www.militaar.net

planet64 kirjutas:Hävituslennukitega on meil asi nutune nagu ühes teises foorumis arutatud. Aga pommituslennuvägi. Palun väga. Riputame UAV noka otsa täppispommi ja viib teine nagu kurg paki sinna kuhu vaja, mis suudaks soomustehnika hävitamiseks mõeldud täppispommi kaasa võtta. Eeliseid peaks ju jaguma. Loomulikult on kindralitel piinlik sellisest pommituslennuväest rääkida.

Kui selline low-budget UAV konstrueerida või veel parem, korraldada mudellennukite etc klubide (lisaks ka ülikoolid, koolid, tehnikumid) võistlus mini UAV-le, mis ei kanna otseselt nokaotsas vaid suudab aktiveerida eelnevalt paigaldatud külgmiine. Tehniliselt ta on-ja-ei-ole-ka pommituslennuk.

Tegemist ei ole suure alusega, vaid vastupidi. Süvis 0.75 m; Kiirus ...35 sõlme (3 päramootorit, lisakattega). Väga hea ja kiire manööverdusvõime. Aluse kuju jätab kahtlemata mulje suure laeva ja paadi kombinatsioonist, kuid mitte lasta sellel heidutada.
Tegemist on universaalkaatriga ja vastavalt ülesannetele saab lossitud moodulvarustus.

Kontseptsiooni üheks eesmärgiks oli ka piraatide vastane ("kuum teema") patrulllaev, millel oleks mereklass. st. vajadus erivahendite järele ning erioperatsioonid (jahtidest, kruiisilaevade ja hiidtankeriteni)

Kraana kasutamine: lossimine, erivahendite kasut. 12,7 mm kuulipildujatorn, korvkraana suurtele laevadele materjali etc transpordiks; vaatlusplatvorm; UAV-seadmete kasut; allveerobotite etc kraana (sisuliselt ka kalapüük ja tarkade miinide panemine:) ning veekahuri radarite, õhutõrje raketiseadmete, torpeedoseadme, tuukritehnika etc kasut.

Tegemist oleks väga võimeka rannikukaitse kontseptsiooniga.

tervitades

PS. Sellega seoses võiks mereväe pensionäridelt vajaliku tehnika kompaktseteks mooduliteks keevitada ja laevad maha kanda ning seeläbi luua võimalused väikeste ülalpidamiskuludega alustele, mis suudavad hõlmata väga laia skaalat ülesannete täitmise võimekusi.

Kena. Aga mis see piraatide "kuum teema" Eesti oludesse puutub? Ei ole Läänemerel piraate ja vaevalt, et Eesti rannakaitse laevad mööda ookeane hakkavad sõitma.

Kahtlen kas selline paat seal Somaalia rannikul, sisuliselt ookeanil rannikust 500-1000 meremiili kaugusel tormi üle elaks. Või on mere all silmas peetud läänemerd ja piraatideks Läti kiluvargad
Millega neid jooniseid teed, jääb mulje nagu muuseas need tuleks, aga kahtlustan, et tegelikkuses ikka vaeva tuleb näha.

Eelneva moodul-varustusega kaatri abi- ja staabilaev. Ro-Ro tüüpi, tippkiirus 30...35 sõlme. Lisaks kaks Alutech'i Jurmo klassi NEMO süsteemiga varustatud alust ahtris. A1 Super jääklass.

P.S. Eelnev moodul-varustusega universaalkaater oleks nii Piirivalvele kui ka Mereväele. Aluse funktsioon oleneb otseselt moodul-varustusest. Seega vajadusel saab kiiresti nö "laevu ümber-mängida" Puuduks vajadus ühe laevaga ühest riigi otsast teise sõiduks. Lisa vaid moodul veokile ja meeskkond bussile ning teise sadamasse... Toimiks EPV ja EMV ühine logistikasüsteem ning seire korraldus. Eelisena tooks välja ka võimaluse, kus missioonile saaks saata rohkem laevu (nö "EPV arvelt") ja vastupidi. Eesmärk on hõlbustada paindliku süsteemi loomist ja ühtlustada masinaparki.

tervitades,

Mingi aeg jooksis siit kaamera teema läbi. Võib-olla saavad nupumehed sellest artiklist inspiratsiooni.

http://www.armadainternational.com/09-2 ... l_09-2.pdf

Elektrimootorratta kasutamisest EKVs.

- madal müratase
- teisalt, varugeneraator ei ole otstarbeks abimees laadimisel
- innovatiivne lahendus praeguse logistika kujundamisel (rahuajal)

Teatavasti reageerib Shtora muuhulgas laserkaugusmõõtjatele ja -pointeritele, vastavalt reziimile kas andes lihtsalt häiret või siis keerates kohe pearelva oletatava ohu suunas. Kas ei oleks mõte valmistada hulgi odavaid vastaval lainepikkusel (905 ja 1550 nm tundukse sobivat) töötavaid lasermooduleid millest siis vajalikesse kohtadesse (kolonni teele, tõketele) omalaadne "võrk" moodustada? Otseselt nii küll ei hävita, aga ärritad ja kurnad vaenlast, sunnid reageerima (lased toru enda poolt ära ehk torni tagakülje enda poole keerata...).

Kilgore kirjutas:Teatavasti reageerib Shtora muuhulgas laserkaugusmõõtjatele ja -pointeritele, vastavalt reziimile kas andes lihtsalt häiret või siis keerates kohe pearelva oletatava ohu suunas. Kas ei oleks mõte valmistada hulgi odavaid vastaval lainepikkusel (905 ja 1550 nm tundukse sobivat) töötavaid lasermooduleid millest siis vajalikesse kohtadesse (kolonni teele, tõketele) omalaadne "võrk" moodustada? Otseselt nii küll ei hävita, aga ärritad ja kurnad vaenlast, sunnid reageerima (lased toru enda poolt ära ehk torni tagakülje enda poole keerata...).

Kõlab päris hea ideena. Selline Jiu Jitsu ideoloogia teema

Sisu ETP 10x10 IAC

- max kiirus: 105 km/h
- 30mm Oto Melara Hitfist RWS
- APC konteiner (pool sellest 120mm NEMO)
- meeskond: 2+1+12

Viimasest, setu, postitusest ei saanud aru, kas see konteiner on pidevalt autol või vahepeal pannakse ta ka kuhugi maha. Erinevate variantide puhul oleks mul erinevaid lisaküsimusi. Paluks autoril oma pildilist nägemust ka sõnaliselt lahti seletada.

Mis kasu oleks statsionaarsest süsteemist, milleks raisata uut ja head veokit vaid ühe funktsiooni tarbeks? Või vastupidi, kui mingil põhjusel saab kannatada veok, miks koos sellega tuleb näiteks "hüljata" relvaplatvorm, transporditav süsteem, mahuti vms või seisata selle efektiivset kasutamist.

Tegemist on üleüldise probleemiga, näiteks alles hiljuti (eriti Saksamaal) on kasutusele võetud konteinerplatvormid näiteks tuletõrjes ja päästeametis. Isegi kiirabis, kus ehit moodulkiirabi, mis tõstetakse nö "sadulale".

Samas Eestis on levinud arusaam uute tuletõrje masinate hankimisel, et väga kihvt kui nad tulevad ühes tükis - sisaldades ka meeskonna mahutamiseks topeltkabiini. Kuid miks nad ei võiks sõita kaubiku/maasturiga ees või järel? Miks ei võiks maapiirkondades, kus näiteks tuletõrje kutseid on vähem, kasutada 2/3 veokitest muul otstarbel, kui lihtsalt neil seista lasta...

- 30 mm Oto Melara Hitfist RWS - upitaja (!!!)

PS. hehe, personaalne lemmik...Üks orientiir rohkem, mille järgi taliibidel 107mm kasutada. Kuid eesmärk ei ole kaelkirjakut mängida. Ristin selle pekkaniska siiski missiooni eesmärke täitvate ülesannete kõrgusele. Jääb paari kotka kutsumine ehk äragi ja säästab kokkuvõttes tublisti eelarvet. NEMO oleks samuti kiire ja usaldusväärne ning aega säästev töörügaja missioonidel.

tervit,

Innovaatorlus selleks. Keegi võiks hakata tootma kodumaal näiteks korralikke välitelefone ja kommutaatoreid, samuti korralikke maskeerimisvõrke. Miks mitte ka telke.
USA maskeerimisvõrgud on küll toredad, kuid peale lühidat kasutamist "kalavõrgud". Samuti tuleks välja töötada eriliste kaitseomadustega võrgud, mis aitavad soojuskaamera vastu. Traatsidevarustuse tootmine peaks olema meie elektroonikatööstusele käkitegu.

Üldiselt paar mõtet eesti kaitsetööstuse kohta.
1. Kuna Eesti riik nagunii ei pane raha alla, või kui paneb siis need summad on väga väiksed siis saavad tooted tulla ainult erafirmalt, st et tootmise sisseseadmine ei tohi olla ülemõistuse kallis.  
2. Kuna riiklikud tellimused oleks liiga väiksed, siis peab enamik toodangust minema välismaale, st et toode peab olema konkurentsivõimeline.
Seega soovitaks isiklikult arendada igasuguseid Foster-Milleri TALON-i laadseid roboteid.
Nende tootmine ei eelda tegelikult väga suurt hunnikut töölisi ega tehnikat ( sest enamik komponente tuleb nagunii sisse osta ) vaid põhiline teema on tarkvara mille abil seda juhtida, ülejäänud on monteerimise vaev.
Robotis ise pole midagi kõrgtehnoloogilist, mõni hakkajam vend paneks selle kindlasti alla 100K krooni eest kokku. ( hetke hind sellel on 320K dollarites ). Tavaline elektrimootoriga väike veermik, millel peal kaamera ja mikrofoon ning relv + laptopi baasil juhtpult.
Igal juhul on see arenev äri, mille ukse vahele on palju lihtsam jalga saada, kui traditsiooniliste relvade.