Oksjon tulekul!

[Kapten Trumm]

Ok, pannakse S-400 Suursaarele, see on ju ka puhtalt kaitsev vidin. Gripeni algkontseptsioon oli ju ka "Point Defensive Interceptor". Eesti ongi umbes sama väike nagu "point". Siin mehed aga räägivad ründevõime olulisusest. Kui Eesti kuulutab sõja siin regioonis kellegile, siis on puhta jama majas.
Kui me mõtlematult siit ühe tiibraketi vales suunas teele paneks, siis peaks äkki püssiga metsa elama minema järgmine päev.

Selleks, et hästi kaitsta, on vaja ka hästi rünnata.

Kui me kujutame ette Toomse Juunisõda, siis nende brigaadide paraadmarss on lennuväega peatatav väga lihtsalt paari laserjuhitava pommiga mõnel elutähtsal sillal. Ei ole tõenäoline, et me suudaks minna Narva jõe silda õhkima pioneeridega.

Soomlased mõtlevad nähtavasti minuga samas kategoorias, sest miks muidu võtsid nad ette A2G võime ostmise miljardite eest.

Ma arvan, et ARM, mingi anti-ship teema (minimaalselt Penquin), Mk-84 raudpommid+smart bomb kit'id, Rockeye jms on siin lausa hädavajadus. Eilse päeva vastase vastu käivad eilse päeva lahendused ka. Eriti kui vaadata venelaste strateegiat Gruusias.

Ärme hakka rääkima GBU-de ülejõu käivast hinnnast, neid ehitatakse külma sõja aegsete "raudpommide" põhjal ning täitsa jõukohased juba.

Uutest asjadest nagu JSOW jne ei hakka rääkima, need on võibolla tõesti tiba kallid.

Rootsit näitena tuues (keegi tõi) arvestage ka territooriumi sügavust - seal pole õrna lootustki üheainsa löögiga eesmärile jõuda, järelikult on laserpommidega asemel C4 paigutamiseks tunnelitesse ja sildadesse nädalaid aega. Meil EI OLE.

Meie riigikese pealinn on heade asjaolude kokkulangemisel vastase jaoks mõne tunni kaugusel ning asjade käiku määrab see, mis me esimese tunniga teha jõuame.

Ka võib arvata, et olulised sillad võtab spetsnaz enne oma kontrolli alla ja lõhkeainega roomavatest võitlusgruplastest ei maksaks väga fantaseerida.

Isegi rahuaegses QRA-s + relvastuse monteerimine on võimalik, et 30 minuti pärast on nt Emajõe sildadest mälestus järgi. Selle ajaga Luhamaalt Emajõeni ei sõida. Seda ei tee ükski võitlusgrupp järgi, sest nad ei suuda joosta tonni lõhkeainega 1200 kmh ning jääda seejuures vastase luuregruppidele tabamatuks.

[kaur3]

Trummile 1 pilt Narva jõest



Kuidas oli Narva jõgi ületatav sellel talvel? Mis jääolud olid Peipsil ja teistel järvedel? Kui kaua aega? Kas vastane oleks saanud üle tulla? Jäälahing?

[setu]

Arvan, et meile pakutaks, mida me tahaksime, koos relvastusega, soovitud kogus ja koos väljaõppega, kuid selleks me peaksime vähemalt lubama ühe ülimoodsa salavangla siia ehitada. Kõik Kongressi load jne oleks iseenesest seega olemas. Kahtlustan, et aja ja kapitalikokkuhoid oleks märkimisväärne.

[Kapten Trumm]

Ahh, vahet pole, mida ostetakse.

Peamine on see, et keegi ei peaks tulevikus kordama ühe kindrali sõnu 1939. aastal - maismaal saaksime me hakkama ja kuidagitmoodi tuleksime ka ülekaaluga toime, aga õhus oleme me kaitseta, sest meie õhuvägi on väike. Olen teinud kõik, mis võimalik, tellimused on antud 2.5 aastat tagasi, kuid kõike ei saagi kätte ning raha ei aita midagi.

[Qtec]

Hetke seisuga enam paremat olukorda ei saakski olla. See on selline tehing, millest kõik võidavad. Milles see madal aktiivsus ja hoolimatus siis täpsemalt seisneb? Kas selles, et makstakse ainult mingi murdosa tegelikest kuludest? Samas ega otsuse edasilükkamine ka olukorda otseselt halvenda. Seni kuni me ei pea kinni maksma liitlaste õhuturbega seotud kõiki kulutusi, sealhulgas lennukite amortisatsiooni oleme omadega plussis.

Ei viitsi eriti enam taga otsida, kuid see jutt murdosa kuludest on meie kontekstis suhteliselt kaheldava väärtusega. Ilmselgelt omades ning opereerides ise ühte lüli, tulevad meie üldkulud madalamad, kui NATO lüli opereerimine Leedus. Kui mälu ei peta, siis soetades endale lüli lennukeid ning müües õhuturvet edasi vaid lätlastele, oleks Eesti oma lüli opereerimiskulud juba nullis (arvestades ka summat, mida me ise praegu maksame). Meie kanda jääks sellisel juhul lennukite soetusmaksumus ning väljaõpe ning kasutamine oleks selle loogikaga nagu tasuta:) Kui saada ka leedukad tiiva alla, mis on iseenesest vähetõenäoline, siis maksaks see juba kinni meie lennukite soetamist ning meeste väljaõpet.
St. selle loogikaga oleks igal juhul meil kasulikum endale ise hävitajad soetada, selle asemel, et NATO vihmavarju plekkida, sest märkimata ei saa jätta meie võimekuste olulist tõusu ka minimaalse arvu hävitajate soetamisega (1 lüli).

[medieval]

Trummile 1 pilt Narva jõest



Kuidas oli Narva jõgi ületatav sellel talvel? Mis jääolud olid Peipsil ja teistel järvedel? Kui kaua aega? Kas vastane oleks saanud üle tulla? Jäälahing?

OT: Tuleb veehoidla tammid õhkida, siis ei tule pikal ajal keegi seal läbi.

[wolfgang]

Ja elektrit ka pikal ajal pole.

[medieval]

Ja elektrit ka pikal ajal pole.

Ma millegipärast arvan, et need on esimesed asjad, mis õhku lastakse teiseltpoolt jõge. Sellepärast on vaja väiksed elektrijaamad üle eesti hajutada.

[kaur3]

Trumm:

Ahh, vahet pole, mida ostetakse.

Kas enne ei peaks mõtlema, et mida me nendelt ootame ja kas nad suudavad ootustele vastata?

OT sildade purustamise kohta ehk paaril kuul saab vist ka ilma sildadeta tulla.

Siin on üks kaart jääolude kohta Soome lahe idaserva kohta.



Siin on info järvede kohta.

http://www.kalastusinfo.ee/sisu/kalasta ... -kohta.php

Narva jõele ja veehoidlale ei tohi vist minna piirivalve keelu tõttu, mitte jääolude pärast. Teadjamad võiks kommenteerida.

[Hydrazine]

Ja elektrit ka pikal ajal pole.

Kas pole mitte nii, et Narva hüdroelektrijaam on niigi Venemaa oma? Eestile teevad elektrit siiski need kõrged korstnad vähe eemal mille põlevkivi katlaid hirmkalli raha eest renoveeritakse.
Kuigi piirijõel oleva hüroelektrijaamaga on mingite rahvusvaheliste tavade järgi 50/50, oli siin mingi konks Venemaa poolel Sosnovõi Bori "tuumakellade" varustamisega hüdrolektrijaamast.

Et kui me Narva hüdrojaama nässu keeraksime, on seal "tuumakellade" juures niigi paanika lahti ma pakun.

[taara]

Viibimine Narva jõe kuivsängis alates veehoidla tammist kuni raudteesillani on keelatud.

Aga jääga oli vist nii, et veehoidlas või jääl minna kuni 25m (või oli 50m) piirist. Peipsil 200m ja päikeseloojangust kuni päikesetõusuni ei või käia järvel.

[kangelaspioneer]

Hüdroelektrijaama lüüside sulgemisega saab jõe vähemalt Narva linna osas väga kiiresti tühjaks lasta. Kõige rohkem mõne tunni küsimus. Nähtud.

[Tiam]

Trumm, tänud seletamast! Mis missioonid meie õhuväele siis jääksid? Air-policing?

Tiam, kas Sinu poolt pakutud raketid hammustavad lingi all olevad võimalikud segajad läbi? Mida oleks vaja nende teelt kõrvaldamisek?

http://www.ausairpower.net/APA-SAM-DefA ... ocId679399

SAM kompleksid on vaid osa Eesti lennuväe vastu suunatud ohtudest.

http://www.globalsecurity.org/military/ ... 1/Ch10.htm

Vabandan, et nii hilja vastan. Siin minu arvamus asjast:

1. ARM raketis oleva raadiosensori lollitab selline süsteem ära, aga kuskilt on meelde jänud, et keerulisema maal paikneva elektroonikaluure süsteemidega on täpsem radari asukoht välja peilitav ning seega ka välja pakutud tiibraketiga rünnatav. Pluss UAV kasutamine luureks ja täpsemaks peilingutegevuseks- nende kahe süsteemiga täpselt välja peilitud radarikompleksile alla 10m CEPiga madalalt lendavad=hilja avastatavad tiibraketid Taurus peale saata on minu hinnangul elujõuline plaan, sest vaevalt on selline S-400 kompleks alla 10min kokkupakitav ja minema liigutatav. Veel võimalus NATO ECM tehnika abil neid radareid jammida nagu S-300 puhul on võimalik.

2. Teiseks on iga SAM puhul 100% basic teadmine see, et see max range on saavutatav vaid teatud kitsas kõrgustevahes (tavaliselt 10-14km). St ÕT kompleksi tuleulatus on nagu pirn- keskmistel kõrgustel kõige laiem ning madalama ja kõrgemal sellest kõvasti väiksem. Tavaliselt alla 3km lendava lennuki puhul on heal juhul järel vaid pool SAM süsteemi max raadiusest- S-400 puhul siis 200km.

3. NATO abile muudab Baltikumi enam taktikaliselt paindlikumaks kahe olulise sõjaväelennuvälja olemasolu- Leedus ja Ämaril siis. Seega kui üks ka välja lülitatakse, siis läbi teise peaks abi ikka ka maa kaudu kohale jõudma ning selle kaudu peaks kohale saada olevad ka abistavad sõjalennukid.

[Kapten Trumm]

Ma olen ka seda meelt, et S-400 piiri ääres ohustab ilmselt kõrgel lendavaid suuri airliftereid, mitte puulatvade kõrgusel kihutavaid hävitajaid.

Kui netist natuke otsite, leiate fotosid, kus lennatakse vähem kui 10 meetri kõrgusel. Ma kahtlen, kas venelane sellist asja avastadagi suudab, rääkimata Ämari kohal ÕT laskmisest.

[kaur3]

Kui keegi on valesti aru saanud, siis parandan ennast. Ma olen ise kogu aeg rääkinud kiirest kukutusrünnakust, mis idee kohaselt peaks olema tõesti kiire. Näiteks tuleb kokku rutiiniks saanud Zapad, samal ajal on Iskanderid välja rihitud ning SAM'id kohale veetud. GRU on juba ammu tähtsamate sõjaliste objektide koordinaadid endale sisse toksinud ning asjaomastele edastanud. Õigel koidikul või ka eha ajal võtavad "turistid" ettenähtud vaatluspaikades Eesti pinnal oma kohad sisse ja hakkavad raporteerima meie poole sebimistest. Sisuliselt teevad sarnaseid asju nagu teeksid ka jänkid, britid jt. ... ja mis meid sellise tegevuse vastu säästaks? Ühel hetkel võibki käes olla olukord nagu tänasel päeval Liibüas. Üks pool on maapinnal oma tankide ja liikuvsuurtükkidega, teine pool oma automaatide ja TT-relvadega ning kolmas pool toetab teist taevast. Kuidas ja mida me sellises olukorras teeksime? Kui postiivselt mõelda, siis tõmaks paralleele 1941. aasta suvesõjaga. Kui negatiivselt mõelda, siis peale II MS aegse metsavendlusega. Täna on õnneks aega mõelda.