Peipsi laevastik
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Peipsi laevastik
Kas on kellegil mingit infot 1942-44 tegutsenud sakslaste Peipsi laevastiku
kohta? Millised alused tegutsesid (Suur-)Emajõel ja Peipsil? Kas on selle laevastiku
kaotuste kohta Emajõel ka mingeid andmeid?
Igasugune asjakohane info on väga oodatud!
kohta? Millised alused tegutsesid (Suur-)Emajõel ja Peipsil? Kas on selle laevastiku
kaotuste kohta Emajõel ka mingeid andmeid?
Igasugune asjakohane info on väga oodatud!
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Hintzeri kogus on mõned pildid sõjaaegsest Emajõest ja Peipsist. Ehk on abiks?
Emajőe laevastiku kuuluv a/l. "Neptun"
Pőhjalastud lodjad Emajőes
Mootorpaat Emajõel
Palgiparvetus Emajőel. Vedurlaev "Kalev"
1944. Eesti ja saksa ohv. mootorpaadiga Peipsil
Palupőhja küla Emajőe ülemjooksul
Aurik "Neptun" Emajőel
Sőit Peipsil jääsupis
Kaugesőidu kapten Vares (Peipsi laevastikust)
Peipsi sőjalaevastiku laev "TARTU" vrakk Omedu jőesuus
Peipsi laevastiku sőjalaev "Tartu"
A/l. "Vőitleja" pardal
A/l. "Ahti" pardal
Emajőe laevastiku kuuluv a/l. "Neptun"
Pőhjalastud lodjad Emajőes
Mootorpaat Emajõel
Palgiparvetus Emajőel. Vedurlaev "Kalev"
1944. Eesti ja saksa ohv. mootorpaadiga Peipsil
Palupőhja küla Emajőe ülemjooksul
Aurik "Neptun" Emajőel
Sőit Peipsil jääsupis
Kaugesőidu kapten Vares (Peipsi laevastikust)
Peipsi sőjalaevastiku laev "TARTU" vrakk Omedu jőesuus
Peipsi laevastiku sőjalaev "Tartu"
A/l. "Vőitleja" pardal
A/l. "Ahti" pardal
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Peipsil opereeris sõja ajal Saksa 4. AT-Flottille (Artillerieträgerflottille).
Flotilli komandörid: KKpt. Wassmuth 01.44 - 08.44 ja KKpt. Kahle (Paul) 08.44 - likvideerimiseni. Flotill likvideeriti seoses Eesti mahajätmisega. Flotilli staabi asukohaks oli Tartu. (Aufgestellt im Januar 1944. Einsatz auf dem Peipussee mit Stützpunkt Dorpat. Die Boote wurden im September 1944 gesprengt.)
Laevastik: Marine-Artillerie-Leichter
MAL 13 MAL 17 MAL 21
MAL 14 MAL 18 MAL 22
MAL 15 MAL 19 MAL 23
MAL 16 MAL 20 MAL 24
Marine-Artillerie-Leichter
35 meetri pikkusena oli ta Saksa mereväe kõige väiksem maabumispraam. Ta oli projekteeritud sellisena, et teda oli, ainsana Kriegsmarime käsutuses olevatest alustest, võimalik transportida ka mööda maad. Sakslastel oli plaanis neid aluseid suuremal hulgal viia ka Kaspia merre.
Flotilli komandörid: KKpt. Wassmuth 01.44 - 08.44 ja KKpt. Kahle (Paul) 08.44 - likvideerimiseni. Flotill likvideeriti seoses Eesti mahajätmisega. Flotilli staabi asukohaks oli Tartu. (Aufgestellt im Januar 1944. Einsatz auf dem Peipussee mit Stützpunkt Dorpat. Die Boote wurden im September 1944 gesprengt.)
Laevastik: Marine-Artillerie-Leichter
MAL 13 MAL 17 MAL 21
MAL 14 MAL 18 MAL 22
MAL 15 MAL 19 MAL 23
MAL 16 MAL 20 MAL 24
Marine-Artillerie-Leichter
35 meetri pikkusena oli ta Saksa mereväe kõige väiksem maabumispraam. Ta oli projekteeritud sellisena, et teda oli, ainsana Kriegsmarime käsutuses olevatest alustest, võimalik transportida ka mööda maad. Sakslastel oli plaanis neid aluseid suuremal hulgal viia ka Kaspia merre.
Viimati muutis Arensburger, 10 Nov, 2004 9:30, muudetud 1 kord kokku.
See pole küll mingi asjalik info, vaid absurdihuumor. Nimelt taganesid venelased 1941. aastal üle Peipsi ja jälgisid hoolega veepinda: ega äkki pole periskoopi näha? Eestlased püüdsid küll seletada, et veealust paati on väga raske üle Narva kose järve vedada, aga kes neid kodanlikke natsionaliste ikka uskus. Hirm sakslaste ees oli nii suur.
-
- Moderaator
- Postitusi: 617
- Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
- Kontakt:
Lisan veel ühe pildi MAL tüüpi praamist, mis pildistatud Peipsil Saksa okupatsiooni ajal. Sellelt nähtub, et mitte kõik praamid ei olnud varustatud nii tugeva relvastusega, nagu eelmises postituses toodud joonisel on näidatud. Eks see joonis kujutab ideaalvarianti. Veel tundub, et pildil olev praam on lühem kui 35 meetrit. Pilt võib olla ka petlik, sest praam on pildistatud diagonaalis.
Tõenäoline on, et antud pildil olev praam on kuulunud Wehrmachti koosseisus olevale Landungs-Pionier Fähren Kompanie 772 -le, mis samuti Peipsil opereeris. See praamikompanii kuulus 772. Pionier-Landungs-Bataillon-i koosseisu.
Tõenäoline on, et antud pildil olev praam on kuulunud Wehrmachti koosseisus olevale Landungs-Pionier Fähren Kompanie 772 -le, mis samuti Peipsil opereeris. See praamikompanii kuulus 772. Pionier-Landungs-Bataillon-i koosseisu.
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
Lisaks siis viite ka:-)-=Grenadier=- kirjutas:ei ole nii rariteet midagi ... nimelt ripuvad Hintzer'i tehtud fotod netis üleval ja igaüks võib sealt tõmmata - ja neid on seal ikka tuhandeid
http://www.herder-institut.de/index.php ... &level2=22
http://www.herder-institut.de/index.php?lang=de&id=3241
http://www.herder-institut.de/index.php?lang=de&id=3
Ehk leiad vastuse : www.deutsche-marinegeschichte.deKas on kellegil mingit infot 1942-44 tegutsenud sakslaste Peipsi laevastiku
kohta?
õpetaja
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Lugedes siin kaasvestlejate mötteid ajaloolisest väärtusest, huvitaks
selline asi, et miks lastakse hävineda suurtükipaadi “Uku” vrakil? Kuna köigile on teada, kus ta asub ja millises olukorras on, pole ime, et varsti löigatakse üks ajaloolise väärtusega objekt jälle vanarauaks ja siis saavad kõik jälle tagantjärgi targutada nagu see on siiani olnud. Selge on see, et selle taastamiseks raha pole, kuid on ju võimalus ta kaldale tõmmata ja konserveerida. Selline ettevõtmine ei maksaks väga palju ja samas oleks ka kindel,et osa ajaloost säilib ka tulevastele põlvedele. See on minu arvamus asjast. Ootan konkreetseid ideid ja ettepanekuid, mida teha. Lisan siia ka mõned pildid “Ukust”, mis on tehtud mõne aasta eest. (lisan kohe kui saavad arvutisse)
selline asi, et miks lastakse hävineda suurtükipaadi “Uku” vrakil? Kuna köigile on teada, kus ta asub ja millises olukorras on, pole ime, et varsti löigatakse üks ajaloolise väärtusega objekt jälle vanarauaks ja siis saavad kõik jälle tagantjärgi targutada nagu see on siiani olnud. Selge on see, et selle taastamiseks raha pole, kuid on ju võimalus ta kaldale tõmmata ja konserveerida. Selline ettevõtmine ei maksaks väga palju ja samas oleks ka kindel,et osa ajaloost säilib ka tulevastele põlvedele. See on minu arvamus asjast. Ootan konkreetseid ideid ja ettepanekuid, mida teha. Lisan siia ka mõned pildid “Ukust”, mis on tehtud mõne aasta eest. (lisan kohe kui saavad arvutisse)
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
lisan pildi http://www.pildialbum.ee/pic/2038#
Kas see kaldale tirimine on ikka hea mõte?Nagu Vello Mäss Meremuuseumist ütleb:Selle laeva teekond ei ole veel lõppenud.Vees on vrakki ka lihtsam vedada sobivasse remondikohta.Pealegi näitab Saaremaa kogemus, et kaldast eemal "säilivad" vrakid kauem metallimeeste eest.Kreeka laevast lõikab juppe juba kolmas firma, samas kui Nasval kai küljes seisnud allveeklubi Salava laeva lõikasid ausad ettevõtlikud ärimehed juppideks umbes nädalaga.Salava kõrval uppund laevakeret ei torgi keegi.Meri toidab ja katab.Naabrimees on see, kes asja ära teeb ...
Eesti ennesõjaaegsest laevastikust ei ole just palju säilinud.Vahest pöörduks Kultuuriministeeriumi tehnikamälestiste spetsialisti poole, sest tegu ikkagi raudlaevaga.Veel käis uudistest läbi, et Tartus algas lodja ehitus. Mõni kohalik selts võiks Uku oma hoole alla võtta.Saaremaal olemas Merekultuuri Selts,kel sõprussidemed ka Soomes.Näiteks Turus terve jõeäär vanu kordatehtud laevu täis.
Eesti ennesõjaaegsest laevastikust ei ole just palju säilinud.Vahest pöörduks Kultuuriministeeriumi tehnikamälestiste spetsialisti poole, sest tegu ikkagi raudlaevaga.Veel käis uudistest läbi, et Tartus algas lodja ehitus. Mõni kohalik selts võiks Uku oma hoole alla võtta.Saaremaal olemas Merekultuuri Selts,kel sõprussidemed ka Soomes.Näiteks Turus terve jõeäär vanu kordatehtud laevu täis.
Mulle meenus seda pilti vaadates 20a tagasi Tartu sadamas paiknenud "Vanemuine" vôi "Lermontov" Ega see Uku miski neist ei ole? Mis neist vanemuistest ja lermontovidest saanud on? Kas Tartu sadama kuivdokk on alles?
Vaid Siil mu kõrval lebas siin. Ta suri ammu.
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
[img]http://www.soobel.planet.ee/TGMB.gif[/img]
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 15 külalist