,» rääkis ta. Plaani järgi peaks Rootsi kontoris tuleva aasta lõpuks töötama kümmekond inseneri.
Mõni nädal tagasi andis Milrem Robotics USAs sealse partneri QinetiQ North Americaga kaks masinat USA merejalaväelastele, kes järgneva kahe-kolme aasta jooksul neid katsetavad.
«Samuti on läbirääkimised lõppjärgus Hollandis, Norras ja Tais, kasutusel on need mingil määral Prantsusmaal, kuid seal on olulised ja suuremad müügitehingud veel tulemas,» rääkis
Väärsi.
Juunis sõlmiti koostöölepe Prantsuse suurima kaitsetööstusega Nexter ühiselt mehitamata lahingusüsteemide arendamiseks. Sama riigi raketitootjaga MBDA integreeriti roomikule tankitõrjesüsteem MMP. Veel ühildatakse roomikuga demineerimissüsteeme, side- ja logistikalahendusi, luurevahendeid ning mehitamata õhusõidukeid (UAV).
Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi vaatab arengus USA poole – Euroopas ollakse pool sammu ees, aga USA tootjatega käib võistlus.
Briti katsed
«Hakkame lõpetama programmi Army Warghter Experiment Ühendkuningriigis, kus meilt osales neli sõidukit ja rakendust: kaks neist olid puhtalt meie rakendatud ja kaks olid koostöös
Briti partneri QinetiQuga,» ütles Väärsi. Läbirääkimised on lõppjärgus Hollandis, Norras ja Tais, ka Prantsusmaal on olulised ja suuremad müügitehingud veel tulemas. Õppuse käigus tegid Briti sõdurid oma drillid läbi kolm korda: esimene kord ilma uue tehnoloogiata ja senise taktikaga, teine kord uut tehnoloogiat kasutades, aga taktikat muutmata, ja kolmas kord, muutes taktikat selle järgi, mida uus tehnoloogia pakub. Praegu hindavad britid tehnoloogia mõju ning teevad kokkuvõtteid, kuid esialgsed hinnangud olevat positiivsed.
«Me oleme ise hinnanud, et suuremad tellimused ja programmid algavad 2021–2022, kui katseprogrammid on läbitud ja nende tulemusel on määratud, mitu sõidukit ja kui suures
mahus on vaja [üksusel] kasutada. Kõige selgem näitaja, mida avalikest allikatest kasutada, on USA mehitamata sõidukite hange (SMET), mille maht on üle 5000 sõiduki. Euroopas me sellistest kogustest ei räägi, kindlasti mitte ka kahest või kümnest, vaid sadadest,» rääkis ta.
Samal hankel jõudis Milrem teise ringi, kuid viimasesse valituks ei osutunud. Sinna said neli USA ettevõtet, keda Väärsi peabki peamisteks konkurentideks. «Kui Euroopaga võrreldes oleme pool sammu ees, siis USAs võisteldakse, kelle tehnoloogialahendus saab pakkuda kõige paindlikumaid võimalusi. Võiks öelda, et paindlikkuse ja modulaarsuse poolest oleme neist neljast – General Dynamics Land Systems, Polaris, HDT ning Howe and Howe – paremad. Üks näide selle tõestuseks on see, et USA merejalaväelased võtsid meie platvormi.»
Paindlik kasutus
Milremi platvormi eelis on see, et lõpptarbija saab pealisehitust lihtsalt muuta ja vahetada. Kui prantslased tahavad tankitõrjesüsteemi, araabia maades aga on vaja kõrbes toidupakke
vedada, siis ei pea neile tegema erinevaid sõidukeid. Kui rääkida esimestest kasutusvaldkondadest, siis need jäävad Väärsi sõnul transpordi, vaatlusseadmete või UAV juurde. Relvasüsteemidest räägitakse pigem viie aasta perspektiivis, kuid Milrem enesestmõistetavalt neid juba arendab. Näiteks integreeriti koostöös Norra firmaga Kongsberg ning Ameerika kaitsetööstustega Lockheed Martin ja Raytheon platvormile Javelini tankitõrjesüsteem, 12,7-millimeetrine kuulipilduja ning minidroon. Väärsi rõhutab, et relvasüsteemid ei saa kunagi olema inimestest sõltumatud. Arenduse võibki
jagada kaheks: üks on platvormi-, teine juhtimissüsteemi arendus. Sõiduki juhtimisel ja mobiilsusel peaks selle operaatori roll olema võimalikult väike – kui mängu tuleb relvasüsteem,
kontrollib seda inimene. Seejuures on oluline, et sõdur saab teha otsuseid ohutust kohast. Juunis jõustunud relvaseadus loob Milrem Roboticsile võimaluse luua Eestis suuremat lisandväärtust. «Kui rääkida kaitsetööstusest tervikuna, siis on loogiline, et tegeleme relvade ja laskemoonaga. Kui oleksime lihtsalt mobiilsusplatvormi tootja, siis selle lisandväärtus oleks piiratud. Kui suudame Eestis teha ka süsteemi integratsiooni – paneme peale relva, soomuse ja ühendame need juhtimissüsteemidega –, siis on toote hind kõrgem ja Eestisse jääv väärtus oluliselt suurem,» selgitas Väärsi.
Artikli koopia:
Nelja aastaga paberilt lahingusse
Janno Riispapp
reporter
Neli aastat tagasi said kaks inseneri paberi ja pliiatsi ning hakkasid üles joonistama Milremi mehitamata maismaasõidukit, praeguseks teeb ettevõte
koostööd sõjatööstuse suurtega. Milremi THeMISe nime kandvad sõidukid on Euroopas eelistatuimad ning neid katsetavad teiste hulgas USA merejalaväelased ja kiidavad britid.
17. detsember 2018, 0:00
Kui mullu müüdi mehitamata maismaasõidukeid (ingl unmanned ground vehicle ehk UGV) umbes miljoni euro eest, siis tulevaks aastaks ennustab Milrem Roboticsi omanik ja juht Kuldar
Väärsi 10 miljonit eurot müügitulu, millest kolmandik on juba lepingutega kaetud. «Ühe uuringu baasil oli mehitamata maismaasõidukite turgu 2016. aastal hinnatud 2,5
miljardile dollarile, aastaks 2022 peaks see tõusma 14,6 miljardi dollarini, turul oodatakse seitsmekordset kasvu,» ütles Väärsi ja kinnitas, et Milremi ambitsioon pole midagi vähemat.
«Meil on valmistoode, mille võime müüa kliendile ja pakkuda kaasa täispaketti koolituste, hoolduste ja järelteenindusega, ka doktriini ja taktikaväljaõpet – meil on kõik see olemas.»
Kevadel teatas ettevõte 20 inseneri palkamisest tootearendusteenuse pakkumiseks, kuid tegelikult on töötajate arv aasta jooksul kasvanud 83ni, rohkem kui 40 võrra. «Meie tegevusvaldkond on muutunud järjest rahvusvahelisemaks. Peale Milremi meeskonna on meie esmaspäevastel koosolekutel kolleegid Rootsist ja Prantsusmaalt, inimesi on Lätist ja USAst,» ütles Väärsi.
Tööjõud Rootsist
Lisaks asutatakse tütarettevõte Rootsis, umbes Kohtla-Järve suuruses linnakeses Örnsköldsvikis. «Põhjus on selles, et seal asub [maailma suuruselt kolmanda relvatootja] BAE Systemsi kontor ja viimastel aastatel on nad ühel või teisel põhjusel seal koondanud peaaegu pooled insenerid. Näeme seal väärtuslikku inseneride baasi, kelle kompetentsi saame Eesti arenduste juurde tuua,» rääkis ta. Plaani järgi peaks Rootsi kontoris tuleva aasta lõpuks töötama kümmekond inseneri.
Mõni nädal tagasi andis Milrem Robotics USAs sealse partneri QinetiQ North Americaga kaks masinat USA merejalaväelastele, kes järgneva kahe-kolme aasta jooksul neid katsetavad.
«Samuti on läbirääkimised lõppjärgus Hollandis, Norras ja Tais, kasutusel on need mingil määral Prantsusmaal, kuid seal on olulised ja suuremad müügitehingud veel tulemas,» rääkis
Väärsi.
Juunis sõlmiti koostöölepe Prantsuse suurima kaitsetööstusega Nexter ühiselt mehitamata lahingusüsteemide arendamiseks. Sama riigi raketitootjaga MBDA integreeriti roomikule tankitõrjesüsteem MMP. Veel ühildatakse roomikuga demineerimissüsteeme, side- ja logistikalahendusi, luurevahendeid ning mehitamata õhusõidukeid (UAV).
Milrem Roboticsi juht Kuldar Väärsi vaatab arengus USA poole – Euroopas ollakse pool sammu ees, aga USA tootjatega käib võistlus.
Briti katsed
«Hakkame lõpetama programmi Army Warghter Experiment Ühendkuningriigis, kus meilt osales neli sõidukit ja rakendust: kaks neist olid puhtalt meie rakendatud ja kaks olid koostöös
Briti partneri QinetiQuga,» ütles Väärsi. Läbirääkimised on lõppjärgus Hollandis, Norras ja Tais, ka Prantsusmaal on olulised ja suuremad müügitehingud veel tulemas. Õppuse käigus tegid Briti sõdurid oma drillid läbi kolm korda: esimene kord ilma uue tehnoloogiata ja senise taktikaga, teine kord uut tehnoloogiat kasutades, aga taktikat muutmata, ja kolmas kord, muutes taktikat selle järgi, mida uus tehnoloogia pakub. Praegu hindavad britid tehnoloogia mõju ning teevad kokkuvõtteid, kuid esialgsed hinnangud olevat positiivsed.
«Me oleme ise hinnanud, et suuremad tellimused ja programmid algavad 2021–2022, kui katseprogrammid on läbitud ja nende tulemusel on määratud, mitu sõidukit ja kui suures
mahus on vaja [üksusel] kasutada. Kõige selgem näitaja, mida avalikest allikatest kasutada, on USA mehitamata sõidukite hange (SMET), mille maht on üle 5000 sõiduki. Euroopas me sellistest kogustest ei räägi, kindlasti mitte ka kahest või kümnest, vaid sadadest,» rääkis ta.
Samal hankel jõudis Milrem teise ringi, kuid viimasesse valituks ei osutunud. Sinna said neli USA ettevõtet, keda Väärsi peabki peamisteks konkurentideks. «Kui Euroopaga võrreldes oleme pool sammu ees, siis USAs võisteldakse, kelle tehnoloogialahendus saab pakkuda kõige paindlikumaid võimalusi. Võiks öelda, et paindlikkuse ja modulaarsuse poolest oleme neist neljast – General Dynamics Land Systems, Polaris, HDT ning Howe and Howe – paremad. Üks näide selle tõestuseks on see, et USA merejalaväelased võtsid meie platvormi.»
Paindlik kasutus
Milremi platvormi eelis on see, et lõpptarbija saab pealisehitust lihtsalt muuta ja vahetada. Kui prantslased tahavad tankitõrjesüsteemi, araabia maades aga on vaja kõrbes toidupakke
vedada, siis ei pea neile tegema erinevaid sõidukeid. Kui rääkida esimestest kasutusvaldkondadest, siis need jäävad Väärsi sõnul transpordi, vaatlusseadmete või UAV juurde. Relvasüsteemidest räägitakse pigem viie aasta perspektiivis, kuid Milrem enesestmõistetavalt neid juba arendab. Näiteks integreeriti koostöös Norra firmaga Kongsberg ning Ameerika kaitsetööstustega Lockheed Martin ja Raytheon platvormile Javelini tankitõrjesüsteem, 12,7-millimeetrine kuulipilduja ning minidroon. Väärsi rõhutab, et relvasüsteemid ei saa kunagi olema inimestest sõltumatud. Arenduse võibki
jagada kaheks: üks on platvormi-, teine juhtimissüsteemi arendus. Sõiduki juhtimisel ja mobiilsusel peaks selle operaatori roll olema võimalikult väike – kui mängu tuleb relvasüsteem,
kontrollib seda inimene. Seejuures on oluline, et sõdur saab teha otsuseid ohutust kohast. Juunis jõustunud relvaseadus loob Milrem Roboticsile võimaluse luua Eestis suuremat lisandväärtust. «Kui rääkida kaitsetööstusest tervikuna, siis on loogiline, et tegeleme relvade ja laskemoonaga. Kui oleksime lihtsalt mobiilsusplatvormi tootja, siis selle lisandväärtus oleks piiratud. Kui suudame Eestis teha ka süsteemi integratsiooni – paneme peale relva, soomuse ja ühendame need juhtimissüsteemidega –, siis on toote hind kõrgem ja Eestisse jääv väärtus oluliselt suurem,» selgitas Väärsi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 24 külalist