The primary mission in the future Next Gen TACAIR definition is Offensive and Defensive Counterair to include subset missions including Integrated Air and Missile Defense (IAMD), Close Air Support (CAS) and Air Interdiction (AI). It may also fulfill airborne electronic attack and intelligence-surveillance-reconnaissance capabilities. This is not an all-inclusive list and the Next Gen TACAIR definition will mature and sharpen as the market research and Capabilities Based Assessment (CBA) unfold.
Paistab, et relvastusse jõuavadki A ja C versioon. Inglased on juba teatanud, et asendavad B versiooni C-ga, USA-s sahistatakse, et Gates on sama meelt. Nüüd ütlevad "pikaronisööjad" (uudissõna), et kui eelpoolmainitutele ei kõlba, siis me kah ei taha.
Kusjuures VSTOL variant oleks aastal 2025-2035 maybe Eesti õhuväe üks parimaid (uusi) valikuid. Ega vastane jõua Iskanderitega tervet Eestit ka üle külvata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
The last manned fighter
It is the most expensive military project ever. It is plagued by delays and menaced by budget cuts. Will the F-35 survive?
Jul 14th 2011
But the longer-term outlook for the F-35 is uncertain. Its costly capabilities are intended to make it effective against the air defences of a sophisticated enemy, such as China. But the growing vulnerability of American aircraft carriers to Chinese missiles will mean operating from well beyond the F-35’s 600-mile (1,000km) range.
Some military strategists already think that the job the F-35 is meant to do can be better handled by cruise missiles and remotely piloted drones.
Production of the current generation – the Eurofighter Typhoon manufactured by the UK, Germany, Italy and Spain, the French Rafale and the Swedish Gripen – is likely to cease either this decade or the next. Typhoon production, for example, will stop in 2015 if no further orders are secured. Rafale is projected to carry on until the mid-2020s, but at single-digit annual production, with all that this implies for unit costs. At present, there are no full-blown development and manufacturing programmes to succeed any of the current combat aircraft, either manned or unmanned.
The UK is better placed industrially than other European states, because its primary combat-aircraft manufacturer, BAE Systems, is closely involved in the production of the United States' F-35 Joint Strike Fighter (JSF). While this will sustain and advance manufacturing ability, it does not support the engineering and systems-integration skills required for combat-aircraft R&D.
Last month, the Chicago-based defense giant flew two Insitu Scan Eagle UAVs and a Procerus Unicorn from The Johns Hopkins University Applied Physics Laboratory over Oregon and had them talk to each other autonomously. A key ability for remotely piloted aircraft to have if they are to attack targets together.
Many see swarm tech as the key for overwhelming modern air defense systems. Who knows, maybe someday in the not too distant future hundreds of relatively cheap but lethal drones will seriously reduce the role played by the F-22s, F-35s, J-20s and PAK FAs of the world.
Lennunduse ajalugu tunneb ennegi sellised revolutsioone, kus suure tuleviku asemel jõutu eikuskile. Näiteks kaks korda on üritatud ette kujutada, et piloodil on vaja ainult ettepoole näha (toimuvad suure kiirusega frontaallahingud) ja viimane kord lisaks, et raketid ja radarid teevad töö ära. Võrrelge nt Hurricane ja P-51D kabini - ja F-4 ning F-16 oma.
Kui lähimad 100 aastat sõditakse taliibidega, siis neid saab tõesti mudellennukitega taga ajada, kui aga kisub taas mingiks külmaks sõjaks või konfrontatsiooniks suurriikide vahel, siis ei kao piloot kuskile. Taliibid lihtsalt ei hakka eales omama võimalusi ja tehnikat high-techi lollitamiseks, aga nt maapealt juhitavate lahingu-UAV-de juhtimise-/sidekanali segamine on suurriikidele vast lähitulevikus samuti võimalik.
Põhimõtteliselt pole ju lennuki maapealt juhtimises suurte vahemaade tagant midagi uut, ka ENSV ajal töötas PVO sedasi, et lennuki juhtis sihtmärgile maapealse juhtimisjaama automaatne juhtimissüsteem. Lihtsalt Lahesõjas selgus, et näiliselt segamatu süsteem segati ikkagi jänkide poolt kiiresti ära ja ainus toimiv "sensor" oli piloodi silmapaar. Praegune näiline UAV-de odavus tuleb ju sellest, et nad omavad murdosa hävituslennuki võimalustest (ja suurusest). Põhilise osa stardimassist annab ikkagi lennuki enda (mis on sõltuv TTA näitajatest), kütuse ja relvastuse mass, inimene koos oma töökeskkonna ja elutagamise (ja mõttelise osa lennuki) kaaluga annab hävituslennuki kaalust ainult 5-10%. Seega kui tulevik on taliibide tagaajamine, siis käravad UAV-d ka, kui läheb suurriikide vaheliseks rebimiseks (mida ressursside pärast kindlasti juhtub), on vaja inimesi. Praegu sahistatakse, et ameeriklased oskavad vene uuemate ÕT süsteemide juhtimisse eemalt sekkuda.
Täna pole automaadiga jalaväelasele mingit tõsiseltvõetavat alternatiivi, mööda maad on robotit kappama panna ja teda juhtida hulka lihtsam. Pole näe mingeid lahingroboteid endiselt.
Samuti ei tegele ka ükski riik eriti tõsiselt robottanki loomisega (mis peaks ju olema kaugelt lihtsam kui UAV).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Lennunduse ajalugu tunneb ennegi sellised revolutsioone, kus suure tuleviku asemel jõutu eikuskile. Näiteks kaks korda on üritatud ette kujutada, et piloodil on vaja ainult ettepoole näha (toimuvad suure kiirusega frontaallahingud) ja viimane kord lisaks, et raketid ja radarid teevad töö ära. Võrrelge nt Hurricane ja P-51D kabini - ja F-4 ning F-16 oma.
Kui lähimad 100 aastat sõditakse taliibidega, siis neid saab tõesti mudellennukitega taga ajada, kui aga kisub taas mingiks külmaks sõjaks või konfrontatsiooniks suurriikide vahel, siis ei kao piloot kuskile. Taliibid lihtsalt ei hakka eales omama võimalusi ja tehnikat high-techi lollitamiseks, aga nt maapealt juhitavate lahingu-UAV-de juhtimise-/sidekanali segamine on suurriikidele vast lähitulevikus samuti võimalik.
Põhimõtteliselt pole ju lennuki maapealt juhtimises suurte vahemaade tagant midagi uut, ka ENSV ajal töötas PVO sedasi, et lennuki juhtis sihtmärgile maapealse juhtimisjaama automaatne juhtimissüsteem. Lihtsalt Lahesõjas selgus, et näiliselt segamatu süsteem segati ikkagi jänkide poolt kiiresti ära ja ainus toimiv "sensor" oli piloodi silmapaar. Praegune näiline UAV-de odavus tuleb ju sellest, et nad omavad murdosa hävituslennuki võimalustest (ja suurusest). Põhilise osa stardimassist annab ikkagi lennuki enda (mis on sõltuv TTA näitajatest), kütuse ja relvastuse mass, inimene koos oma töökeskkonna ja elutagamise (ja mõttelise osa lennuki) kaaluga annab hävituslennuki kaalust ainult 5-10%. Seega kui tulevik on taliibide tagaajamine, siis käravad UAV-d ka, kui läheb suurriikide vaheliseks rebimiseks (mida ressursside pärast kindlasti juhtub), on vaja inimesi. Praegu sahistatakse, et ameeriklased oskavad vene uuemate ÕT süsteemide juhtimisse eemalt sekkuda.
Täna pole automaadiga jalaväelasele mingit tõsiseltvõetavat alternatiivi, mööda maad on robotit kappama panna ja teda juhtida hulka lihtsam. Pole näe mingeid lahingroboteid endiselt.
Samuti ei tegele ka ükski riik eriti tõsiselt robottanki loomisega (mis peaks ju olema kaugelt lihtsam kui UAV).
Praegu teeb asja keeruliseks see, et "kill decision" peab olema inimese langetatud. Kui see välja jätta, siis pmst ei vaja tänapäeva arenenumad UAV-d sõjategevuse pidamist (vähemalt mis puutub õhusihtmärke) inimese sekkumist. Enamustes lahingusituatsioonides ei vahi piloot mitte aknast välja vaid jõllitab MFD-d. Asi siis see info joonelt töödelda ja selle põhjal otsuseid langetada.
Würger 190G kirjutas:Kuni ilm hea ja segajaid pole , mis viga UAV-si kasutada, kui keegi sidekanalit ei torgi. Kui maapealse toolipiloodiga side out on ka UAV out.
UAV lendab suurepäraselt ilma piloodita (sõltub muidugi eksemplarist). Piloot ei tegele otseselt lennuki juhtimisega. Tegemist ei ole "puldiga juhitava" lennukiga, vaid masinaga, mis suudab iseseisvalt lennata kuni maandumiseni välja.
Viimati muutis Kilo Tango, 25 Aug, 2011 21:06, muudetud 1 kord kokku.
Lemet kirjutas:...seniks kuni kõik planeeritult läheb...
UAV-d (vähemalt Predator) maanduvad ise edukamalt kui pilootide otsese sekkumise korral. Seda ERITI keerulisemate ilmaolude puhul. Minu teada iseg keelati Navy toolipilootidel Predatoride maandamine ära pärast seda kui droonide maandumisõnnetuste kohta statsi analüüsiti.
