diesel kirjutas:...seega võiks arvata, et pole vaja liigset puhtust ja täpsust.
Chiron 3000/6000 , Haas VF-6, Handtmann UBZ 400/200 HP, ... aga mingit täpsust vaja ei ole, kuidas siis nii?
diesel kirjutas:...pingid pinkideks, aga isegi kruvikeerajad on odavad werad, krt neid ka ei saa ise tehtud. ja sädemevaba kuvalda näikse ka lääne tehasetöö olevat.
Oluline pole mitte see kes toodab kruvikeerajaid ja kuvaldasid vaid kes toodab hävitajaid.
eelpool mainiti ka ja mullegi jäi sama mulje, et kodanikel on vaatamata uhketele pinkidele, probleeme tolerantsidega. koostamise käigus toimub "zubila ja kuvaldaga" täppisdetailide modifitseerimine, et täpsus saavutaks kokkusobimiseks vajaliku taseme.
vabandust, juhtmed vist pikad, igatahes teisest tsitaadi vastusest ei saand aru.
üldjuhul muidugi toodavad vene lennukeid ilmselt vene ettevõtted. minu kehva arusaamise järgi pole selles asjas iseenesest miskit tähelepanuväärset.
ja kui peipsitagused peaks meile kallale tulema, siis on tarvis hakkama saada kogu nende arsenaliga, olenemata sellest, kus maailma otsas see juhtub tehtud olema.
Point pigem selles, et neile ei oleks tohtinud neid kõrgtehnoloogilisi pinke üleüldse müüa ...
Noh aga juba nõukaajal hiiliti müügiembargost kuidagi mööda. Ärihuvid my ass
Mida külvad, seda lõikad ...
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Taoline probleem, kus lääs toetas venelaste sõjatööstust raha eest, on eksisteerinud juba NSVL algusaegadest alates.
Oli see ju mister Ford, kes pani aluse Punaarmee muutumisel motoriseeritud armeeks.
Oli see vist Engels, kes ütles, et paku kapitalistile 300% kasumit ning pole ühtegi tegu, mida ta ei teeks ka võlla hirmus.
Seesama põhimõte kombineerituna jesutiitlikkuse ja järjekindlusega ilmselt lubab seda lennukit täna seerias toota.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kilo Tango kirjutas:No ma ei tea. Minu arvates peaks venelastel nende piltide pärast ikka üsna piinlik olema. Ah et miks - sealt vaatab vastu tüüpiline vene töökultuur. Räpane, tolmune, kaltsud vedelevad maas, kruntvärv pudeneb laiguti juba poole montaaži ajal. Käib mingi soveldamine jms. tootmise ebatäpsuste kõrvaldamine jne. Viskaks siia kõrvale F-22 tootmisliini pildi. Mitte asjata ei ole Lääne lennukitehastes põrandad heleda epoksiidkattega. Vahe on selles, kus on kvaliteedi fookus - kas tootmisprotsessis või järelkontrollis. Viimase puhul on lõpptoodangusse jõudvate vigade osakaal alati suur.
Mis puutub neid vannureid, siis polegi kunagi kurdetud töökäte puudumise üle. Puudu on korralikest inseneridest ja tootmisinseneridest. Selle pärast läheb ka uute süsteemide tootmisse juurutamine raskelt ja on kallis. Lisaks igasugused tšinovnikud, kes selle protsessi ümber meie rõõmuks parasiteerivad.
Need on ju tootmise täiesti erinevad faasid! Vaevalt, et ameeriklasedki metallplaaneri koostamise tsehhis ESD pärast muretsevad ning poole koostamise ja puurimise protsesside aja enda järel pidevalt koristavad. Mina ütles, et tegu on täitsa korraliku tsehhiga.
Kus metsa raiutakse lendab laaste - kehtib nii läänes kui ka venes.
Kui viitsid, siis viita palun pildile, kus
Käib mingi soveldamine jms. tootmise ebatäpsuste kõrvaldamine jne
.
diesel kirjutas:pingid pinkideks, aga isegi kruvikeerajad on odavad werad, krt neid ka ei saa ise tehtud. ja sädemevaba kuvalda näikse ka lääne tehasetöö olevat.
Et siis suva sest ülehelikiirusel lendava lennuki tootmisest, hoopis kruvikeeraja on see mõõdupuu?
Kui see Su-34 anda as it is olukorras tehases üle USAF meestele, siis kujutan ette, et piloodid keelduksid lendamast ning tehnikud ei tuleks selle pealegi, et tuleb lahtised mutrid kinni keerata ning tiiva sisse unustatud mutrivõtmed sealt välja õngitseda. Ja kui hakkaks, siis kindlasti juhtuks kohe mingi räme avarii. Analoogne kino toimus ka vastupidisel juhul, kui poolakad istusid Su-20te pealt F-16 peale.
Need vennad, kes seda masinat reaalselt kasutama hakkavad, teavad, millega tegu ja enamik neist lennukeist ei kuku alla ning lendab aastakümneid. Lendurid on ehk valmis üllatusteks ning mehhaanikud võtavad selle angaaris enne pulkadeks lahti ja kontrollivad üle.
Vene taustasüsteemis on need kraabitud happekrundiga kohad ja puuriga parajaks nühitud kruviaugud sekundaarne probleem.
Olen lapsena roninud ehtsa MiG-i peal (mitte muuseumis), need kruvikaga ülekeeratud kruvipead ja naftahais kabiinis on siiani meeles, aga kõigele vaatamata need lendasid ja alla sadas üksikuid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Need pildid lähevad juba õigele poole. Aga ka lapid vedelvad, tolmu ja puru kohta ei oska öelda, sest pildid pole nii lähedalt tehtud, aga kui viimasel pildil on näha, et läheb mootori katte paigaldamiseks, siis võib päris kindel olla, et kohe varsti on ka seal puru ja laast maas.
Ja mitte isiklikult ei võtnud vaid, ma arvan, et kui siin foorumiski täiesti tavalist metallitöötlemist vene töökultuuriks ja fuiks nimetatakse, siis pole ka midagi imestada, kui ametnikud täiesti normaalset tehnikat ja praktikaid vanarauaks ning aegunuks nimetavad, sest et see ei sära päris nii nagu nende moodne lõpptarbijani jõudnud tarbeese.
Mina arvan, et mingite poldiaukude järgi aitamises pole midagi imelikku.
Lihtsam tehnika, kus pole tugevus või täpsus nii tähtis, pannakse "viilimata" lihtsalt kokku sedasi, et poldiaugud tehakse poldist suuremad. Näiteks sedasi on kokku pandud auto kere selles osas, kus kasutatakse kruve või polte. Midagi viilida pole tarvis, lihtsalt lõppmontaaz käib silma ja rusika abiga, poldid keeratakse näpuga kinni ja koputatakse rusikaga paika. Või kasutatakse isepuurivaid kruve (samorez). Lennuki keret sedasi koostada pole muidugi mõeldav, sestap arvan, et mingi otsfreesiga mõne augu järele aitamist esineb ka mujal kui vene lennukitehases.
Aga minge käige mõne Eesti autoehitaja töökojas. Kauba tn Tallinnas on taoline, esimest korda sisse astudes meenutab põrgu eeskoda. Töölised ja insenerid on noored, eestikeelsed ja euroopalikud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Mina arvan, et mingite poldiaukude järgi aitamises pole midagi imelikku.
Lihtsam tehnika, kus pole tugevus või täpsus nii tähtis, pannakse "viilimata" lihtsalt kokku sedasi, et poldiaugud tehakse poldist suuremad. Näiteks sedasi on kokku pandud auto kere selles osas, kus kasutatakse kruve või polte. Midagi viilida pole tarvis, lihtsalt lõppmontaaz käib silma ja rusika abiga, poldid keeratakse näpuga kinni ja koputatakse rusikaga paika. Või kasutatakse isepuurivaid kruve (samorez). Lennuki keret sedasi koostada pole muidugi mõeldav, sestap arvan, et mingi otsfreesiga mõne augu järele aitamist esineb ka mujal kui vene lennukitehases.
Aga minge käige mõne Eesti autoehitaja töökojas. Kauba tn Tallinnas on taoline, esimest korda sisse astudes meenutab põrgu eeskoda. Töölised ja insenerid on noored, eestikeelsed ja euroopalikud.
Seal piltidel ei puurita mitte poldi vaid neediauke ning lisaks on näha needipea jaoks faasi lõikamist ja kruntvärv tuleb maha kui neeti kinni taotakse, pärast värvitakse uuesti. Täiesti tavaline ja igapäevane protseduur ka läänes. Näide Qantasest: https://youtu.be/TaMATSP19Xo?t=2m50s
Kapten Trumm kirjutas:Mina arvan, et mingite poldiaukude järgi aitamises pole midagi imelikku.
Lihtsam tehnika, kus pole tugevus või täpsus nii tähtis, pannakse "viilimata" lihtsalt kokku sedasi, et poldiaugud tehakse poldist suuremad. Näiteks sedasi on kokku pandud auto kere selles osas, kus kasutatakse kruve või polte. Midagi viilida pole tarvis, lihtsalt lõppmontaaz käib silma ja rusika abiga, poldid keeratakse näpuga kinni ja koputatakse rusikaga paika. Või kasutatakse isepuurivaid kruve (samorez). Lennuki keret sedasi koostada pole muidugi mõeldav, sestap arvan, et mingi otsfreesiga mõne augu järele aitamist esineb ka mujal kui vene lennukitehases.
Aga minge käige mõne Eesti autoehitaja töökojas. Kauba tn Tallinnas on taoline, esimest korda sisse astudes meenutab põrgu eeskoda. Töölised ja insenerid on noored, eestikeelsed ja euroopalikud.
Seal piltidel ei puurita mitte poldi vaid neediauke ning lisaks on näha needipea jaoks faasi lõikamist ja kruntvärv tuleb maha kui neeti kinni taotakse, pärast värvitakse uuesti. Täiesti tavaline ja igapäevane protseduur ka läänes. Näide Qantasest: https://youtu.be/TaMATSP19Xo?t=2m50s
No kuule, ühel juhul on tegemist tootmisega ja teisel juhul _parandamisega_ .
iseenesest naljakas, et siin on läinud aktiivseks vaidluseks.
pole ju oluline, kas tibIad ehitavad oma lennukeid nagu shveitslased kelli või teevad seda siiski pigem nii nagu alati.
teadmiseks tasub võtta, et omamaiseid riistu nad ei kasuta.
ja mõelda tasub nende lennukite peale esmalt siiski selle nurga pealt, kuidas neid vajadusel võimalikult kiirelt ja tõhusalt alla tuua.
Kapten Trumm kirjutas:Mina arvan, et mingite poldiaukude järgi aitamises pole midagi imelikku.
Lihtsam tehnika, kus pole tugevus või täpsus nii tähtis, pannakse "viilimata" lihtsalt kokku sedasi, et poldiaugud tehakse poldist suuremad. Näiteks sedasi on kokku pandud auto kere selles osas, kus kasutatakse kruve või polte. Midagi viilida pole tarvis, lihtsalt lõppmontaaz käib silma ja rusika abiga, poldid keeratakse näpuga kinni ja koputatakse rusikaga paika. Või kasutatakse isepuurivaid kruve (samorez). Lennuki keret sedasi koostada pole muidugi mõeldav, sestap arvan, et mingi otsfreesiga mõne augu järele aitamist esineb ka mujal kui vene lennukitehases.
Aga minge käige mõne Eesti autoehitaja töökojas. Kauba tn Tallinnas on taoline, esimest korda sisse astudes meenutab põrgu eeskoda. Töölised ja insenerid on noored, eestikeelsed ja euroopalikud.
Seal piltidel ei puurita mitte poldi vaid neediauke ning lisaks on näha needipea jaoks faasi lõikamist ja kruntvärv tuleb maha kui neeti kinni taotakse, pärast värvitakse uuesti. Täiesti tavaline ja igapäevane protseduur ka läänes. Näide Qantasest: https://youtu.be/TaMATSP19Xo?t=2m50s
No kuule, ühel juhul on tegemist tootmisega ja teisel juhul _parandamisega_ .
Parandamine ei ole päris õige sõna siin, sest et sisuliselt ei parandata plekki vaid vahetatakse vana uue vastu välja ning paigaldus ja neetimine käivad sama moodi nagu esialgsel toomises paigaldusel.
Vahetatakse, parandatakse, tugevdatakse... Kõike tehakse, vastavalt vajadusele. Keda asi huvitab, siis FAA on välja andnud väga head juhendmaterjali, näiteks siin: https://www.faa.gov/regulations_policie ... a_Ch04.pdf