Sõjatehnika kinolinal

[asjaajaja]

Mulle teadaolevatel andmetel on maailmas alles veel 6 esimese põlvkonna Tiigrit, neist üks sõidukõlbulik (Bovingtoni tankimuuseumis Inglismaal) ja 8 teise põlvkonna Tiigrit (Kuningtiigrit), neist samuti vaid üks sõidukõlbulik (Saumuri tankimuuseumis Prantsusmaal). Need andmed võivad olla veidi vananenud, kuid vaevalt ét Tiigreid maailma eriti juurde tulnud on, seega jutt Tiigrite kasutamisest filmides pole eriti loogiline.

[EOD]

Netis video Venemaal sõitma pandud Tiigrist täiesti olemas. Siit foorumistki läbi jooksnud.
Kas 80. aastatel filmides kasutatud Tiigrid omal jõul liikusid või veeti trossiga, seda kinnitada ei julge.

[alax]

Kui kunagi olin ALMAVÜ-ga seotud, tuli mul mängufilmi "Metskannikesed" jaoks teha kaks inglise spiooniraadiojaama koopiat, mulaaži. Originaalnäidis toodi Eesti KGB hoidlast. Leidsin kaks sobivat mõõtu korpust (vist R-113 mingid vaheblokid), värvisin nad mustaks, esipaneeli tegin fotomeetodil( valge kiri mustal taustal). Mingid vanaaegsed nupud leidsin ka. Muidugi oli kastid seest tühjad, sest ega filmis ei pea ju kõik töötama.Tulemusega oldi rahul. Kuskil 100 rubla sain.

[alax]

Tiigrid võisid ka mingi muu mootoriga liikuda. Kas või elektrimootor akudelt või kaabel. Me õnneks ei tea kõike pättusi, mida filmimehed teevad. Usume sinisilmselt.

[Tarmo Männard]

Läheb teemast välja, aga palun ärge mind seina külge kinni naelutage.
Tahtsin ütelda Alaxi jutu peale, et Draamateatris on selline mees- Ardi Aav, kelle töötuba on nagu imedemaa.
Eesti krooni tulles olid palgad väiksed ja teater asju osta ei jõudnud. Aga osades etendustes oli vaja panna lavale välismaa tehnikat. Ardi tegi siis valmis välismaa teleka, mis ei näidanud kunagi pilt, sest seal sees polnud juhtmejuppigi.
Ja muusikakeskuse, millel töötas vaid üks nupp: see, mis avas cd sahtli.
Isegi mingid värvilised tuled põlesid paneelil.
Ja habemenoa, mis juba sündides oli täiesti nüri.
Kord läks ta turul kalamüüja juurde ja ostis ühe räime. Siis läks tööle ja tegi ühest päris räimest 10 kummiräime.
Ja nii edasi ja nii edasi.
Ta töötoas istudes ja kõiki neid imeasju vaadates oli lahe mõelda seda inimese saatust.
Osad projekteerivad sildasid ja päästavad maailma ja saavad palka.
Ja osad teevad kalast kummikloone ja saavad selle eest palka

[xawa]

Selline butafooria on lausa teadus omaette.

Internetis ringi liikudes sain pisut targemaks "Kelly's Heros"(1970) filmi tankide kohta.

Antud filmivõtted toimusid Sotsialistlikus Jugoslaavia Vabariigis eelkõige sellepärast, et varasematest filminäitamistest teenituid kasumeid ei tohtinud sealt riigist välja viia küll aga kasutada järgmiste linateoste valmistamiseks

Ning kolm filmis kasutatud tiigrit olid tegelikult endised nõkogude armee T-34 'jad mis Jugoslaavia sõjaväe spetsialistide poolt detail haaval ümber ehitatud kohaliku 1969 aasta filmi "Bitka na Neretvi" (Neretva lahing) tarvis.

Pildil siis üks neist kolmest tiigrist.

[Leo]

Filmidesse sõjatehnika saamiseks on palju võimalusi. Töökorras Tiigreid on kogu maailmas järel vaid paar, nii et neid kasutakse harva, asuvad muuseumis. Lihtsam on võtta traktor ja selle baasil ehitada puidust ja plekist tanki kujuline masin, mis on piisavalt õige väljanägemisega filmis esinemiseks. Teine võimalus on tellida armeelt masinad, USA kaitseministeeriumil on eraldi osakond, kes organiseerib kaitseministeeriumile sobivate filmide toetamist tehnika ja meeskondadega. USAs on ka firmad, kes omavad mahakantud tehnikat, mida siis filmide ja muu show jaoks välja renditakse. Kui vajalikku masinat pole, siis see ehitatakse, nagu varem kirjeldasin.

[xawa]

Ja "Reekviemi" tiigri aluseks on ilmselt T-44. Filmis on selgelt eristatav teise ja kolmanda ratta pikem vahe.

T-34


T-44

[asjaajaja]

See Jugoslaavias tehtud tank sarnaneb päris Tiigriga samapalju kui lepatriinu konnaga.

[hillart]

Viimasel ajal kasutatakse nn.Saksa tanki markeerimiseks väga lihtsat meetodit. Tehakse suvaline masin lihtsalt papiplaatidega võimalikult kandiliseks - ja ongi "saksa" tank valmis.

[Peeter144]

Minule ei meeldi üldse need lihtsalt äratuntavad koopiad, kui teha siis teha ikka korralikud. Kui kellelgi soovi on võib endale hoopis sellise asja soetada: http://cgi.ebay.com/ebaymotors/1-2-SCAL ... dZViewItem

[metsanurk]

Inglaste Tiigri koopia, filmivõtete jaoks T-55 põhjale ehitatud. Kui roomikuid mitte vaadata, petab ära küll.

[xawa]

Indiana Jonesi kolmandas osas "Indiana Jones and the Last Crusade" võib näha esimese maailmasõja aegset tanki.

Filmi kodulehe väitel valmistati selle tarbeks kaks sakslaste tanki Mark 7 täpset koopiat. Üks lähivõteteks teine eemalt filmimiseks.

Mingit sellist tanki nagu Mark 7 pole olnudki. Ilmselt peeti silmas siiski Ühendriikide ja Briti tanki Mark VIII. Ilmselt tuleneb see rooma numbri VIII vales tõlgenduses.

Filmi-tank iseenesest ei ole ka päris üks ühele koopia. Sellele on paigutatud tollele ajale ebatavaliselt võimas kahuritoru. Ja kui kiirusest rääkides, siis Indiana Jonesis sõidab see elukas vähemalt 35 km/h - kiirusega mida tolle aja tankid ei võimaldanud (Mark VIII maksimumkiirus oli 8,9 km/h).

Mark VIII


Indy tank

[Faust]

Mööda on minumeelest ka sellega pandud, et miks pidanuks natsid kasutama vananenud Esimese maailmasõja aegset tanki. Tolleks ajaks oleks olnud tegu ju lausa vanarauaga.

[Immelmann]

Stoori kohaselt kuulus tank kohalikule valitsejale, kes selle sakslastele pruukimiseks laenas.
Üldiselt kubisevad Indiana Jonesi filmid kraamist, mida näidatud sündmuste ajal ei saanud olemas olla.
Peamurdmist põhjustas ka salapärane lennuk osas "Kadunud laeka otsingul". Miskine veider vaidtiiva prototüüp. Tavaline Ju52 oleks usutavam olnud.
Aga eks need Jonesi filmid olegi rohkem sihuke pullivärk...