T90 Võta nüüd kinni...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
No ega vene tankide diisel polügooni/lahingu oludes ka kauem kui 500 tundi ei kestnud.
Kui me räägiks Saksa vms diislist, on teine jutt. Tankidiislid on on reeglina ülikõrgelt forseeritud ja nende eluiga ei saa võrrelda nt tsiviilautode diislite omaga.
Venelased pole T-80 kunagi turbiini maha võtnud, vaid paraleelselt toodeti Harkovis T-80 diiselversiooni nimega T-90. Põhjus oli see, et need turbiinid tootmise algusajal ei kestnud. Et vene turbiin ei kesta, ei tähenda, et turbiin üldiselt ei kesta.
Vene reaktiivmootor kestis ka 250-750 tundi ameeriklaste 1500-2000 vastu.
Kui me räägiks Saksa vms diislist, on teine jutt. Tankidiislid on on reeglina ülikõrgelt forseeritud ja nende eluiga ei saa võrrelda nt tsiviilautode diislite omaga.
Venelased pole T-80 kunagi turbiini maha võtnud, vaid paraleelselt toodeti Harkovis T-80 diiselversiooni nimega T-90. Põhjus oli see, et need turbiinid tootmise algusajal ei kestnud. Et vene turbiin ei kesta, ei tähenda, et turbiin üldiselt ei kesta.
Vene reaktiivmootor kestis ka 250-750 tundi ameeriklaste 1500-2000 vastu.
-
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
T-80 ja T-90 ei ole üks ja sama masin. Tegelikult väga erinevad. Ei ole nad ka totaalselt erinevad, sarnaseid juppe on palju. T-80-lt turbiini maha võtmine on ülekantud tähenduses. venelased ei kutsunud mingeid tanke tehasesse tagasi ja ei vahetanud mootoreid. Uued lasti lihtsalt välja teiste mootoritega. Siis trummile - 500 tundi väheneb lahingu ja kõrbeoludes tuntavalt. Seal on see kindlasti maksimum. Loomulikult ka diisel on väga mõjutatud õhu kvaliteedist, kuid siiski tunduvalt vähem, kui turbiin.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Arvestades NSVL turbiiniehituse taset, kus turbiinide laialilendamine oli sõjalennukitel kaunis tihe asi (nt Mig-23 puhul), siis seda diisliasja üle üldsegi ei imesta. Igatahes suitsuvaba ja lääne mootoritega võrreldava elueaga reaktiivmootori tootmine on venelastele siiani roosa unenägu. Sama käib ka muude sisepõlemismootorite kohta, autod kaasa arvatud.
Samas piiratud ruumis suure võimsuse saamine on võimalik ainult turbiiniga. Palju samasuure diiselmootoriga T-72 arendas? 750 hj.
Võimalus sõita lahingus vaenlasest 30 kmh kiiremini võib olla teatud juhtudel olulin eelis.
Tshornõi Orjol on üks tegija tank, ilmselt vineerist torniga butafooria, mida relvanäitustel maskeerimisvõrgu all näidatakse ja maailma parima tankina tutvustatakse.
Samas piiratud ruumis suure võimsuse saamine on võimalik ainult turbiiniga. Palju samasuure diiselmootoriga T-72 arendas? 750 hj.
Võimalus sõita lahingus vaenlasest 30 kmh kiiremini võib olla teatud juhtudel olulin eelis.
Tshornõi Orjol on üks tegija tank, ilmselt vineerist torniga butafooria, mida relvanäitustel maskeerimisvõrgu all näidatakse ja maailma parima tankina tutvustatakse.
Tsiteerin: Vene reaktiivmootor kestis ka 250-750 tundi ameeriklaste 1500-2000 vastu Jah vene kui vene omadel resurss otsas oli siis lendas ta kohe prügimäele aga Amide omad said pidevalt hooldust ja kap.remonti.
Mati Õuna raamatust "Tankid mis ei vallutanud Euroopat" lähtudes Tsjörnõi orjoli lahingtankina ei eksisteeri. Orjol peaks olema T-80 edasiarendus.
Mati Õuna raamatust "Tankid mis ei vallutanud Euroopat" lähtudes Tsjörnõi orjoli lahingtankina ei eksisteeri. Orjol peaks olema T-80 edasiarendus.
Viimati muutis Peeter144, 22 Mai, 2006 20:31, muudetud 1 kord kokku.
Tiger(Panther) tank, run! - Ameerika vanasõna
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2039
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Vahepeal oli jutt ka T-95.
Vaatasin ühte vene raamatukest, seal tuli välja, et turbiiniga T-80 aretati T-64st. Hilisematele T-80 pandi diisel kuna turbiin oli ka kordades kallim diislist, lisaks piiratud resurss ja keeruline remontida. Võimsama turbiiniga T-80U toodeti vist 20tk.
T-90 siis põhjalikult moditud T-72.
Vaatasin ühte vene raamatukest, seal tuli välja, et turbiiniga T-80 aretati T-64st. Hilisematele T-80 pandi diisel kuna turbiin oli ka kordades kallim diislist, lisaks piiratud resurss ja keeruline remontida. Võimsama turbiiniga T-80U toodeti vist 20tk.
T-90 siis põhjalikult moditud T-72.
VF tankide moderniseerimisest
http://www.ng.ru/nvo/2008-02-13/9_tanks.htmlОднако, судя по словам генерала Маслова, даже считающийся вполне современным Т-90 уже устарел и БИУС на нем устанавливаться не будет. В связи с чем возникает вопрос: почему продолжается его выпуск? Правда, новые танки в нужном количестве появятся не ранее, чем эдак к 2030 году. Однако до этого времени российские бронированные машины в боевых условиях будут подобны слепым котятам.
Lühidalt on see lugu sellest, et venelaste enda hinnangul ei konkureeri nende parim ja uuem tank T90 Leopard 2A6, AbramsМ1А2 ja Challengeriga. Et asja nati paremaks teha on välja töötatud elektrooniline juhtimissüsteem, mis peaks parandama tankistide informeeritust sellest mis väljaspool nende tanki toimub, aga kõrged ülemused (maavägede ülemjuhataja) arvavad, et seda pole mõtet kasutusele võtta kuna suurtükk on ka vilets ja ilma on ikkagi odavam. Asi peaks paremaks minema 2030 aasta paikku, kuna on planeeritud uus tank T95, aga keegi ei usu, et see ime kunagi valmis saab, sest insenere enam pole, osa tehnoloogiaid on kaduma läinud ja olemasolevad tööpingid on nii amortiseerunud, et nendega ei anna enam midagi toota....
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
Kolm poolikut prototüüpi võivad nad ju valmis teha, aga seeriatootmiseni nad nii kiirelt ei jõua, sest kunagi allhankena igasugu pisividinaid teinud ettevõtted on ammu kinni pandud (aga erinevaid allhankijaid võib ühel suurel tehasel olla sadu) ja suuri ja olulisi detaile paaris suures tankitehases tuhandete kaupa toota ei saa, sest selleks vajalikud tööpingid tuleb alles osta või teha, sest vanad on romustunud. Suurte tehaste käigushoidmiseks vajalik muu infrastruktuur on ka hävinud, elektriülekandeliinid ja alajaamad ei kannata enam koormust, seega ei saa tööpinke enam massiliselt taha ühendada, tehastes pole enam oskustöölisi kes tööpinke tarvitada oskaksid, kuna vanad on pensionile läinud ja uusi pole vahepeal juurde võetud, sest polnud vaja jne. jne. jne.
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kui lisada siia juurde suurejoonelised kavad kuue lennukikandja ehitamiseks koos vajalike saatelaevadega, lennuväe moderniseerimine, parim-enne-möödas tuumarakettide asendamine uutega ja muud ambitsioonikad plaanid, siis selle teostamiseks peab Venemaa sõjalisi kulutusi tõstma vähemalt 1 triljoni dollarini aastas (umbes 30 korda võrreldes praegusega). St suuremaks kui praegu VF SKP. Venemaa SKP on praegu alla triljoni USD.
Võrreldavuse huvides tuleks märkida, et põhirivaali USA sõjalised kulutused suhtelise rahu perioodil (võidurelvastumist ei ole) on 500 miljardi ringis ja nende tõstmine konkureerivale tasemele on rohkem pastaka tõstmine.
Külma sõja ajal olid jänkide kulutused üle 1 triljoni ja siis suudeti lubada lennukikandjaid, uusi lennukeid ja tanke.
Kui selle üle natuke mõelda, siis igaüks saab vast ise aru.
Võrreldavuse huvides tuleks märkida, et põhirivaali USA sõjalised kulutused suhtelise rahu perioodil (võidurelvastumist ei ole) on 500 miljardi ringis ja nende tõstmine konkureerivale tasemele on rohkem pastaka tõstmine.
Külma sõja ajal olid jänkide kulutused üle 1 triljoni ja siis suudeti lubada lennukikandjaid, uusi lennukeid ja tanke.
Kui selle üle natuke mõelda, siis igaüks saab vast ise aru.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vene tankide moderniseerimine on olnud üks pidev probleem kõikidele, kes nendega kokku on puutunud, mõtlen ka neid tanke ostnud arengumaid. Häda on teise maailmasõja käigus venelaste poolt sihiks võetud soomustatud lahingutehnika minimiseerimisega, eesmärgiga teha see kui sihtmärk vastasele võimalikult raskesti tabatavaks. Kui sellel oligi omal ajal mingi mõte, mis saavutati tegelikult meeskonna ellujäämisvõimaluste ja ebainimlike töötingimuste arvelt, siis mida aeg edasi, seda küsitavamaks selline suund muutus. Mäletan paari aasta tagust vene relvastusekspertide ettekannet, kus küll patriotismist nõretades, ent siiski ääri-veeri nii mokaotsast mööndi, et selline suund on olnud vale... Kusjuures paljud vene poole sõjaväelased armastavad siiani kekata, et kui väikesed ja vähemärgatavad ikka nende tankid ja BMP-d, BMD -d on võrreldas näiteks amerite Abramsite ja Bradley -dega, et kas amerid kohe peavad vannituba kaasa vedama?
Ent ajad on muutunud ja tänapäevaste sihtmärkide avastamise ning hävitamise tehnoloogiate juures pole tähtis, kas märk on väikese sõiduauto või suurema veoauto suurune - ühtemoodi leitakse ja kustutatakse nad ikkagi ära. Kuid erinevad lähenemised konstrueerimisel on põhjustanud ka pooltele erinevad tagajärjed-kulutused selles vallas. Kui ameeriklased saavad uue põlvkonna elektroonilised seadmed lihtsalt vanade vastu välja vahetada, asendades eelmise põlvkonna moodulplokid uutega, siis venelasd ja nende käest tehnika ostnud riigid on hädas nagu mustlased teadagi kus kohas: uue põlvkonna elektroonika ei mahu tihtipeale äärmuseni väikeseks konstrueeritud masinatesse ära. See toob endaga iga kord kaasa vajaduse töötada välja põhimõtteliselt uus tank, soomuk, mida iganes ja arvan et pole vaja suurt kujutlusvõimet, mõistmaks et see ei ole sugugi ei odav ega ka kiire lahendus - elektroonika tormiline areng on hakanud ka venelasi kainestama.
Nii et tegelikult pole mingit põhjust vene tankidele halleluujat lauda, nii nagu nad olid kehvapoolsed keskpärasused, nii on nad sellisteks ka jäänud.
Urmas.
Ent ajad on muutunud ja tänapäevaste sihtmärkide avastamise ning hävitamise tehnoloogiate juures pole tähtis, kas märk on väikese sõiduauto või suurema veoauto suurune - ühtemoodi leitakse ja kustutatakse nad ikkagi ära. Kuid erinevad lähenemised konstrueerimisel on põhjustanud ka pooltele erinevad tagajärjed-kulutused selles vallas. Kui ameeriklased saavad uue põlvkonna elektroonilised seadmed lihtsalt vanade vastu välja vahetada, asendades eelmise põlvkonna moodulplokid uutega, siis venelasd ja nende käest tehnika ostnud riigid on hädas nagu mustlased teadagi kus kohas: uue põlvkonna elektroonika ei mahu tihtipeale äärmuseni väikeseks konstrueeritud masinatesse ära. See toob endaga iga kord kaasa vajaduse töötada välja põhimõtteliselt uus tank, soomuk, mida iganes ja arvan et pole vaja suurt kujutlusvõimet, mõistmaks et see ei ole sugugi ei odav ega ka kiire lahendus - elektroonika tormiline areng on hakanud ka venelasi kainestama.
Nii et tegelikult pole mingit põhjust vene tankidele halleluujat lauda, nii nagu nad olid kehvapoolsed keskpärasused, nii on nad sellisteks ka jäänud.
Urmas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist