Vanem tehnika, memuaarid jne.

[Lemet]

A mis Sa imestad, 50 hj mootor ja 840 kilo autot...

[Manurhin]

No minu arusaamist mööda oli sapakas vist ainus Nõukogude auto, mille mootor eriti pöördeid ei kannatanud. Mossed-Žigullid, kui ikka õli mootoris oli, andsid veel üht-teist andeks, aga kõveraks või puruks aetud ZAZ-ide väntvõlle olen isegi mitmeid näinud.

[Lemet]

Tallinnas peeti Lasnamäe serval mäkketõusuvõistlusi, kus osales ka üks spetsgrupi Zapik. Ja päris edukalt...aga eks ta tõsi oli- võistlus ja mootor. Aga see 50-jõuline läks päris edukalt edasi ja laiali me kamraadiga seda kõigest püüdmisest hoolimata ei saanudki, enne tuli uus riik ja autole Venemaa reis peale.

[Illike]

Mosse spido näitas originaalmõõdus rehvide korral ca. 3-4km/h vähem kui tegelik kiirus oli. Selle sajandi algul, kui automaatradarid siia-sinna tee äärde ilmusid (mis suurelt möödasõitva auto kiirust näitasid), siis spidoka järgi täpselt 50-ga mööda sõites näitas alati 46...47km/h. Maantee peal vajutasin pidevalt spido järgi nii 95 km/h, politsei ei tülitanud kordagi. Krt, hea kurioosne juhtum tuleb meelde, kui Piibe maanteel kord üks seebikarp-sapakas ette ilmus ja ma vaatan, et isegi järgi sellele ei jõua. Pedaal põrandasse (juba puht sportlikust huvist) ja lõpuks sain ikka järele. Mingi seltskond autos ja kütavad aga muudkui 120-130-ga minna Pidi ikka hea sappar olema, mis "täismajaga" pikalt ja pidevalt sellist valu välja kannatas .

Oli endalgi selline 40 hj. Ainuke häda oli, et iga aasta pidi mootorit vahetama.

[Kapten Trumm]

Olen sõitnud Mercedesega, mis vedas meie taasiseseisvunud riigi esimesi peaministreid. Mudel S600, V12 mootor ja 395 hobujõudu. Kahjuks oli siis selle auto omanikuks mingi tatikas, kel huvi rohkem kummivilistamise kui selle auto loo jär

Ega see mitte Vähja Tiit polnud - tol olid taolised kombed.....
Muide president Meri esimene ametiauto igapäevasõiduks oli Gaz-24-10 ja mingil hetkel soetas Riigikantselei S350 mersu, kasutatud kujul, too oli S-klassi üks hinnad alates mudel, diiselmootoriga.

[Triple-X]

Lennu Taadu Mercedes ei olnud S600 ega S350.
Oli S280. M104 mootor ,kuuesilindriline reas mootor 193 hj. / 142 kW.
Selline S- klassi säästu versioon, Printsess Diana tegi ka oma viimase sõidu S280 -s.
See versioon eelkõige selliseks hotelli, lennujaama jne. - nn. autojuhiga rendiautoks mõeldud oli.
Ausalt öelda ei mäletagi teist sellist S280 Eestis näinud oleks.

Auto esimene omanik oli kui mälu ei peta kas Hotellikoondis või Hotell ,,Olümpia,,.
Ostetud/tellitud uuena ,,Silberautost,, . Siis mingite vangerduste käigus vahetas auto mingi aeg hiljem, taas läbi ,,Silberauto,, omanikkku. Presidendi kantselei ostis Lennart Merile ametisõidukiks.
Rek. tunnused vahetati riigivappide vastu. Telliti,paigaldati esiporitiibadele lipuvardad.

See et tegmist oli S600 on üsna laialt levinud müüt. Iseäranis venekeelsete kodanike jaoks on kõik W140 kerega autod - ,,shestisotõi mers,,.
Teine laialt levinud müüt on, et see oli soomustatud auto. Põhjus selle müüdi tekkeks ja püsimseks on - külje klaasid/ukse klaasid on
nn. klaaspaketid. põhimõte sama kui elamu akendel.
,,Kuulikindla,,/ Soomustatud / Gepanzerte Fahrzeug - Klaasid on - tikutoosi pikkus ja natuke peale, kuskile 60-65 millimeetri kanti.

[von manstein]

Eh raiska, jätkame matemaatikaga..

Sissejuhatuseks tsitaat seltsimees Manurhini viljakast sulest:

kuulen, kuidas mootori pöörded ja vererõhk vähehaaval veelgi kõrgemaks lähevad. 160 - spido seier hakkab kergelt hüppama nii nagu igal Mossel teatud punktides skaalal, veri organismis on suuremalt jaolt asendunud puhta adrenaliiniga. Natuke veel ja ongi spidoka seier skaala mõõteulatusest väljas... Krt, viiendat käiku oleks hädasti vaja.

Siinkohal sügaks taiplik lugeja kukalt. Kuidas siis võimalik, et nii raju mootori taha on mosse konstruktorid mõttetult aeglase transmissiooni pookinud..
No täielik ebaproffesionaalsus.. Lõhnab suisa "rahvavaenluse" järele. Õnneks pole enam Stalini aeg..
Ja projekteerijad said edasi toimetada..
Sest järgmise, edumeelse 2141 mosse juures on käigukastis viies käik täitsa olemas..

Siinkohal pakuks kodanik Trummi stiilis lihtsat rehkendusülesannet,
Palju see mosse teoreetiliselt (arvestuslikult ) ka välja pidi jooksma..? Minugipärast kasvõi seltsimees Manurhini kindlal jutimisel..

Parameetrid järgmised:
Mootor 5600 pööret, 5käik ülekanne 0,732 peaülekanne jätkuvalt 4,22 , rehvid 165/80x14.
Andmed pärit siit..http://automn.ru/azlk-2141/azlk-32287-1 ... _id2-.html

Muideks esimese mossena sai varustusse tahhomeetri punase alaga alates 6000..

Noh, et Manurhini sugused uljaspead mootorit tükkideks ei laseks..

[von manstein]

Näha, et seltsimeeste seas ei leidu pädevaid matemaatikuid..

Tuleb rehkendus omal ette võtta.

Hoiataks ette, et Von Manstein ei ole just kõige targem inimene.. Nagu läbinägelik Lemet juba maininud on.
Haridustasemeks lõpetamata põhikool..
Sestap saab rehkendus komponentideks lahti lahti harutatud, et kriitika turmtuld vastu võtta..

5500: 4,22: 0,732=1780 rattapööret minutis.

Ratta läbimööt:
355,6+(2x165x0,8)=619.6mm.

Ja ümbermööduks 1945mm ehk 1,95meetrit

Noh ja korrutis 1780x1,95=3,471km minutis..

Tunnikiiruseks siis 3,471x60=204,6..!!!


Püha müristus.. Spidoka skaala lõpeb numbriga 180..

Miskit on mäda, ei oska Von Manstein õieti rehkendada..
Läheb nurka ja punastab..

[von manstein]

hea kurioosne juhtum tuleb meelde, kui Piibe maanteel kord üks seebikarp-sapakas ette ilmus ja ma vaatan, et isegi järgi sellele ei jõua. Pedaal põrandasse (juba puht sportlikust huvist) ja lõpuks sain ikka järele. Mingi seltskond autos ja kütavad aga muudkui 120-130-ga minna Pidi ikka hea sappar olema, mis "täismajaga"

Järgmine mõnus memuaar, Teadmata jääb küll et kui "täismajaga" ja mis klimaatiliste tingimuste ajal(välistememperatuur?) ja kui pika vahemaa jooksul..?

Ja muidugi Lemeti rahulolev konstateering..

A mis Sa imestad, 50 hj mootor ja 840 kilo autot...

50hj Zapiku mootorist ja mis puutub siia 840 kilo autot..

Aga noh, ta on vähemalt koolis käinud..
Von Manstein punastab..

[Lemet]

50hj Zapiku mootorist ja mis puutub siia 840 kilo autot..

Tõdeme taas, et see jääb targemate teada ja sinu välja uurida...kui suurt kiirust ja millise aja jooksul arendab 50 hj mootoriga näiteks 100 kilone konstruktsioon, 500 kilone, 1500 kilone või 5000 kilone. Koolifüüsika. Sinu silmapaistvaid rehkendusi on alati huvitav lugeda, jätka samas vaimus.

[mx77]

50hj Zapiku mootorist ja mis puutub siia 840 kilo autot..

Tõdeme taas, et see jääb targemate teada ja sinu välja uurida...kui suurt kiirust ja millise aja jooksul arendab 50 hj mootoriga näiteks 100 kilone konstruktsioon, 500 kilone, 1500 kilone või 5000 kilone. Koolifüüsika. Sinu silmapaistvaid rehkendusi on alati huvitav lugeda, jätka samas vaimus.

Pagan, ma nagu koolifüüsikast mäletan, et lõppkiirusel ja kaalul küll mingit seost ei ole, kui rehvide veeretakistus välja arvata, aga selle arvutamine läheb juba keeruliseks.

[olef]

... ja mis puutub siia 840 kilo autot..

no kergemat autot juu endalgi kergem lükata... ka käivitamiseks

[Lemet]

50hj Zapiku mootorist ja mis puutub siia 840 kilo autot..

Tõdeme taas, et see jääb targemate teada ja sinu välja uurida...kui suurt kiirust ja millise aja jooksul arendab 50 hj mootoriga näiteks 100 kilone konstruktsioon, 500 kilone, 1500 kilone või 5000 kilone. Koolifüüsika. Sinu silmapaistvaid rehkendusi on alati huvitav lugeda, jätka samas vaimus.

Pagan, ma nagu koolifüüsikast mäletan, et lõppkiirusel ja kaalul küll mingit seost ei ole, kui rehvide veeretakistus välja arvata, aga selle arvutamine läheb juba keeruliseks.

Väidad tõsimeeli, et 50 hj mootor liigutab reaalelus sama kiirelt edasi nii 500 kui 5000 kilost autot? Sama aja ja sama kütusekuluga?? Ning peale veeretakistuse on ku ka lisaks teisi tegureid. Õhutakistus näiteks...

[mx77]

Kui sa suudad mulle tuua kasvõi ühe valemi, kus keha ühtlase kiirusega liikumiseks vajaliku jõu suurus sõltub keha kaalust (va. veeretakistus), siis ma luban kõigi foorumiliikmete ees et lähen õhtukeskooli füüsikakursust kordama.
Aga millises seoses on kaal ja õhutakistus ma tõesti ei tea, minu teada pole neil mitte mingit omavahelist seost.

[Lemet]

Miks peaks olema keha kaal ja õhutakistus seotud? Me räägime ikka ju kiiruse saavutamisest. Ja ma saan siis nii aru, et (karikatuuri minnes) sinu väite põhjal pole vahet, kas 50 hj mootor panna 500 kilosele autole või 50 tonnisele rekkale, kuna "valemit pole antud", siis liiguvad mõlemad konstruktsioonid ühesuguse kiirusega ühe aja vältel Tallinnast Pärnusse?