Mul on olnud õnn ja rõõm ainult M1-e ja M2-e imetleda ja kasutada.
Süsiniku koha pealt on sul õigus, metall ümber toru on M3-e puhul asendatud süsinikuga, mitte plastikuga, nagu ma eelnevas postituses väitsin. Plastikust (või alumiiniumist) on hoopis mõned muud välised jupid. Küll aga annab wiki M3-e toru sisemiseks koostisosaks terase, mitte nikkelsulami.
Tsiteeri:
M3 version was introduced in 1991, using a thin steel liner containing the rifling, strengthened by a carbon fiber outer sleeve. External steel parts were replaced with aluminum alloys or plastics, reducing the empty weapon weight considerably from 16.35 kg to 10 kg.
Üldiselt ma rootslasi turakateks ei pea, eriti sõjatehnika arendamisel ja konstrueerimisel. Erinevus Rootsi ja Eesti vahel tundub olevat selles, kus ja kui palju Carl Gustaviga ringi mütatakse. Meite mail on jalgsi, CG seljas, rohkem asjatamist, mille käigus võib relv neid ohtlikke mükse saada. Rootslastel tundub TT kontseptsioon veidi teine olevat:
pauk ära, vut-vut vagenisse ja minekut (eeldusel, et on vaja minna).
Pädev parandamine on enam kui oodatud, eriti inimeselt, kes selle asja kohta midagi täpsemat teab. Minu oletused on üles ehitatud sellele, et ju siis rootslastel endil ei ole põhjust muretseda, et keegi oma Gustavi kuhugi vastu ära lööks. See aga eeldab üsna vähe maastikul müttamist ja asjatamist. Või siis on jutt M3-e toru haprusest ja ohtlikest mikromõradest tugevasti liialdatud (mida eriti uskuda ei tahaks).
Tulles tagasi ATV-de juurde:
Esmalt oleks neid mõistlik kasutada maastikuluure teostamiseks, virgatsside pidamiseks (kus Husqvarna mootorratas hätta jääb või ära kooleb) ning haigete/haavatute transpordiks (pakiraami külge saab kanderaami kinnitada).