www.militaar.net

Tervist!
Sai sääne huvitav asi leitud: http://www.armyrecognition.com/forum/vi ... .php?t=215 . Mis ise arvate?Minu arust väga huvitav viis põhimõtteliselt traktroritest seda toota.

iseenesest ei midagi uut ega geniaalselt. sellise asjaga võib ika metallimees hakkama saada aga asja lahingulisel kasutamisel tuleb kohe ette persetäis küsimusi. lihtsaim neist oleks minu arust hetkel kiiruse, läbivuse, mahtuvuse ja eelnimetatud näitajate koosmõjul juhitavuse omavaheline suhe. kardan, et kui see oleks tip-top, siis ehitataks taolisi "soomukeid" iga nurga peal. sealjuures võileivahinnaga. kahjuks kardan, et kuna see traktor ei ole arvestatava soomiku soomusepaksuse kesta kandmisel kuigi kiire, manööverdusvõimeline vi vähemalt mitte optimaalselt mahukas, jäävad taolised ettevõtmised kohalike, kerge kiiksuga osavnäppudest talumeeste eralõbuks.

PS! vaadanud veel kord antud pilti tekkis lihtne küssa: milleks sellist soomukit vaja võiks olla? silmaga vaadates on tegu tüüpilise soomusautoga kuhu ehk raskekuulipilduja majutaks. sellistest aga pole tänapäeval suuremat kasu. kui, siis ehk politseil. lahinguväljal ei suudaks vähemalt esitatud monstrum millelegi olemasolevale arvestatavat praktilist konkurentsi pakkuda.

Äkki sobiks algseks luuresoomukiks?Kuid pigem jah politseile, kui midagi paremat pole pakkuda.

Eks see ole rohkem töötegemiseks sõjaolukorras, kui partisanid võivad üllatada. Tavalise traktori laseks sõelapõhjaks, aga sellega tekkib juba probleeme. Eriti kui tal veel see kuuliprits juhtub küljes olema.

_________________
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.

Tulin just nädal tagasi Horvaatiast ning see, kui ka teised sarnased (ja vähem sarnased) Horvaatias toodetud soomusmasinad ning muu kodusõja lahingutes osalenud sõjatehnika on välja pandud Turanj-Karlovaci äärelinnas ehk siis piirkonnas, millest edasi serblased ei suutnud tungida. Siiani on seal kõikjal näha lahingute jälgi!
Mõned saidifotod:
http://images.google.com/imgres?imgurl= ... D%26sa%3DN
http://www.virtualtourist.com/travel/Eu ... -BR-3.html

_________________
www.taturin.com

no kui teksti lugeda, siis tegemist pole mitte niivõrd improviseeritud soomukiga, kuivõrd masinatega mida oli võimalik kiiresti saada. plaaniti teha soomukeid auto veermikule, kuid neid polnud eriti saada. kohapeal oli aga olemas tehas mis tootis litsentsi alusel traktorid, ning nende shashiidele ehitati 17 suht identset soomukit. sahad jäeti ette võimalike takistuste kõrvale lükkamiseks, peamiselt ettenähtud kergerelvis vaenlase vastu võitlemiseks. paigaldatud sellele relvan 20 mm suurtükk, erinevaid kuulipildujaid ja plaaniti ka 82mm reaktiivsuurtükki. kaal 9,2 tonni, soomus 12-15 mm. raskel ajal ajab asja ära. lõpuks ikka parem kui jala käia.

_________________
Cartridges are naught but a passing fad ...

Tere veelkord austatud lugeja ja kaasamõtleja!

Ülaltoodud teemapüstitus on juba mõningast aega liikunud mainekatesse väljaannetesse nagu Jane etc. Kus High-end tehnoloogia kõrval on hakatud julgemalt käsitlema ka low-end innovatsiooni taktikaliste eesmärkide saavutamiseks.

Sissejuhatuseks ja teema arendamiseks toon näite Soomest, kus kunagi nägin magistritööd tööstusdisainis, mis käsitles kaatrite disaini. Ei läinud kaua aega mööda kui ilmus WATERCAT M12 ning hiljem ka NEMO versioon, varsti reageeris ka USA oma Alternative Fleet Architecture Design study'ga. Eelnimetatud study'd käsitlevad ennekõike rannakaitset ja erioperatsioone.

Vabandan siinkohal paljudele juba tuttava teema "taas-"tõstatamise üle, kuid teema pole kuskile kadunud ega ka paljud lüngad täidetud (Kaitseliidu rannakaitse võimekuse arendamine) ning soovin edu ja jõudu käesoleva teema käsitlemiseks!

tervitades,

P.S. Lisaks või kaudselt vaadata ka teemat "Peipsi laevastik"

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

low-end raketikaater .

omalt poolt iseenda vana idee

Kui meil on veebikaamerad pandud vaatlema must-toonekurgi
/metssigasid, siis kas oleks võimalik ehitada vaatlusseade mingi
odava veebikaamera baasil, keerata ta kasvõi kilekotti või
veekindlasse karpi, panna puu otsa vaatlema mingit ettemääratud
teejuppi.

1 mingi odav hiina veebikaamera, 2 fotopatareid, paar rulli optilist
kaablit (kallis, kuid odavam, kui raadiolink).

Et siis 1 mees ronib puu/elektriposti otsa, kinnitab selle kaamera
siis mingi traadi/juhtmevitsaga posti külge, torkab kaabli sisse ,
ronib alla , kaablirull (nt. optiline - kerge, peenike või mingi muu
juhe) selga ja jooksuga mööda metsaalust minema. pluss on see et
ainult kaabli teel, ei mingeid kalleid raadiolinke - ei sega teda
IED-segajad ega miski. istub siis mees mingi 800 meetrit metsa sees ja
on seal siis kas tulejuht suurtükiväe/miinipildujate jaoks või siss
miinivaritsuses . Kui vaja , saab sealt siis juba edasi pilti saata
kas mingisse kesksemasse süsteemi, netti või mujale.

Kogu varustus peaks olema kümnetes-sadades kordades odavam, kui UAV-
mudellennukid, segamiskindel ja üpris odav. No ja kui maanteele nii iga
paari kilomeetri tagant teha selline kaameraga varitsus, peaks üpris
edukalt blokkima igasugu teeääre läbikammimisi ja aeglustama
liikumist?

Aga kui kaamera üles leitakse on väga lihtne, mööda juhet selle tulejuhi juurde jõuda.

Aastaid tagasi kui näiteks Pristis hakkas juurutama ideed IP-kaamerate kohta, tuli mul idee sõltuvalt ühe EL-i seadusega. Nimelt igas majas suitsuandur. Ja loogiline jätk sellele oli IP-suitsuandur. Ja selle erinevate võimaluste korral "kohustuslikuks" tegemine. Sisuliselt tähendaks see Päästeametile ligipääsu kohesele informatsioonile. Väike samm siit omakorda edasi oleks konflikti korras juhtimine keskusest. Näiteks kui päeval X on nõ "tagalas action" siis oleks näha selle ulatust ja kujundada vastavalt logistikat.
Lisaks on ka süsteemile arendamisruumi. Tulevased IP-suitsuandurite edasiarendamine tähendaks lisafunktsioonide olemasolu, näiteks andur aktiveerub "püssilasule"; "plahvatusele".

Kujutage ette antud süsteemi sisulisi võimalusi ja kompaktsust.

tervitades,

_________________
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).

Sama tehnoloogiaga, aga ilmselt natuke korralikumate kaameratega saaks üles ehitada ka õhuvaatlusvõrgu, mille vajalikkusest on Juhani siin teiste teemade all rääkinud. Hoolimata radaritest on oma silm ikkagi kuningas ning kui selline süsteem on enne potentsiaalse konflikti algust üles pandud, saab ta kiirelt sisse lülitada. Süsteemist oleks kasu ka siis kui radarid on ära "kustutatud", ehk siis oleks heaks eelhoiatussüteemiks näiteks brigaadi õhutrõjele.

seep see point ongi - odav , ühekordne jublakas, mille juurest kähku sääred teha, kui asi kahtlane. Võta seda kui ühekordset periskoopi või binoklit .

pealegi, kui suur tõenäosus on et mingi puu otsas 5 m. kõrgusel metsa ääres selline greibisuurune jublakas silma hakkab ?

Ja juhtimine lisaks telefonivõrkudele, mobiilile dubleerida-trieerida elektriliinidega

_________________
http://www.nazi.org.uk/multimedia.htm

Sellel ideel on üksikuid puudusi, kui ma tohin mainida...
Antud kaamera peab olema väga hea lahutusvõimega, seega kallis. Lennukid ei tule 2-3m kaugusele ennast eksponeerima.
Mida teha pilves ilmaga(Eestis üle poole päevadest)?
Küsimus veel - kuidas tagada üles vaatava kaamera "näo" puhtus? Sinna koguneb tolm, veepiisad, udu. No minupärast kasvõi linnusitt. Iga päev lapiga meest pühkima saata on natuke nadi. Sel juhul teab iga kohalik elanik nende asukohta ja varastatakse kaamera ära veel enne kui vaenlase diversant selleni jõuaks.

_________________
Nimi on Basilio, kõuts Basilio!

Nõus ! Puudusi sellel plaanil kahtlemata on. Samas kui kõik korralikult läbi mõelda leiaks ka kindlasti enamusele probleemidele lahendused. Kuidas igasuguste linnu- ja loodusvaatluste kaamerate läätsede puhtus tagatakse? Kui lennukeid pole pilvede vahelt näha, siis on nad nähtavad radarile, kui radarid on ära kustutet, siis on jama nii kui nii, ükskõik kas meil on kaamera männi otsas või mitte. Ma ei proovi öelda, et selline süsteem suudaks radareid dubleerida, ent taoline õhuvaatlusvõrgustik oleks jällegi odav ja lihtne täiendus muudele olemasolevatele seirevahenditele hoiatamaks, et üle Narva veehoidla ja Peipsi järve tulevad lennukid ei jõuaks meie võidukat õhutõrjet üllatada.