Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamiseks

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas nimetu »

Mina saadaks treipingi taga olnud inimesena seevastu nimetu pikalt, mitte ainult pikalt, vaid ka pidevalt :roll:
Vastava sabarakise kasutamisel lõigatakse need sabad väiksemaks sama tera lennuga. Need ju ulatuvad rakisest välja.
Kui sa ei suuda rakist silma ette manada, siis võib üsna kindel olla, et sa pole seal treipingi taga tegelikult olnud.
Nähes ette, mis argumendiga sa kohe tuled, siis ennetan ka - treida on otstarbekas CNC treipingis vältimaks inimese eksimusest tulevaid õnnetusi. Treimise protsessi võiks vaadata eemalt läbi paksust klaasist akna, kohvitass käes.
Ja sul ei tule kuidagi ette, et mis probleemid nende tiivakeste treimisel võiksid tekkida (rääkimata sellest miinist tervikuna)?
Oled sa ikka kindel, et treipingi taga oled tööd teinud? Äkki vaatasid lihtsalt niisama pealt...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas Kapten Trumm »

alban kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Mis kunst-tükk need mõned silindrilisel pinnal asuvad avad sulgeda oleks? Kui ma ütlen, et kleebime teibiga, siis peaksid sa "primitiiviks", ütleme siis, et spetsiaalse rakisega suletakse.
Kõik eeltoodu kinnitab, et vastupidiselt väidetule sa ei ole ikka miini käes hoidnud. Et sind mitte rohkem kiusata, siis infoks: miinipildujamiinil asuvad lisalaengud miini saba ümber. On sellised õhukesed kettakujulised asjad, meenutavad konservananassi lõiku. Vastavalt arvestajalt saadud infole võetakse neid vähemaks. Need asjakesed kardavad niiskust. Üldreegel on selline, et kui oled hermeetilise konteineri lahti teinud, siis pead miini ka ära laskma, sest vastasel juhul lisalaengud niiskuvad ja kaotavad oma omadused. Korra äravõetud lisalaengut enam tagasi ei panda. Seega igasuguse treimise juures tekib lisaprobleem, kas riskime äravõetud ja niiskunud lisalaengute tagasipanekuga, mis võib kaasa tuua puudulennu ja täpsuse kadumise miinil või hangime uued lisalaengud ja paneme need treitud miinidele külge, mis toob kaasa täiendava kulu ja tööprotsessid. Tuletan meelde sõna niiskus, mis tähendab, et seda tuleb teha kontrollitud keskkonnas.
Ma vene päritolu miinide kohta täpselt ei tea aga lääne omadel on stabilisaatori osa tehtud plastikust. Kujutan oma olematute treimisteadmiste juures, et plastiku ja metalli ühenduskoht ei tee treimist lihtsamaks, sest see ei ole ilmselt piisavalt jäik, et tagada pöörlemisel stabiilsus ja see ilmselt hakkab pingis lappama.
Mulle tundub lihtsalt, et kodutöö on mul paremini tehtud.
Vene 82 mm miinid (mida me treima hakkaks) on originaalkujul ilma lisalaenguta. Bulgaarias toodetule paigaldatakse kliendi soovi korral "lääne tüüpi" lisaviskelaeng.
Lisalaeng on venelastel originaalis püssirohuga täidetud riidest "vorst", mida meeskond ise sinna miini saba ümber mässib. Seda on lihtne valmistada, paigaldada, ära võtta (ka Eestis).
https://www.youtube.com/watch?v=lKFAKkazWaM
Siin võite seda korduvalt näha.
Treipinki läheb see mõistagi ilma selle vorstita.

Kas see sisseehitatud põhi-viskelaeng ka niiskust kardab, ei tea. Vene süsteemis on sedasi, et miine veetakse ka välioludes puust kastides ja eks need lisalaengu-vorstid on mingis õhukindlas kastis.
Sellest ma arvaks, et see põhi-viskelaeng väga vett ei karda. Mulle lihtsalt nüüd tundub, et te peate lisalaenguga tehases varustatud miini selliseks, nagu miin on. See pole õige. Vene süsteemis sidusid neid vorste miini sappa (Rootsi 120-stel tehti seda ka meil, 81 pole ma näinud) ikka miinipildurid ise. Kui nüüd see põhi-viskelaeng ka niiskust kardab, siis tuleb tegeleda tema isoleerimisega, kui ei, siis võib sellega lahtiselt lödistada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Mulle tundub lihtsalt, et kodutöö on mul paremini tehtud.
Vene 82 mm miinid (mida me treima hakkaks) on originaalkujul ilma lisalaenguta. Bulgaarias toodetule paigaldatakse kliendi soovi korral "lääne tüüpi" lisaviskelaeng.
Lisalaeng on venelastel originaalis püssirohuga täidetud riidest "vorst", mida meeskond ise sinna miini saba ümber mässib. Seda on lihtne valmistada, paigaldada, ära võtta (ka Eestis).
https://www.youtube.com/watch?v=lKFAKkazWaM
Siin võite seda korduvalt näha.
Treipinki läheb see mõistagi ilma selle vorstita.
Oh jah.... Vaata nüüd uuesti seda enda viidatud videot. Umbes 30. sekundi ja 1.30 kohal toimuvad mingil laskeväljal laskmised. Vaata - kastist võetavatel miinidel on lisalaengud saba ümber ja ükski sõdur neid sinna ümber ei mässi. Kast muideks on õhukindel. Rannas kus viimane lask tehakse parve pihta, seal saba ümber lisalaenguid ei ole, sest lastakse lähidistantsile põhjapadruniga. Sõdurid võtsid lisalaengud ära, mis tehases olid juba külge pandud.
Jätkuvalt - mine vaata kuidas kasvõi Tallinna malevas miinipildujad lasevad ja siis unista treipinkidest edasi. Odavam on osta valmistoode kui hakata sitast saia treima.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ohjah, soov ära panna on ratsionaalsest mõtlemisest igakord kangem. 8)
Kordan üle. Tehasest tuleb see miin paljana. Lisalaengud on eraldi. Antud juhul on see laeng peotäis püssirohtu riidest kotis. Selle seob ümber miini meeskond ise. Kujutad ette, sõdur seob, ei mingit mugavusteenust. Selliseid kotikesi (rootsi künni sildiga) on meil rootsi miinidele külge seotud küll ja veel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas alban »

Kapten Trumm kirjutas:Ohjah, soov ära panna on ratsionaalsest mõtlemisest igakord kangem. 8)
Kordan üle. Tehasest tuleb see miin paljana. Lisalaengud on eraldi. Antud juhul on see laen peotäis püssirohtu riidest kotis. Selle seob ümber miini meeskond ise. Kujutad ette, sõdur seob, ei mingit mugavusteenust. Selliseid kotikesi (rootsi künni sildiga) on meil rootsi miinidele külge seotud küll ja veel.
Ohjah, soov oma eksimust mitte tunnistada on sul ka patoloogiline. Vaata seda videot, mille ise siia linkisid. Videos kasutatakse 82 mm miine, millel on tehases lisalaengud ümber pandud, miinid on palitud õhukindlasse metallkasti, ühtegi eraldi pakendist tulevat lisalaengut videos sõdurid miinile ümber ei mässi. Vastavalt arvutajalt saadud infole võetakse neid vähemaks, mitte ei panda juurde. Ma ei välista, et on olemas 82 mm miine, millel on ainult põhjapadrun ja lisalaengut pole aga need, millel lisalaenguid kasutatakse on minu teada kõik sellised, et need tulevad tehasest külgepanduna. Viide Bulgaaria pakkumusele: http://bulcomersks.com/index.php/32-amu ... ound-he-82
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas Kapten Trumm »

See "tehases pandud" lisalaeng, mis seal videos lipendas, ongi see vorstikujuline kotike püssirohuga, mida laskemoona ettevalmistamise käigus meeskond ise sinna miinide ümber pusib.
Ma ei välista, et on olemas 82 mm miine, millel on ainult põhjapadrun ja lisalaengut pole aga need, millel lisalaenguid kasutatakse on minu teada kõik sellised, et need tulevad tehasest külgepanduna. Viide Bulgaaria pakkumusele: http://bulcomersks.com/index.php/32-amu ... ound-he-82
See sõltub sellest, kuidas sa tellid. Eestis kasutusel olnud vanakooli miinid on kõik ilma selleta. Võib-olla seepärast ongi miinid meil nii kallid, et neid ostetakse lisalaenguga komplekteerituna (lisakulu paigaldamiseks) ja sellise asja säilimiseks peab see olema hermeetilises ümbrises, mitte mingis puust kastis (järgmine lisakulu). Venelane on lahendanud probleemi nii, et tuleb kast miinidega (ilma lisalaenguta) ja kast lisalaenguga. Hermeetiline peab olema ainult viimane. Need vorstid ümber miini aga seob sinna meeskond ise, kui tempo läheb kiireks, pannakse autojuhid ja muu lisarahvas siduma.

Kui keegi tahab väita, et need rõngakujulised "lääne" lisalaengud pole ära võetavad (ja tagasi pandavad), tasub vaadata järgnevat 120 MP laskmist
https://www.youtube.com/watch?v=mzQ5xunIzjE
Seal paigaldavad sõdurid ja miin paistab päris uus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas alban »

Kus seal videos neid ümber "pusitakse"? Mina näen kuidas võetakse kastist välja lasukomplekt.
Kas sa saba ümber laengukoti panemisest räägid 81 või 120 kontekstis?
Ning kordan - ära arva vaid tutvu tegeliku eluga, mitte ära ela oma eelarvamuste ja vikipeediamaailmas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Nende värviliste rõngaste asemel olid vanasti riidest püssirohukotid, ka meil olid. 81 ma pole konkreetselt näinud, aga Rootsi 120 moonal need olid. Ja paljudes riikides veel. Need seoti ümber miini saba, stabilisaatorite ja miini korpuse vahele. Venelased (selle merejalaväe 2B14 laskmisel) kasutavad neid tänaseni.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
alban
Liige
Postitusi: 1208
Liitunud: 11 Veebr, 2005 17:01
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas alban »

Ma enam ei jaksa.
alari
Liige
Postitusi: 1607
Liitunud: 06 Juul, 2005 15:48
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas alari »

Ma mõtlen, et kui see on nii lihtne ja odav, siis miks keegi pole varem midagi sellist teinud?
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas EOD »

On ikka ja veelgi odavamalt. Netis on video üleval, kus mässajad valavad ise malmist miinikorpusi, treivad üle, komplekteerivad... Muidugi erilist täpsust selliselt toodangult oodata pole, kuid kui Allah soovib, siis teeb sellinegi miin töö ära. :wink:

Huvitama hakkas hoopis, miks tänapäeva miinide viskelaengud niiskuse vastu nii ülitundlikud on. Musta püssirohu puhul on arusaadav, seda sisaldavad lahingumoona komponendid tuleb tõesti hermetiseeritult säilitada.
Suitsuta püssirohud aga eriti niiskustundlikud pole. Isegi paukpuuvilla (püroksüliini) kasutati omal ajal ohutuse huvides nii, et põhilaeng oli niiskest püroksüliinist ja kuiv oli vaid vahedetonaatoris. Kusjuures sellist skeemi ei kasutatud mitte ainult lõhketöödel, vaid ka meremiinides. Seal aga pidi laeng pikalt kõlbulik püsima.
Ka laskesportlased kasutavad nippi, kus enne võistlust padruneid laadides lisatakse püssirohulaengule pisut vett. See alandab temperatuuri rauas.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas Illike »

Ma ei ole kindel, sest lõplikus summas ei ole selline tegevus sugugi odavam kui osta valmistoodang. Siin keskendutakse protsessile, kuidas treida. Arvestamata jäetakse lisakulud, kui palju läheb maksma selle õnnetu junni ümbertegemine. Alustame transpordist. See junn ole tavaline metallist jurakas mis tuuakse kuskile töökoja hoovi peale ja siis kallutatakse maha. Vajab eritransporti ja erikäitlemist st palju raha. Edasi tuleb see junn koormast maha saada ja kuskile ladustada. Ei ole mõistlik seda rekka täit junne panna treiali kõrvale hunnikusse juba ohutustehnilistel põhjustel. See tähendab eraldi laopinda kuskil eri valvega. Jälle palju raha. Siis hakkame sütikuid küljest kruvima, või hea küll, keegi on varem selle töö ära teinud. Puhas käsitöö. Jälle palju raha. Saame lõpuks need õnnetud junnid treiali juurde. Kui palju aega kulub otseselt treimisele? Mitte väga palju. mõned sekundid. Mis võtab aja on selle junni pinki panek ja sealt välja võtmine. Seda aega võime lugeda juba minutites (võtan aluseks miinitreiali kirjelduse), kinnitame keermega junni padrunisse (käsitöö), seame tagumise suporti paika (käsitöö) ja vajutame nuppu. Siis samasugune protsess vastupidises järjekorras.
Kas see on lõpuks majanduslikult mõtekas, mina sügavalt kahtlen.
See võib tulla lõpuks kallim kui osta valmistoodang.
Vot selline mõte tekkis mul.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mul tekkis lihtsalt küsimus, et mingi 2011 turuülevaade väidab, et keskmise kaliibriga (82) miini hind algab mõnest dollarist ja meil lisandub sellele 2 nulli, siis tekkis küsimus, et ega viimati odavamalt ei saa. Treiali töötund meil täna õnneks 50 eurot ei ületa, need mõned minutid kannataks sellisel juhul maksta.

Koguste puhul, mis "treida" on vaja, on ilmselt mõttekas seada sisse vooltootmine, mis võimaldab tööaja tüki kohta saada kaunis lühikeseks, võrdluses üksiküritajast treial oma korealasest treipingiga.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas Kapten Trumm »

alari kirjutas:Ma mõtlen, et kui see on nii lihtne ja odav, siis miks keegi pole varem midagi sellist teinud?
Minumeelest polegi siin küsimus treimises kui sellises, vaid harjumuses mõelda loovalt ja innovaatiliselt.
Kahjuks on taolistes teemades masendav osakaal tegelastel (ja nende arvamustel), mida võiks nimetada "pidurid".
Ei saa, pole mõtet, ei oska jne jne jne. Mina sedasi hästi ei oskagi :roll:

Küsimus pole selles, kas mul on õigus (ma võin vabalt eksida), vaid just (mugavus)harjumuses. Sellest on kahju.
Paljud on veel KL liikmed, kuhu jääb teie loov, kaitseliitlik mõtlemine? Kui ei saa, siis kuidagi ikka saab?

Kui paljud näiteks teavad sellisest masinast: https://i.pinimg.com/originals/35/fc/ed ... 21cdb6.jpg
Pildil asub Soome eksperimentaalne 155 mm liikurhaubits T-55 veermikul. Puhas sitast saia tegemine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Low-End innovatsioon taktikaliste eesmärkide saavutamise

Postitus Postitas nimetu »

aame lõpuks need õnnetud junnid treiali juurde. Kui palju aega kulub otseselt treimisele? Mitte väga palju. mõned sekundid. Mis võtab aja on selle junni pinki panek ja sealt välja võtmine. Seda aega võime lugeda juba minutites (võtan aluseks miinitreiali kirjelduse), kinnitame keermega junni padrunisse (käsitöö), seame tagumise suporti paika (käsitöö) ja vajutame nuppu. Siis samasugune protsess vastupidises järjekorras.
Tegelikult ka see ei ole veel kõik, sest 82mm miini kontaktpind on üle lihvitud. Seega lisa ka see protsess sinna otsa. Ja treimise osas tuleks ilmselt lisaks ka neid sooni seal kontaktpinnal süvendada, sest üle treimisel kaovad nad praktiliselt ära. See tähendab, et treida tuleks ikkagi kontuuri, mitte lihtsalt sirgelt üle lasta, mis järelikult eeldab selle kontaktpinna täpset paika seadmist (äärmiselt kaheldav kui korpuse ja saba mõõdud varieeruvad teatud piires). Sütik tuleks igal juhul välja võtta, sest tagumine osa tuleks ikkagi tsentreerida sabas oleva ava järgi. Saba välispind on üldiselt tehtud ümarlatist, mille välismõõtmed ei pruugi eriti täpsed olla ning lisaks on lehtmetallist stantsitud tiivakesed punktkeevitatud sinna külge, mis tähendab, et see pind ei pruugi sugugi ühtlase kujuga olla. Üsna kindlasti hakkaks sellisel kinnitamisel see miin pingis lappama.
Pildil asub Soome eksperimentaalne 155 mm liikurhaubits T-55 veermikul. Puhas sitast saia tegemine.
Just rõhk sõnal eksperimentaalne, sest tootmisse selline asi ei jõudnud.

Kogu sinu teema sõltub eeldusest, et kusagil on saada tühise raha eest miine. Oled sa ka reaalselt mõne hinnapäringu teinud, et midagi sellist väita võtad? Või oled vähemalt süvitsigi viitsinud uurinda, palju need 82 mm miinid tegelikult maksta võivad. See üks dokument ei ütle meile mitte essugi selle asja kohta.
Viimati muutis nimetu, 10 Apr, 2018 8:59, muudetud 1 kord kokku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist