Militaarfännid kindlasti teavad seda lugu, kuid mulle tuli üllatuseks lugeda, et kui N.Liit lagunes, siis jätkus Ukrainal julgust kuulutada kogu riigi territooriumil olev relvastus Ukraina omandiks. ( v.a. tuumarelvad, mis anti üle Venemaale )
Sealhulgas ka 19 superpommitajat TU-160, mis asusid Priluki baasis.
Pikk kauplemine Venemaaga ei andnud tulemusi, sest Ukraina nõudis lennukite eest 3 miljardit dollarit.Vene ei tahtnud niipalju maksta.
Siis hakkas Ukraina neid hävitama, brutaalselt pooleks saagima, tehes seda vastava USA programmi alusel ja saades selle eest pisut valuutat ( kuid kaugel sellest, mis need väärt olid )
Saeljuures saeti tükkideks ka peaaegu uued lennukid, mis olid lennanud vastavalt 100 tundi ja 400 tundi .
Lõpuks ärkas ka Jeltsini valitsus ja Venemaa ostis viimased allesjäänud 8 TU lennukit ja 575 X-55 tiibraketti 285 miljoni dollari eest ära. Pealekauba saadi veel 3 vana, kuid töökorras olevat TU-95 pommitajat.
Hiljem rehkendasid ameeriklased välja, et tutikas TU- 160 maksab umbes 250 miljonit dollarit. Pruugitud siis ehk poole sellest või rohkem...
Tuleb välja, et ukrainlased tegid ikkagi kehva diili.
Töökorras lennukite hävitamisega on seotud ka üks traagiline lugu, mille tõelevastavust ei oska 100 % garanteerida. Nimelt olevat Vene lennukitehase direktor, nähes fotosid purustatud lennukitest end oma kabinetis maha lasknud.Kokku hävitati sel meetodil 155 endise N. Liidu pommitajat .
Ma ei saa aru, milleks neid oli vaja puruks saagida, eriti TU-160, mis on ju haruldane lennuk,toodetud vaid 36 tükki . Kui lennukit pole vaja,võta relvavõimekus maha, keevita pommiruum kinni ja vii muuseumi. Olen kindel , et iga lennundusmuuseum maailmas oleks õnnelik kui saaks ekspositsiooni ehtsa TU-160, TU-22 M3 või kasvõi vana TU-95.