Vene tehnika ostmisel on 2 konksu
1. kvaliteet ja asja tegelik vastavus tellitule
2. hilisem tehnika tagamine osade ja muuga ehk asjajaamine
Nende kahe positsiooni osas on kasutajatel rohkelt probleeme olnud, meenutage hindude ja alzeerlaste seiklusi (MiG-29 vaevad on ainult üks näide). Lisaks pole venelased teab mis ausad ning üritavad ostjat petta.
Mida lihtsam tehnika, seda julgemini võiks minuarust seda soetada. Lennukite osas oleks ma küll ettevaatlik.
See, et LCD kabiinis on, pole veel mingi näitaja. Kui nende ekraanide sisend tuleb kuskilt 80ndate taseme anduritest, siis pole sellest suuremat kasu. Tartu lennundusmuuseumis on Viggenil ka popid ekraanid armatuuris.
Nagu ütles mulle üks Euro-Maz-ide kasutaja, et mis kasu on Deutzi mootorist ja ZF käigukastist, kui vihmaga viskavad kojamehed lusika nurka või kabiin roostetab aastavanusel autol.
Tuleb arvestada ka kultuurilisi iseärasusi, kui omal ajal hoidis tehastes töölised vaos hirm sattuda trellide taha, siis nüüd seda hirmu pole. Samuti pole korralikku kontrolli allhankijate tegevuse üle.
Eestis on üks omamaine kiirlaevade firma, kelle uues laev ehitati Peterburis, mäletate neid intsidente, mis siin juhtus nendega?
http://et.wikipedia.org/wiki/Linda_Express
Ainult 2 aastat kestis selle laevukese teenistus Tallinnas. Laeva ehitaja, laevatehas Almaz, on spetsialiseerunud väikeste sõjalaevade ehitusele. Ka seal olid süüdi Rootsi simmerlingid ja Saksa elektroonika. Tekib küsimus, et miks Tallinki Soomes ja Itaalias ehitatud laevadega selliseid intsidente ei toimu?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
