Turbiinmootoritest

[Hydrazine]

Nende turbiinmootoritega on keeruline jah. Täpselt ei tea ju mis mudel. aga MiG-25'el oli omadus et läheb "lõhkuma" overspooling nö.

[Kapten Trumm]

MiG-25 mootor oli loodud esialgu suure lennukaugusega tiibrakettide tarbeks (60ndatel oli taoline mood leiutada väga suure lennukaugusega suuri tiibrakette) ja polnud mõeldud vahelduvate koormustega töötamiseks, mis aga lennukil on vältimatud. Sestap liiga agaral gaasikangiga mängimisel läks mootor kontrollimatusse tööreziimi ja arvatakse, et sealt ka pärinevad need legendid NATO radarite fikseeritud Mach 3 kiirustest. Vähemalt sedasi venelased ise seletavad. Ainus viis seda "overboosti" peatada oli sulgeda kütus, aga mootorit õhus käivitada ei saavat enam. Sestap, olles kodust kaugemal kui lennuki nadi aerodünaamiline väärtus võimaldas planeerida, polnudki lennukiga koju tulekuks muud teha, kui kihutada Mach 3-ga kodu poole (lootes, et lennuk ei plahvata nt turbiini purunemise tõttu) ja kui kodu paistis, keerata kütus kinni (maandumiseks 1 võimalus). Mootorid mõistagi läksid pärast mahakandmisele.

Ei pea vist lisama, et Mach 3 pealt katapulteerumine lõpeb seal kindla surmaga (selleks tuleks kasutada mingit päästekapslit, masinal oli aga tavaline katapultiste).

Egiptuses lennanud vene pilootide jutustustest võib aru saada, et korra juutide F-4 rakettide eest pagedes oli ka Mach 3 ära tulnud.
Seejuures olevat kabiiniklaas ilmutanud sulamise märke (olevat olnud peale maandumist nii tuline, et maapealne meeskond kasutas asbestkindaid selle avamiseks ning välja ronimiseks tuli lasta sellel natuke jahtuda.

[Kulibin]

MiG-25 on jah selline huvitav lennuk, on püstitanud mitmeid rekordeid.
Koosneb enamikus roostevabast terasest ja alumiiniumi on tema küljes väga vähe. Tulenevalt sellest siis see võime taluda suurest kiirusest tingitud kuumenemist.

[Kapten Trumm]

MiG-25st arendati ka veel kiiremat masinat MiG-25M, mille prototüübi püstitatud kõrgusrekordid 36 km püsivad siiani. Lennuk loodi kiirusteks kuni 3500 kmh.
Projekt kanseldati ära, kuna NSVL sõjaline juhtkond eelistas aeglasemat, aga suure lennukauguse ja parema elektroonikaga masinat MiG-25MP, millest hiljem sai MiG-31 (Põhja polaaralade kaitseks). Sellel kiirel prototüübil jäi lahendamata kuumuse probleem, sestap piirduti ainult kõrguse rekorditega.
Vaatates, palju "vana" MiG-25 kõrgusrekordid paranesid, ütleks, et mootorid oleks selle kiiruse välja vedanud küll, kuid lennuk ise oleks seejuures sulanud (alates kabiinist).

See super-prototüüp vedeleb vist siiani miskil Moskva lähedasel lennuväljal räbaldunud olekus, siitki foorumist läib käinud

[Hydrazine]

See MiG 25 pagemine oli vist suisa Mach 3,2. Mootorid läksid vahetusse peale seda ja fonariku avamine oli ka keeruline olnud, kummitihendid olid sulamas jne.

[Kapten Trumm]

Tähele tasub muidugi panna, et taolised sõidud tehti aerodünaamiliselt "puhta" luurevariandega, millel lisaks tiivaaluse trääni puudumisele on ka märksa vähem takistavam ninaosa.
Hävitajavariandi 4 raketti tiibade all pluss radari tööks vajalik ümar nina lõikavad sellest kiirusest rahulikult mingi, pakun 300 kmh maha muudel samadel asjaoludel.

Kuidas see venelaste rakettrelvastus selle kiiruse välja kannatas, on suur mõistatus. Näiteks hiljem kasutusele tulnud, pommide kandmise võimeliste MiG-25RB (razvedsik-bombardirovshik) jaoks tuli luua spetsiaalsed aerodünaamilise kuju ja temperatuurikindlusega pommid, sest tavalistega võisis sütikus olevad ebastabiilsed kemikaalid kuumenedes arvata, et neile aitab ja babahh teha.

Huvitava kurioosumina tasub märkida, et tänu suurele kiirusele ja kõrgusele lendasid pommid päästmise punktist pea 30 km kaugusele ja taolisi omadusi kasutas Iraak nt Iraani naftarajatiste pommitamisel. Muidugi on küsitav taolise pommitamise täpsus, sest nt tuulesuund võis selle maa peale ükskõik mida ju teha. Öiseks fotoluureks olid aga spetsiaalsed suure valgustugevusega valgustuspommid, mille kasutamine polügoonidel, mis asusid asulate läheduses, olevat tekitanud paanikat jänkide tuumarünnaku teemal, sest need pommid olid ikka taeva löönud valgeks nagu päeval. Tollal levima hakanud raadiotehnilise võitluse (ehk segamise) vahendite vastu oli aga lahendus eht venepärane, radar pandi lihtsalt tavatult võimas ja see suutis nõrgemad lennukite segamisjaamad ja fooliumribad lihtsalt "üle karjuda" ning seetõttu jäi lahinguvõimeliseks ka segamise tingimustes. Radar oli seal kõige salajasem asi ning peale Belenko ülelendu Jaapanisse vahetati KÕIK MiG-25 radarid välja moodsamate vastu, ka need, mis olid väeosades asunud lennukitel, mis tollal oli suht pretsedenditu käik (tavaliselt asendati taolised probleemid uue, moodsama modifikatsiooniga lennuki pealetulemisega).

MiG-25 moderniseerimine väeosades oli ka mulle teadaolev ainus NSVL hävitajate "midlife upgrade", sest tavaliselt, kui lennuki plaaneri lennuressurss ammendus või lennuk hakkas muidu ajale jalgu jääma, relvastati lihtsalt kogu üksus ümber uuemale modifikatsioonile.

[Hydrazine]

MiG 25'st veel. Oli ju Iraagi patrullimislend, F-14'ned, radarile püüti MiG 25 paar, Phoenixid välja, aga MiG 25'ed suutsid oma kiirusega nende rakettide eest lihtsalt ära pageda.

[Hydrazine]

Kui me siin juba heietame, MiG 25 radari kohta levis zhargoon, et küpsetab jänese ära maapeal 50m kauguselt. Kiirgas räigelt aga ebatäpselt.

[Kulibin]

See jänese küpsetamise jutt võib teatud mööndustega isegi paika pidada ...
Varese võttis igaljuhul lennult alla, ära ei tapnud, aga oli tükk aega võrubonnis.
Huvitav, palju seal neid kilovatte oli ? Sagedus ilmselt 2 GHz kandis ...

Edit.
Teemaalgatajale siis vastuseks kah: Kõik vanad mootorid suitsevad ja pritsivad tagant kütet välja sest kütusega seda jahutatakse (aurustumisel neeldub energia) Vanakooli materjalid ei kannatanud eriti kuuma, puudusid keraamilised pinnakatted j.n.e.

[EOD]

MiG-25 (mittesihipärasest) kasutamisest veel:
Karabahhi sõjas kasutasid aserid seda lennukitüüpi maamärkide ründamiseks. Piloteerisid lennukeid Venemaalt ja Ukrainast palgatud piloodid. Bakuus oli MiG-25 remonditehas, seega tehnika oli saadaval, kuid puudus omamaine kaader, kes oleks osanud neil masinail lennata.
Tagajärg: pooled lennukid tulistati alla ja piloodid hukkusid või võeti vangi.

MiG-25 – – 20 ~10 20 MiG-25RBs were taken over from Russian base

1 Azeri MiG-25 flown by Yuri Belichenko was shot down near Cherban on 20 August 1992 using SA-7A
1 Azeri MiG-25 shot down over Srkharend on 30 October 1992
1 Azeri MiG-25 shot down over Shushimsky on 11 November 1992
1 (or 3) Azeri MiG-25s reported as shot down in autumn 1992
2 Azeri MiG-25s shot down on 1 January 1993
1 Azeri MiG-25 shot down near Srkhavend and Gazanchi on 15 January 1993 by Petros Ghevondyan using Igla
1 Azeri MiG-25 shot down in January 1993 (?)
4 Azeri MiG-25s shot down on 22 July 1993 (?)

By the end of the war AzAF was down to 10 MiG-25s

Andmed pärit siit: https://en.wikipedia.org/wiki/Nagorno-Karabakh_War

[Lemet]

Iglaga MiG-25 allatulistamine on eriti kõnekas seisukohast, mis juhtub, kui tehnikat kasutatakse mittesihipäraselt. No ei ole püüduri kasutamine ründelennukina realistlik ja elujõuline projekt.

[Kapten Trumm]

MiG-25 on väikestel kõrgustel aeglane, maksimaalkiirus on kriipsuke üle helikiiruse, st lennuk on siis selles ebameeldivas üleminekureziimis. Lisaks on vaade kabiinist üsna piiratud, seega maamärkide ründamiseks tuli veel kiirust alla võtta (et jõuaks midagi teha, kui lõpuks märkad). Pöördering sellistel kõrgusel on ilmselt Aserbaidzaani suurune.

Iraagi piloodid sedasi F-15te käest loputada saidki, et laskusid jänkidele sobivale kõrgusele, kus F-15 on kiirem ja pöörab ning kiirendab palju paremini. Pidanuks aga tegema "zoom and boom", st kiirrünnak suurest kõrgusest laskumisega ja lahtirebimine uuesti tõusuga suurele kõrgusele. Selleks aga võis Saddami lennuväe juhtimissüsteemid olla juba umbe segatud või puruks pommitatud. Lisaks oli isegi AWACSi abita F-15 kabiinist väga hea väljavaade (kabiinist näeb üle õla mootori düüse), MiG-25 piloot aga on poolpime ilma elektroonikata. Kõrbealadel on hea ilmaga nähtavus väga hea ning MiG-i tossavad mootorid paistavad taeva taustal mitmekümne kilomeetri taha.

[Hydrazine]

Kui juba MiG-25'st heietamiseks läks, siis oli tal ju imepärane radari jahutussüsteem, pardale mahtus selle tarvis 300 liitrit puhast etanoolpiiritust, kutsuti Massandraks. Ja kui MiG-25 maandus ootamatult mõnda baasi, siis oli teenindaval personalil rõõmus nägu ees, et nüüd saame tina panna

[Kulibin]

Millalgi Gorbi viinakeelu ajal hakati ka seda ollust solkima ...

[Kapten Trumm]

See-eest polnud 25-l vaja kulutada piiritust kabiiniklaasi jäätumise takistamiseks, kuna see tüüpilises lennureziimis oli kuum nagu triikraud.