tankimootorid wwll.

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
väike rambo
Liige
Postitusi: 38
Liitunud: 02 Aug, 2012 20:29
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas väike rambo »

Jah täitsin internatsionaalset kohust 1992 aastal eesti piiri kaitstes.
väike rambo
Liige
Postitusi: 38
Liitunud: 02 Aug, 2012 20:29
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas väike rambo »

Hitleril oli ikka suur kiiks küljes,küll nägi ikka kuradeid ka ega muidu ei tahtnud puhast saksa rahvast,saksamaast teha,oli juutide peale väga vihane,sest juutidel olid poed ja igalpool olid juudid eesotsas nii tööstustes kui majanduses.Terminitega on ikka imelik küll vene autotelgi,termin reaktiivvardad....ise tean aga äkki teised ka teavad.Mõni pakkus mind liialt nooreks ega 9-10-11aastane tea neist asjust midagi.Targemad mehed minust,neile suured tänud mootorite asjus mind valgustamas.
Kasutaja avatar
vaoinas
Liige
Postitusi: 2105
Liitunud: 21 Apr, 2006 1:42
Asukoht: Kalamaja
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas vaoinas »

Tere sulle, väike rambo, minugi poolt.

Tankimootoritesse pikemalt ei laskuks, kuid õigekirjal ning trükikirjal on teatud põhimõtted, sekka veel muud keelereeglid, mille vastu sa eksid. Komasid oled sa kiirelt õppinud juba panema, hea seegi - komade taha käivad aga ka veel tühikud. Lisaks eraldatakse erinevad mõttearendused punktidega. Neid mõttearendusi nimetatakse lauseteks. (punkti taha käib ka tühik ning peale punkti algab uus lause alati suure tähega).

Mis puudutab teemat ennast, siis sa üritad raiuda mingit üksühest seisukohta, leida mingit mustvalget vastust (Üks hea, teine halb. Üks loll, teine tark). No ei ole nii. Maailm ei ole mustvalge ja eriti sellises küsimuses - ei ole üksüheseid vastuseid. Miks üks pool valis ühe, teine teise mootori - seal on sadu erinevaid kaalutlusi ja põhjuseid.

Ja katsu oma tekst enne postitamist üle lugeda ning mõelda, kas see üldse arusaadav on - väljaspool iseenda mõtet. Enamasti jääb, vähemalt minule, küll arusaamatuks, mida sa nüüd mõelda ja öelda tahad.
väike rambo
Liige
Postitusi: 38
Liitunud: 02 Aug, 2012 20:29
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas väike rambo »

Mul kirjutamisega ikka ja tiba raskusi, pole oma 15 aastat, kirjutanud aga guugle tõlkest ikka raskusi arusaamisega.Mis. eesti keeles, seal tõlgitakse, pooled sõnad ingliskeelsed.Oleks keegi, hea ja annaks,guuglist, normaalset,tõlget.Paluks, kellel on mootori W-2-34 või V-2-34, kohta informatsiooni,tehased,modifikatsioonid.
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas teeline35 »

Kunagi seda teemat lugedes tekkinud mõtted sai tookord kirja pandud.Avastasin need hiljaaegu oma arvutist. Panen siia ammu surnud teemasse üles: Selgituseks miks tankide mootorid II maailmasõja ajal olid erinevates riikides nii nagu nad olid.
Tank sarnaneb lennukile selle poolest,et jõuallikas peab olema võimas ja kerge. Tõsi tanki mootor ei pea olema äärmiselt kerge. Hea on kui jõuallikas ei võta tanki keres palju ruumi ja peab hästi vastu suurtele koormustele. Diiselmootor on koormusega töötades ökonoomsem.
Alates tanki loomisest I maailmasõja ajal oli probleemiks võimsa ning samal ajal kerge mootori leidmine. Keegi ei hakanud uuele masinale spetsiaalset mootorit konstrueerima. Kasutati olemasolevaid automootoreid. Need polnud kuigi võimsad,töökindlusest rääkimata. Piisavalt võimsust arendasid tol ajal lennukimootorid ning peagi hakati neid tankidele paigaldama.
Kahe maailmasõja vahel tolleaegsed suurriigid st. Prantsusmaa, Inglismaa ja USA ei tootnud suurtes kogustes tanke .Nendes riikides loodi küll mitmeid suurepäraseid mudeleid kuid nad ei jõudnud nendesamade riikide relvastusse. Näiteks Vickersi 6 tonnine inglismaalt ja Christie tank ameerikas. Neid tanke toodeti tuhandestes seeriates tolleaegses Nõukogude Liidus T-26 ja BT nime all. Vickersi 6 tonnine oli ka populaarne paljudes väiksemates riikides.
Prantsusmaal loodi kahe sõja vahel mitmeid tankitüüpe. Mis olid küll paksu soomusega aga nõrgalt relvastatud. Nende tankide peamine häda oli prantsuse väejuhatuse vaated tankide kasutamisele sõjas! Tehniliselt olid nad head,muuhulgas mõningatel mudelitel kasutati diiselmootorit.
Inglismaal olid omad ja tagantjärele veidrad arusaamad tankide kasutamisele sõjas. jalaväe- ja ristleja tankid. Neil masinatel kasutati ameerika Liberty mootoreid,mis loodi lennukimootorina 1917 aastal. Hiljem II maailmasõja kestel kui tekkis vajadus suuremat võimsust arendava ja moodsama mootori järele, siis nad kohandasid oma kuulsa Rolls-Royce Merlin II mootori tankile. Mootori võimsust vähendati 600 hj-ni ja Meteori tankimootori nime all kasutati ka peale sõda edasi.
Ameeriklastel oli 1940 aastal mõnisada vananenud tanki. Kui hakati konstrueerima uusi tanke tekkis probleem jõuallikatega ka neil. Piisavalt võimsaid mootoreid toodeti ainult lennukitele. Kui euroopas kasutati lennukitel põhiliselt vesijahutusega mootoreid,mis olid kompaktsemad ja võtsid tankile paigutatuna vähe ruumi, siis Ameerikas oldi õhkjahutusega tähtmootorite usku. Nende mootorite äramahutamiseks tuli tanki korpus kõrge teha. Hiljem tankide massilise tootmise tõttu tekkis puudus ka tähtmootoritest,kuna ka lennukitele läks neid endiselt vaja. Ehitati kaks väiksema võimsusega mootorit kokku ja paigutati soomusmasinatele. Sellist ratsionaliseerimist tehti ka diiselmootoritega. Seega Ameerikas olid olemas ka diiselmootoritega tanke.
Saksamaale olid tankid üldse keelatud. Salaja nad küll arendasid omi tanke,aga reaalselt neid tootma ja kasutama hakkasid nad alles peale Hitleri võimuletulekut 1930ndate keskel. Nendel masinatel kasutati põhiliselt Maybachi erineva võimsusega mootoreid. Tiigritel ja Pantritel kasutati 700 hj Maybachi. Ka see mootor loodi algselt lennukimootorina.
Nõukogude liidus kasutati samuti bensiini mootoreid. Neid toodeti litsentsi alusel või ka lihtlabaselt kopeeriti. Viimastel BT tankide modifikatsioonidel ja KV ning T-34 kasutati juba diiselmootoreid. Põhjus miks tankidele pandi diiselmootorid võib olla mitmesugune.
Lennukimootorid töötasid kõrge oktaanarvuga bensiinil. See oli kallis ja keeruline toota. Pealegi mootori koormusega tõõtades kulus palju. Näiteks Eesti Vabariigis lennukibensiin imporditi kuigi autobensiin toodeti kohapeal põlevkivist. Nõukogude Liit II maailmasõja ajal sai lend-lease alusel muuhulgas ka lennukibensiini. Samas naftatöötlemisel tekkis kõrvalproduktina palju diislit. Seda polnud jälle kusagile kasutada. Auto-,tanki- ja lennukimootorid töötasid bensiiniga. Nõukogude korra viljastavates tingimustes oli kõigest puudus aga äkki oli mingit asja palju!
Nii tekkiski mõte konstrueerida diiselkütusega töötav lennukimootor. Mootor sai raske ja rikkealdis. Lendurid praakisid selle ruttu välja.Tänu kõrgetele toetajatele oli mootor juba seeriatootmises,aga kasutusala kadus ära. Samal ajal tankikonstruktorid vajasid võimast mootorit. Moodsaid lennukimootoreid tankide peale ei jagunud. Nii kaks hädalist poolt kokku said. Ühel oli mootor, teisel masin,mis rikke korral puruks ei kukkunud! Muud diiselkütuse head omadused olid lihtsalt boonuseks kaasas. T-34 teemas on pikalt juttu selle mootori hädadest. Hiljem arendati mootor töökindlamaks ja saan aru,et tänasedki venemaa tankimootorid on V-2 mootori edasi arendused.
Kokkuvõtvalt ükski suurriik ei hakanud tankidele spetsiaalselt mootoreid konstrueerima. Võeti lihtsalt tootmises olev sobiv mootor!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

EOD kirjutas:Nafta destilleerimisel saadava toorbensiini oktaanarv (1942. a. "Automobiltecnisches Handbuch" andmetel) oli 40-50. Saksa normaalbensiinil 74, superbensiinil 78.
Toorbensiinil N. Liidus ilmselt samas suurusjärgus. Autobensiinil Saksa omast madalam.
Samas kui vaadata, mida tänapäeval bensukast müüdavale ollusele lisatud on - bensool, naftaliin, toluool, atsetoon, piiritus - siis neid aineid toodeti ka N. Liidus. Nõukogude mootorid poleks lihtsalt kõrget surveastet kannatanud ja seetõttu ei vajatud ka kõrgeoktaanilist bensiini.
Lennukibensiinile muidugi igasugust solki juurde lisada ei saa, seda nii karburaatori jäätumise kui aurukorkide tekkimise tõttu. Samas lennukimootorid pidid olema hea võimsuse/massi suhtega. Ellujäämise küsimus. Siin oli tõesti onu Sami abi vaja, kes oskas kvaliteetset kõrgeoktaanilist bensiini toota.
Sellega on keerukas lugu. Üldiselt see surveastme jutt ei tundu tõsi. Vähemalt lennukimootoritel. Nõuka lennukibensiin, mida rüüpasid "uued" lennukid Jak-1, LaGG-3 ja MiG-1/3 oli 78-se oktaanarvuga. Tavaliselt on nõuka mootorikonstruktoreid kujutletud (ja siin foorumis) kui rumalukesi, kes suutsid vaid lääne ideid pimesi kopeerida ega teadnud mootoritest ise midagi. Sellise kiunu lasi 1990ndatel lahti vene kroonuajalugu (kui saksa arvulise ülekaalu ja ootamatuse müüt 1941 haihtus ja oli vaja hakata kultiveerima müüti nõuka tehnilisest mahajäämusest. See jõudis lääne raamatutesse ja lõpuks pöördus siia tagasi kui "sõltumatute lääne ajaloolaste arvamus".

Noppisin sellised andmed kokku, parim lääne mootor ehk Rolls Royce Merlin ja parim vene mootor ehk Mikulini AM-35.
http://www.airpages.ru/eng/mt/merlin02.shtml
http://www.airpages.ru/eng/mt/am35.shtml

Siit võib kokku lugeda, et Merlin kasutas surveastet 6,0, ülelaadimist 0,85 bar ja tahtis sinna 100-oktaanilist (ise ma arvan, et õige oleks ikka 85-oktaaniline), AM-35 kasutas surveastet 7,0, ülelaadimist 0.97 bar ja tahtis 78-oktaanilist.

Võimalik, et lihtsalt vene propa. Aga mulle näib, et venelased olid päris osavad tootma lahjema bensiiniga numbreid, mida britid ei suutnud. Mis omakorda muidugi välistab selle ullikestest kopiraatorite teooria, selliste asjade tegemiseks on vaja ikka päris häid teadmisi ja kogemusi. Mulle näib, et nipp oli ülelaaduri ja vahejahutuse lahenduses ja see ei saanud kuidagi tulla 1928 Junkersi mootoriga. Lihtsalt efektiivsem ülelaadur (mis sama rõhu saamiseks kuumutab vähem õhku) ja efektiivsem vahejahuti (mis jahutab paremini) võimaldab silindrisse pressida rohkem õhku, ilma et kolvid sulama hakkavad (tekib detonatsioon) ja kasutada madalama oktaanarvuga kütust. MiG-e toodeti üle 3000, samuti ja hiiglaslik kogus Il-2sid ja nad ei lennanud sugugi ameeriklaste 100-se bensiiniga.

Kuigi kopeerimise roll on vene tehnikas oluline, siis konstruktorite nõrkus lähemal uurimisel kinnitust ei leia, ka kuskilt virutatud näidisest on vähe abi, kui puudub pädevus antud asi ka tootmisse panna. Kui tühja kohta (nt lennukitööstuseta Eestile) kingib keegi F-22 joonised ja näidislennuki, siis toota me seda ei suudaks, järelikult paljast kopeerimisest on kasu vähe, kui puudub vajalik know-how, kogemus ja tehnoloogilised võimalused.

Järgmine teema on ressursside jaotus. Kui NSVL kogu aur kulus tuhandete tankide ja lennukite vorpimisele koos parima tehnoloogiaga, mida ise teha, virutada või osta andis, siis loogiliselt veoautomootoritele palju ressurssi ei jätkugi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas toomas tyrk »

Millegipärast ei tahtnud sa neid lennukimootorite võimsusi ja rõhkusi arutada lennukimootorite teemas, vaid kolid nüüd tankimootorite omasse?

Kui sa tahad tõesti Merlinit ja AM-35 võrdlema hakata, siis võrdle näiteks võimsust/kg ning siis kütusekulu/hj kohta.

Vene lennukimootorite teemas saad ka lugeda, mida kõike veel koos litsentsidega osteti...
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas andrus »

Nõukogude bensiini oktaaniarvud on pisut keerulisemad kui 2 viimast numbrit tähises: http://istorya.ru/forum/?showtopic=3993
Ehk siis 4B-78 tähendas oktaaniarvu 95, kui uskuda toodud viidet.

Sellise tasemega "analüüsiga" ei ole tõesti lennukimootorite teemasse asja.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Lisaks võin sind rõõmustada ka sellega, et oktaanarve väljendatakse eri riikides nii uurimis- kui mootorimeetodil, mis tähendab praktikas 7-10 ühikulist vahet.
Näiteks NSVL-s tanklas müüdud autobensiin AI-93 omas oktaanarvu mootorimeetodil 83-85.

Peale surveastme ja ülelaadimisrõhu aga määravad bensiini detonatsioonikindlust veel sellised tegurid nagu küttesegu koostis, põlemisõhu temperatuur (ülelaaduri ja vahejahuti efektiivsus), eelsüütenurk, põlemiskambri temperatuur (plokikaane ja kolbide jahutus ja materjal). Aga ka välisõhu temperatuur ja tihedus, vot miks AM-35 oli hea 7000 m kõrgusel. Nende andmetega mängides muutub pilt oluliselt - see aga eeldab ikka kogemusi ja praktikat, saksa konstruktoreid õnnestus NSVL suuremas koguses "meelitada" alles 1945. 1938-1945 pidi sellega keegi ikka NSVL-s ise jamama.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
häh
Liige
Postitusi: 213
Liitunud: 23 Nov, 2014 20:42
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas häh »

Merlin ja kütused-
https://en.wikipedia.org/wiki/Rolls-Royce_Merlin

Tankidele topiti madalama oktaanarvuga kütust kasutavat Meteori
https://en.wikipedia.org/wiki/Rolls-Royce_Meteor

Selle järgi otsustades http://www.nortonownersclub.org/support ... d-unleaded oli sõjaaegne Briti bensiin oktaanarvuga 70...74


Oktaanarvud
https://en.wikipedia.org/wiki/Octane_rating

Vabandust kui teemast kõrvale.

EDIT: Hakkas huvitama ja veidi otsisin selle "pool petrol" kohta. http://www.austin7.org/From%20the%20Pas ... 0Past%205/

Internetist leiab erinevaid numbreid, on mainitud ka 72, aga kõige rohkem tuli ette 74. Mingite piltide peal oli aga ka 76 näha, oli Esso pump, millele oli lihtsalt paper peale kleebitud (firmanimele). Pool petrol oli neil kasutusel kuni 50nendate alguseni. Keeruliseks teeb see, et seda "pool" 'i oli neil tegelikult kahte sorti, erakasutuseks (limiteeritud ja kaartidega) ja kommertsbensiin (saan aru et äriliseks kasutuseks, ettevõtetele), millele oli lisatud TEP ja mis oli värviline :D (hmmm tuleb tuttav ette?) ja mille kasutamine erakasutuses oli rangelt keelatud ja karistatav. Mis tankimootoritesse käis, esimese otsimisega ette ei tulnud. Ilmselt ikka etüleerimata.
andrus
Liige
Postitusi: 4332
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: tankimootorid wwll.

Postitus Postitas andrus »

Kena Kapten Trumm, nüüd jääb sul ainult tõestada, et lennukibensiin 4B-78 oli oktaaniarvuga 78, mitte 95 (seda just Merlini kasutatava bensiini oktaaniarvu mõõtmise metoodikas), muidu on see tsiteeritud jutt järjekordne klounekspertiis:
Kapten Trumm kirjutas:Siit võib kokku lugeda, et Merlin kasutas surveastet 6,0, ülelaadimist 0,85 bar ja tahtis sinna 100-oktaanilist (ise ma arvan, et õige oleks ikka 85-oktaaniline), AM-35 kasutas surveastet 7,0, ülelaadimist 0.97 bar ja tahtis 78-oktaanilist.

Võimalik, et lihtsalt vene propa. Aga mulle näib, et venelased olid päris osavad tootma lahjema bensiiniga numbreid, mida britid ei suutnud. Mis omakorda muidugi välistab selle ullikestest kopiraatorite teooria, selliste asjade tegemiseks on vaja ikka päris häid teadmisi ja kogemusi. Mulle näib, et nipp oli ülelaaduri ja vahejahutuse lahenduses ja see ei saanud kuidagi tulla 1928 Junkersi mootoriga.
Siinkohal peaks vist ka mainima, et autobensiin AI-93 pole kuidagi teemaga seotud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist