www.militaar.net

KS-750 ja R75 suutsid ja vedasid väikesi PAK-e enda järel küll. Rahvasuu võib tõde muidugi omamoodi liigutada, ikkagi 70 aastat peagi möödas.

A.

Ja kas mingil saksa rattal polnud mitte ka korviratas vedav? Kui jah, siis see ju veel üks punkt mootorratta suutlikuse kasuks.

Zündapp KS750 ja BMW R75 olidki korviratta veoga. Neil oli ka spetsiaalne konks haagise jaoks, milleks tavaliselt oli siinses foorumis väga kõrgelt hinnatud IF8. Vajadusel sai aga ka muud vajalikku sappa panna.

Samas oli korviveoga rattaid veel teisigi, "kingitusena" prantslastelt olid olemas Gnome Rhone ja Sarolea, brittidelt aga üks Nortoni mudel. Seega ei saa välistada, et just mõni viimastest selle legendi kangelaseks oli.

Kahurit sai vedada näiteks nii:




A.

Siin üks pilt kuidas lamgevarjurid oma Zündapp KS750-ga kahurit veavad:

http://www.bild.bundesarchiv.de/dev05/b ... layout.jpg

Mootorratta spetsiaalne konks haagise jaoks oli ikkagi mõeldud ka spetsiaalse mootorratta käru jaoks, mitte IF8 jaoks nagu ekslikult arvatakse. Pole ju ühtegi pilti IF8 kasutamisest mootorratta järel välja tulnud. Mis muidugi ei välista, et seda mitteametlikult tehti.

Viimasel pildil pole KS750. Pigem KS600.

Kärudes pole ma kahjuks spets, aga vanade motohuntide (herr Heino, kes teab) jutust on meelde jäänud, et IF8 jaoks oli oma ühendus.

A.

Täpselt jah KS 600, kirjutasin ise valesti.
Pilt ise pärit sellelt lehelt ja seal ka pildid BMW-st koos õige mootorratta käruga,(kahjuks ei tea selle käru nime) mis töötati välja õhujõudude (langevarjurite) jaoks. Ka seal üks pilt sellest, kuidas IF8 on Kettenkradi järel. Kahjuks pole näha, mis detaili abil ta kinnitub, sest IF8 lisade hulka ei kuulu ühtegi sellist detaili, mille abil saaks neid mootorratta või kettekradi järel vedada. Kõik tänapäeval nähtavad lahendused, ka herr Lepa käru kinnitus detail on ise tehtud.

Sealt lingilt valida see nr. 6 Protz hook:
http://translate.google.de/translate?u= ... e&ie=UTF-8

BMW tsiklil olla olnud "maastikukäigud."
Et siis vähim püsikiirus 3km.tunnis.

Mismoodi toimis, ei tea. Ehk oli peaülekandes mingitsorti kordisti vahel?
Lisaks veel lülitatav difrilukk.

Arvata võib et 37mm. PAK-i võis vedada küll. Teadmata on, kaua ta sellisel "tigureshiimil" kulgeda võis. Eriti veel, kui silindrite ribistik muda ja pori täis oli.

Sellist perverssust pole veel näinud - müts maha mootoripiinajate ees Karta on et liikumiskiirus ja masina kestvus olid alla igasuguse.

BMW R75 oli võimsust 19 kW ja sama ka KS750-nel... Võrdluseks: Dnepril (oman ühte mis on mõnusalt konditsioonis) on 24kW ja kui kolmekesi peale ronida siis tuleb tunne nagu tahaks kiirendades-manööverdades jalaga hoogu anda. Kaalult aga olid mõlemad saksa rattad kõva 60 kilo raskemad.
Vana Jawa on 13 kW. Toda peeti nagu liig nõrgaks korviveo jaoks.
Pane siia 19 kW juurde veel PAK-i kaal ca 400 kilo, laskemoon ja kolm hambuni relvus fritsu... Oi jebanuuut.
http://www.bild.bundesarchiv.de/dev05/b ... layout.jpg
Kui nüüd vahelduseks kainelt mõelda siis kas see nn "ilupilt" pole? See ikka jäle ränk koorem. Kõik pole alati tõsi mis vanadelt piltidelt vastu vaatab.

Haiged vennad positiivses mõttes Ja vedav korviratas - see annab maastikul läbivust/stabiilsust juurde mitte lisajõudu. Jõu vaatenurgast toimib see pigem lisakoormusena mida ringi ajada.

BMW R75 oli võimsust 19 kW ja sama ka KS750-nel kui õieti mäletan... Võrdluseks: Dnepril (oman ühte mis on mõnusalt konditsioonis) on 24kW ja kui kolmekesi peale ronida siis tuleb tunne nagu tahaks kiirendades-manööverdades jalaga hoogu anda.

Oluliseks tegijaks siinkohal on pöördemoment. Mootorte võimsused antakse ju teatud pööretel, vabalthingavate mootorite forsseerimise üheks oluliseks võtteks on pöörete tõstmine. Kaldun arvama et siin sama lugu- Dnepr oma väiksema töömahuga on kõrgemalt käima pandud ja näitab seepärast ilusat numbrit, BMW ja Zündapp on sõjaraskustele vastupidamiseks madalamatele pööretele piiratud ning evivad kenakest pöördemomenti. Tehnoloogiline tase on neil sisuliselt sama, tootmiskvaliteet on Dnepril kindlasti kehvem (kehvem ka, kui USSR päritolu konkurentidel ja eellastel), mis lubab arvata, et reaalne võimsus oli lubatust madalam.
Usun, et kerget tankitõrjekahurit vedav tsikkel püsis mõistlikul teel kenasti ülejäänud kolonniga samas tempos, mis tol ajal ei ületanud ilmselt 30-40 km/h.

Oman ise kahte K-750t ja Ural M-62't, samuti tean üht-teist võidusõidust ja mootorite forsseerimisest, seepärast antud teemas sõna võtangi.

Sellist perverssust pole veel näinud - müts maha mootoripiinajate ees Karta on et liikumiskiirus ja masina kestvus olid alla igasuguse.

Ei maksa paanitseda.
Eks need rümakad olegi mõeldud kulgemiseks igasugu tingimustes.
Sellest ka juurdekonstrueeritud lisad: vedav korviratas, difrilukk ja maastikukäigud.
19KW on täiesti arvestatav pooletonnise sõiduki jaoks, kui dünaamika ei ole primaarne. 30-ndate aastate keskmise sõiduauto mootori võimsus ei olnud oluliselt suurem.
Veojõud sõltub kõige otsesemalt ikka ülekandearvust.
Ehk oskab keegi ikkagi kosta nende "maastikukäikude" kohta?

Polnud neil mingeid maastikukäike. Oli spetsiaalne ülekanne, et liikuda jalgsi liikuva marsikolonniga ühes tempos. Näete, selline Aadu kavalus ja moto kokku kah ei jooksnud. Pöörete ja soojatootmise vahel on otsene seos. Korvivedu annab nimetet apustraatidele suht uskumatu läbivuse, küll aga kannatab juhitavus meeletult (korvivedu oli lülitatav).

Nii KS kui R olid puhtalt korvirattad, soolona sõita saab, aga ei soovitata.

Nende loomisele aluse pannud Heereswaffenamti tingimustes oligi sees see, et masin pidi suutma liikuda kolonniga samas kiiruses ehk 4 km/h.

Käigukastis oli neli tavalist, üks maastikukäik ja üks käik tagasi. Jalaga sai valida nelja tavalist käiku, maastiku või tagasikäigu jaoks oli vastav kang paagist paremal.

Teine tingimus oli, et mootorratas pidi suutma kanda kolme täisvarustuses võitlejat relvade ja laskemoonaga. Ehk kandejõud pidi olema 500 kilo. Reaalselt läks kirja 420.

Tõenäoliselt oli kandejõudu ja masina vastupidavust veel varuga.

Tollel KS-i pildil on vist Kreeka kampaania, vaevalt, et sõjakirjasaatja midagi korraldama hakkas.

Nii KS kui R olid tegelikult ideaalsed militaarrattad. Samas sündis samal ajal ka Jeep, mis andis samale küsimusele hoopis mitmekülgsema vastuse.

A

Polnud neil mingeid maastikukäike. Oli spetsiaalne ülekanne, et liikuda jalgsi liikuva marsikolonniga ühes tempos

No näed, oligi proosalisem. Nagu arvata võiski. Ei miskit difrilukku ega maastikukäike. Usalda veel kahtlasi infoallikaid.
Ja korviratast sai taha lülitada kehva pidamisega pinnasel.

Aga see spetsiaalne ülekanne jalaväe tempos kulgemiseks jäi tiba segaseks?

Muidu, andestust võõrale kapsamaale tungimise eest. Lihtsalt plaanis sarnane liiklusvahend mudeli kujul kokku panna ja prototüübi kohta lihtsalt rohkem teada saada.

Mootorratta järel vedamiseks sobis vast see riist:
http://en.wikipedia.org/wiki/2.8_cm_sPzB_41
Nimetuse järgi raske tankitõrjepüss, kuid tegelikult kerge tankitõrjekahur.

Too oma 200 kiloga on tõepoolest usutav. 400 kilost jurakat koos mingi hädapärase laskemoonakomplektiga + meeskond ikka naljalt kaasa ei vea olgu see pöördemoment kuitahes mõnus. Nõrk mootor on ikka nõrk mootor. Hea küll - vead kuidagi aga mootor ju õhkjahutusega.

Sõjakirjasaatja aga... Ma siiralt kahtlen - pigem on tegu puhkepausiga ja ei taheta maas istuda (üks seljaga kaamera poole istuv suitsumees on mingi suvalise kasti vms. peal maas). Siin on läbi käinud ka üks foto MG-ga millega Narva sillal laskmist imiteeritakse ja terve hulk inimesi on mõelnud et millega tegu.