F-35 olevikust ja tulevikust
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Maandumise võiks lugeda planeeritud tegevuseks. Mina pidasin silmas mõnd sellist situatsiooni
http://www.youtube.com/watch?v=bxZsi5SJA_E
http://www.youtube.com/watch?v=bxZsi5SJA_E
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
No ja mida sa sealt siis ootasid? Tegemist on luurelennukiga, mis pole lahingutegevuseks mõeldudki. Loomulikult laseb MiG selle alla.Lemet kirjutas:Maandumise võiks lugeda planeeritud tegevuseks. Mina pidasin silmas mõnd sellist situatsiooni
http://www.youtube.com/watch?v=bxZsi5SJA_E
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Seda ma ju räägingi, et UAV lendab suurepäraselt ilma piloodita täpselt senikaua, kuni keegi naha vahele ei kipu...edasi tuleb tänasel päeval vähemasti täpselt sama suurepärane kukkumine... Video peal polnud ju vähimatki märki mingist püüdest manööverdada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- TheCorruptedOne
- Liige
- Postitusi: 60
- Liitunud: 29 Jaan, 2007 8:04
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Mitte ükski piloot poleks suutnud toda masinat päästa. Ega tolle UAV manööverdusvõimet ei anna just hävitaja omaga võrrelda...Lemet kirjutas:Seda ma ju räägingi, et UAV lendab suurepäraselt ilma piloodita täpselt senikaua, kuni keegi naha vahele ei kipu...edasi tuleb tänasel päeval vähemasti täpselt sama suurepärane kukkumine... Video peal polnud ju vähimatki märki mingist püüdest manööverdada.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Asi selles, et inimesed ei suuda vahet teha UAV-l ja UCAV-l. Viimased oleksid tõenäoliselt suutnud selle raketi eest ära põigata. Näiteks BAE Taranise kohta on kribatud järgmist:TheCorruptedOne kirjutas:Mitte ükski piloot poleks suutnud toda masinat päästa. Ega tolle UAV manööverdusvõimet ei anna just hävitaja omaga võrrelda...Lemet kirjutas:Seda ma ju räägingi, et UAV lendab suurepäraselt ilma piloodita täpselt senikaua, kuni keegi naha vahele ei kipu...edasi tuleb tänasel päeval vähemasti täpselt sama suurepärane kukkumine... Video peal polnud ju vähimatki märki mingist püüdest manööverdada.
The Taranis demonstrator will have an MTOW of about 8000 kilograms and be of a similar size to the BAE Hawk- making it one of the world's largest UAVs – that will be stealthy, fast and be able to deploy a range of munitions over a number of targets and be able to defend itself against manned and other unmanned enemy aircraft.
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Juttu on ju olnud siiani UAV-dest. UCAV- siinkohal hakkame vaatama juba süsteemi hinda ja tema võimekust võrreldes piloodiga hävitajatega...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Kõlab päris koledalt.The Taranis demonstrator will have an MTOW of about 8000 kilograms and be of a similar size to the BAE Hawk- making it one of the world's largest UAVs – that will be stealthy, fast and be able to deploy a range of munitions over a number of targets and be able to defend itself against manned and other unmanned enemy aircraft.
Viimati muutis MadMan, 26 Aug, 2011 11:16, muudetud 1 kord kokku.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
- Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2039
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Mis jura? Ma ei kuule midagi!MadMan kirjutas:Kõlab päris koledalt.
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Liige
- Postitusi: 341
- Liitunud: 03 Veebr, 2009 16:21
- Kontakt:
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Siinkohal tasuks silmaspidada vastava arengu tänast seisu ja trende. Viimane liigub just järjest suurema autonoomsuse suunas ja eks sel ole omad põhjused.Lemet kirjutas:Seda ma ju räägingi, et UAV lendab suurepäraselt ilma piloodita täpselt senikaua, kuni keegi naha vahele ei kipu...edasi tuleb tänasel päeval vähemasti täpselt sama suurepärane kukkumine... Video peal polnud ju vähimatki märki mingist püüdest manööverdada.
Per aspera ad astra!
Re: F-35 olevikust ja tulevikust
Economisti pikk lugu UAS'idest.
bmp upload
http://www.economist.com/node/21531433
Two years ago, the US Air Force published its thinking on UAS development, “Unmanned Aircraft Systems Flight Plan 2009-2047”. The most striking thing about this document was its vision of a networked family of UAS. Drones would be built around common airframes of differing size incorporating a modular, “open-architecture” approach so they could be as flexible as possible. The medium-sized successors to today’s Reaper would be able to do more things, from defending airspace against enemy intrusion to attacking enemy air defences—all tasks that the F-35 has been designed to undertake. The largest UAS would operate as airborne warning and control aircraft (AWACs), aerial refuelling tankers, strategic lift transports and long-range bombers. Controversially, the UAS Flight Plan assumes that the next generation of drones will have artificial intelligence giving them a high degree of operational autonomy including—if legal and ethical questions can be resolved—the ability to shoot to kill.
As China and other countries develop more accurate ballistic and cruise missiles, able to hit moving targets 1,000 miles away, America and its allies have become worried about the aircraft-carriers they have relied upon as a principal means of projecting power since 1945. Those worries are not much helped by the carrier version of the F-35 which, without external fuel tanks, has a combat radius of only 680 miles. The US Navy’s response has been to propose what it calls the Unmanned Carrier-Launched Airborne Surveillance and Strike aircraft. It has already asked for financing and hopes—somewhat optimistically—that it will enter service by 2018. If a big, long-range UAS can operate safely from a congested carrier flight deck at sea, that would go some way to allaying fears for the future of aircraft-carriers.
More mundane obstacles may also slow the rise of UAS. Peter Singer, director of the 21st Century Defence Initiative at the Brookings Institution, a think-tank in Washington, DC, says that at a time of falling defence spending, UAS procurement and development may lack allies against powerful and conservative constituencies. These include sceptical military bureaucrats, fast-jet pilots, and members of Congress fighting to preserve traditional weapons programmes and the jobs that go with them. But as Mr Singer concluded in a recent article in the Armed Forces Journal: “Tough budgetary environments, first generation limits and reliance on the ‘proven’ are often crucial barriers to change, but history also shows they can’t prevent the future from happening.” Two years ago, Mr Gates conceded that the F-35 would probably be the last manned strike fighter. It may take longer than the visionaries think, but the pilot in the cockpit is already an endangered species.
bmp upload
http://www.economist.com/node/21531433
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9095
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kuuenda põlvkonna hävitajad 2030 aastaks.
Üldiselt on see jutt üks paras ajakirjanduslik plära. "Täiustame, arendame, peenendame, tihendame" ei ole põlvkonnavahetuse sisu. See, mida autor kirjeldab on (üksikuid erandeid ja jaburusi välja jättes) pigem 5+ põlvkond kui 6 põlvkond.
Arvestades hetkeseisu tahkislaserrelvade arendamisel võib enam kui kindel olla, et need on relvastuses üsna pea. Esialgu vähemalt enesekaitserelvana, kuid pikemas perspektiivis ilmselt ka ründeotstarbelise relvana. Kiirgusrelvade kasutamine suurendab oluliselt hävituslennuki taktikalist paindlikkust, mistõttu võib hävitajate kasutamine oluliselt muutuda.
Tõenäoliselt on kuuenda põlvkonna lennukitest olemas nii mehitatud kui mehitamata versioonid, mida kasutatakse koos näiteks nii, et lahinguülesannet täidavad 1-2 mehitatud lennukid ja neid saatvad mehitamata masinad.
Kõige suurem jaburus on see hüperkiiruste teema. No ei hakka hävitajad lendama ei kolmekordse helikiirusega, ammugi mitte viiekordsega. Autor ei oma elementaarsetest füüsikaseadustest vähematki ettekujutust, mistõttu ei tule ta ilmselt selle pealegi, et viiekordse helikiirusega lennuki plaaner erineb niivõrd suures ulatuses alahelikiirusel manöövervõimet eviva hävitaja plaanerist, et nende ühitamine on pehmelt öeldes idiootne mõte. Otsevoolumootorite kasutamisel kasvab kütusekulu niigi olulisel määrel, mis kasuliku lasti jaoks eriti ruumi ei jäta. Hüperhelikiiruste saavutamsieks vajaliku mootori eriimpulss on turboventilaatormootorite omast 4-5 KORDA väiksem, ning selle kordaja vähendamine olulises ulatuses praktikas mõeldava keemiaga (me ei hakka siin kõnelema vesiniku -liitiumi geeli põletamsiest jms. eksootikast) on võimatu.
Kahuri kaotamine pardalt on mõeldav vaid siis kui see asendatakse tahkislaseriga. Mis tähendab seda, et see on kuuenda põlvkonna jaoks ilmselt reaalsus. F-35-le ilmselt paigaldatav enesekaitselaser ei ole selleks piisav.
Arvestades hetkeseisu tahkislaserrelvade arendamisel võib enam kui kindel olla, et need on relvastuses üsna pea. Esialgu vähemalt enesekaitserelvana, kuid pikemas perspektiivis ilmselt ka ründeotstarbelise relvana. Kiirgusrelvade kasutamine suurendab oluliselt hävituslennuki taktikalist paindlikkust, mistõttu võib hävitajate kasutamine oluliselt muutuda.
Tõenäoliselt on kuuenda põlvkonna lennukitest olemas nii mehitatud kui mehitamata versioonid, mida kasutatakse koos näiteks nii, et lahinguülesannet täidavad 1-2 mehitatud lennukid ja neid saatvad mehitamata masinad.
Kõige suurem jaburus on see hüperkiiruste teema. No ei hakka hävitajad lendama ei kolmekordse helikiirusega, ammugi mitte viiekordsega. Autor ei oma elementaarsetest füüsikaseadustest vähematki ettekujutust, mistõttu ei tule ta ilmselt selle pealegi, et viiekordse helikiirusega lennuki plaaner erineb niivõrd suures ulatuses alahelikiirusel manöövervõimet eviva hävitaja plaanerist, et nende ühitamine on pehmelt öeldes idiootne mõte. Otsevoolumootorite kasutamisel kasvab kütusekulu niigi olulisel määrel, mis kasuliku lasti jaoks eriti ruumi ei jäta. Hüperhelikiiruste saavutamsieks vajaliku mootori eriimpulss on turboventilaatormootorite omast 4-5 KORDA väiksem, ning selle kordaja vähendamine olulises ulatuses praktikas mõeldava keemiaga (me ei hakka siin kõnelema vesiniku -liitiumi geeli põletamsiest jms. eksootikast) on võimatu.
Kahuri kaotamine pardalt on mõeldav vaid siis kui see asendatakse tahkislaseriga. Mis tähendab seda, et see on kuuenda põlvkonna jaoks ilmselt reaalsus. F-35-le ilmselt paigaldatav enesekaitselaser ei ole selleks piisav.
Re: Kuuenda põlvkonna hävitajad 2030 aastaks.
Austet KT..mmm...MiG-25 has a top speed of Mach 2.83+ (as high as Mach 3.2, but at risk of significant damage to the engines) Ja aasta oli siis 1964(??) Sama ka SR-71 kohta- max kiirus Mach 3.3, lennukõrgus 26 000 m, tegevuskaugus 6000 km ja aasta samuti kuuekümnendate keskpaik. Nii et kolmekordne kiirus ei tohiks küll midagi väga ulmelist olla, erinevalt hüperkiirusest.No ei hakka hävitajad lendama ei kolmekordse helikiirusega...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuuenda põlvkonna hävitajad 2030 aastaks.
MiG-25 (ja SR-71) saavutasid need kiirusomadused väga suurtel kõrgusel väga hõredas õhus aerodünaamiliselt puhtas konfis, sellisel tüüpilisel taktikalise lennuväe tegutsemiskõrgusel (mõni tuhat meetrit) ei ole ta eriti kiirem kui maksimaalkiiruselt aeglasemad konkurendid. Lisaks tähendas kiirusele optimeeritud plaaner lahjat manööverdusvõimet ja suurest kütuse massist tulenev koormus plaanerile lahjat g-tolerantsi.
Tänapäeval kaob palju mootori võimsusest manööverdusvõimet/tõstejõudu tagava integraalplaaneri edasi vedamiseks. Kõik see tõstejõud, mida plaaner annab, toodab õhutakistust. Tõstejõud on vajalik nende 300+ m/sek instant vertikaalkiiruste saavutamiseks ja lennuki enda kaalust suure osa andva lahingukoorma vedamiseks. Näiteks F-16 mootori veojõud on kaks korda suurem kui MiG-21 oma, kuid maksimaalkiirused on neil ühesugused. Kuidas on see võimalik? Aga sedasi, et MiG-21 on puhtalt kiirusele orienteeritud disain (kus Vietnami ajal oli manööverdusvõime rohkem kergest kaalust tingitud lisanähtus) - tiibade ja kabiiniga reaktiivmootor. Ehk kui varustada MiG-21 mingi valemiga F-16 mootoriga, siis võib arvata, et tema kiirus saab olema nt M 2.5+.
See seletab ka fenomeni, miks hävituslennukite kiirus on viimased aastakümned paigal tammunud või isegi tagasikäiku teinud. Täna pole mingit küsimust ehitada ka Mach 4 lennukit (kui keegi maksaks arenduse kinni), kuid probleem on selles, et sellises tüüpilises olukorras pole sellega suurt midagi teha (nagu näitasid ka MiG-25 hävitajaversioonide kasutamise katsed Lähis-Idas - kus lennuk oli ette nähtud töötama, puudusid sihtmärgid ja kus olid sihtmärgid, polnud masinast asja.)
Pommitajate puhul on seis natuke teine, sest nad õhulahingut ei pea. Samas nagu näitasid külma sõja ulmeprojektid (XB-70, A-12, T-100, B-58), et selline lennuk on üüratult kallis, kuid põhivastane maapealne õhutõrje on ikkagi kiirem (ja palju odavam). Sestap on täna endiselt põhilised tööloomad kas alaliselt või põhiosalt eelhelikiirusel lendavad masinad, mis üritavad lasta rakette, mitte tungida lolli kiirusega kuskilt läbi, et siis pomme kukutada.
Tänapäeval kaob palju mootori võimsusest manööverdusvõimet/tõstejõudu tagava integraalplaaneri edasi vedamiseks. Kõik see tõstejõud, mida plaaner annab, toodab õhutakistust. Tõstejõud on vajalik nende 300+ m/sek instant vertikaalkiiruste saavutamiseks ja lennuki enda kaalust suure osa andva lahingukoorma vedamiseks. Näiteks F-16 mootori veojõud on kaks korda suurem kui MiG-21 oma, kuid maksimaalkiirused on neil ühesugused. Kuidas on see võimalik? Aga sedasi, et MiG-21 on puhtalt kiirusele orienteeritud disain (kus Vietnami ajal oli manööverdusvõime rohkem kergest kaalust tingitud lisanähtus) - tiibade ja kabiiniga reaktiivmootor. Ehk kui varustada MiG-21 mingi valemiga F-16 mootoriga, siis võib arvata, et tema kiirus saab olema nt M 2.5+.
See seletab ka fenomeni, miks hävituslennukite kiirus on viimased aastakümned paigal tammunud või isegi tagasikäiku teinud. Täna pole mingit küsimust ehitada ka Mach 4 lennukit (kui keegi maksaks arenduse kinni), kuid probleem on selles, et sellises tüüpilises olukorras pole sellega suurt midagi teha (nagu näitasid ka MiG-25 hävitajaversioonide kasutamise katsed Lähis-Idas - kus lennuk oli ette nähtud töötama, puudusid sihtmärgid ja kus olid sihtmärgid, polnud masinast asja.)
Pommitajate puhul on seis natuke teine, sest nad õhulahingut ei pea. Samas nagu näitasid külma sõja ulmeprojektid (XB-70, A-12, T-100, B-58), et selline lennuk on üüratult kallis, kuid põhivastane maapealne õhutõrje on ikkagi kiirem (ja palju odavam). Sestap on täna endiselt põhilised tööloomad kas alaliselt või põhiosalt eelhelikiirusel lendavad masinad, mis üritavad lasta rakette, mitte tungida lolli kiirusega kuskilt läbi, et siis pomme kukutada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist