Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

[Mudakoon]

Ilmselt oleksin pankrotis, kui minu projekteeritud asjad vajaks varuosi kolme esimese ekspluatatsiooniaasta jooksul.
Enamik asjade probleemid saavad alguse vigasest lähteülesande püstitusest. Klient on kuningas ja saab täpselt sellise sita mida selle raha eest on võimalik.

Ehk toote siis mõne konkreetse näite,et nagu kinnitada kirjutatut ja hajutada olematuid kahtlusekübemeid?

[Kulibin]

Njah, mis ma oskan öelda... Tuleb mees koju, veidi väsinud ja õline... Naine haarab mehel kaelast ja lunib: Kallis, ütle midagi ilusat ...
Väntvõll !

[Chupacabra]

Droonisõjandus areneb suurte sammudega: https://warisboring.com/the-u-s-militar ... .p2fc28var

[Viiskümmend]

Eile oli liveupmapis ka teade, et USA kasutab neid lendavaid UAV-jammereid hetkel juba Iraagis ISISe droonide allakukutamiseks.

[Tux]

http://www.defensenews.com/articles/tec ... try-growth Jälle natuke eestlaste tegemised kajastust leidnud .

Kood: Vali kõik

Milrem’s advanced remote control THeMIS UGV platform, which is undergoing multiple field trials run by the EAF, is being developed to operate in reconnaissance, medevac, demining, anti-tank, fire-fighting and weaponized offensive roles in battle zones and in high-risk, rough-terrain environments that can be difficult for troops and conventional infantry vehicles to access safely.

Selles artiklis pakutakse, et seda saaks kasutada medevaciks, demineerimiseks, tankivastaseks tegevuseks, tulekahjude kustutamiseks ja kohtades kus tavalised lahingumasinad ei saa turvaliselt tegutseda.

Olen seda riistapuud umbes aasta tagasi oma silmaga näinud. Kahjuks ei kvalifitseeru see militaarkasutuseks, sest tal on kummiroomikud ja puudub igasugune soomuskaitse. See tähendab, et ta ei sõida maastikul, mis põleb ja kus lendavad kuulid ning killud... Esmase medevaci jaoks oleks vaja sõidukit, mis tooks haavatu ära tule alt, see aga käsirelvade tuld ei kannata! Teine asi medevaci puhul on see, et selles peaks olema ruumi nii meedikule kui haavatule, aga see on liiga lühike kanderaami jaoks! Demineerimisrobotina on ta jälle liiga suur ja sellega ei pääse igale poole ligi.
Kui teha talle metallroomikud ja mingi elementaarne soomuskaitse, siis muutub ta kaal kordades raskemaks ja siis jälle ei sobi olemasolevad jõuülekanded ja mootorid. See asi sobib mingiks politsei missiooniks relvastamata inimeste vastu.

[Tux]

Midagi veel robotitega lahingupidamisest https://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Palmdale

[eloscuro]

Demineerimisrobotina on ta jälle liiga suur ja sellega ei pääse igale poole ligi.

Kohalike demineerijate huvidest lähtudes see robot loodigi. Laiad roomikud et põllul kinni ei jääks ning piisavalt ruumi tehnika kinnituseks ja tööressurssi, et päev läbi askeldada saaks. Seda siis maailmasõja jääke kahjutuks tehes, mitte lahingus. Kui just välismissioone mitte arvestada.

Muudes punktides nõustun - lahingrobot ei ole. Eeskätt soomuse puudumise tõttu.

[EOD]

Miks ei saa seda masinat lahinguväljal teatud ülesannetes kasutada?
Laskemoonakastide vedamiseks või sidekaabli tõmbamiseks üle lageda ala näiteks. Milleks seal inimestega riskida?
Haavatute evakueerimiseks samuti. Madala profiiliga masin on ju laskurrelvadele vilets sihtmärk ja raskerelvade kasutamine "overkill". Pealegi tulistamine nii tähtsusetu märgi pihta demaskeeriks maskeeritud raskerelvad.
Haavatuid on ju evakueeritud ja lahinguväljale moona juurde toodud suurte ja kallite kopteritega, autodega, bagide ja ATV-dega. Kõik inimese poolt juhitavad ja soomustamata.
Laskurrelvade ja kildude eest kaitsvad kevlarpaneelid saab masinale ju lisada.

[Tux]

See on nii lühike, et kanderaami sinna peale panna ei saa. Kas ta peaks kanderaami järgi lohistama? Kui me tahame kasutada seda riista olukorras, kus muud sõidukid ei ole kasutatavad (ma saan sellest aru nii, et näiteks kusagil on snaiper kes lagedat ala kontrollib, et meditsiini auto ligi ei saa) siis peaks see riist olema ikkagi kuulikindel, muidu võib ju lihtsalt suva masinaga kohale sõita. Kui see snaiper on kohal ja inimesi jahib, siis pakub talle ka see robot huvi ja üks lask võib selle roomiku ribadeks teha.

[Chupacabra]

Milrem kanderaam:

[eloscuro]

Hübriidajami tõttu on selle roboti mõlema "roomikukarbi" sees suured akud, mis tabamusest suure tõenäosusega süttivad. Vähem kui ideaalne omadus lahinguväljal tegutsemiseks ja haavatute veoks.

[kangelaspioneer]

Olen oma peas keerutanud mõtet, et kuidas mina neid kasutaks ja mis on seni suurimad piirangud kasutamisele.

Kui neid kuni paar-kolm tükki kokku võtta, siis peaks need toetama kompanii suuruse üksuse manöövrit maastikul. Selleks oleks ideaalne "järgne mulle" funktsioon, kus kontrollija puldiga kõnnib ees ja valib teekonna, masinad sõidavad täpselt sama trajektoori järele. Nende abil saaks kompanii kaasa võtta täiendava laskemoona, eriti tankitõrje relvadele, raskekuulipildujad ja miinid. Tühjaks laetud kaarikule peaks ikkagi saama kanderaami asetada, usun, et see on tehtav.

Probleemid, mida välja oskaks tuua:
- mõõtmed- metsas peab väga hoolega vaatama, kuhu sellega pääseb ja kuhu mitte. Läbi murda suudab see ehk peenikesest võsast, kännud ning puud on ületamatuks takistuseks.
- kaasfoorumlaste poolt mainitud soomuskaitse- kaudtuli ja käsirelvade tule mõju (õigemini- nende oht) piiravad oluliselt kasutamisvõimalusi.
- transport. Kuidas see elukas üksusega kaasa reisib? Kahe sellise vedamiseks on vaja tervet veoautot, omal jõul ümberpaiknemisele ma ei loodaks, kummiroomikud ei kesta seda pikalt, maksimumkiirust ma küll ei tea. Kui lisada mingid äravõetavad rattad, millega see minitank muuta veoauto haagiseks, siis oleks juba jumet.

[nimetu]

Kui ma ei eksi, siis norrakad on kummist roomikuid CV90 peal juba kasutanud. Ja roboti soomustamine ei tohiks olla üle mõistuse keeruline. Kõik olulise peaks saama kasvõi lihtsa terasplaadiga katta, sest komponendid on üsna kenasti paigutatud.

[sada]

Kolin Vene armeereformide teemast siia üle:

See kaabliteema on küll kahtlane.
Miinimum 50m kaablit kaalub üksjagu. Eriti selline, mis suudab edastada 50+A toitevoolu, mida kaablit lohistav droon vajab. Ning lõpuks kohtub see naljanumber tanki ja drooni vahel asuva puuga, kuhu ilmselgelt takerdub.
Raskelt usutav on see artikkel sellises tähenduses. Isegi Venemaa kohta
Järsku sisepõlemismootoriga droon, mis edastab infot fiiberkaabli või muu kergema ja peenema juhtme kaudu? Tankiga külmas kaasa loksumise suhtes ilmselt sõbralikum lahendus kui liitiumaku.

NSVL-s võeti esimene juhtmeid pidi juhitav odav lendrelv ehk AT-3 tankitõrjerakett relvastusse 1963, mis lendas 3000 meetri kaugusele.
Asi see 500 m peale lendav juhtmeid pidi juhitav mingi ühekordne droon siis tänapäeval teha on?
Kas mitte Iisraelis toodetav Spike-ER kaugmaa TT rakett ei lenda juhtmeid pidi ning edasta ka operaatorile videpilti?
Kui küsimus on mingites odavates jublakates, mis asuvad nt suitsugranaadiga analoogsetes torudes ja mis pärast lennu tegemist lihtsalt vedelema jäävad, siis igati reaalne on seda teha.

Arvan, et mingi ühekordse suitsugranaadi laadse asjana pole mõtet seda teha, normaalse pildi saamiseks oleks vaja ikka kallimat kaamerat ja mingit juhitavat/suunatavat platvormi, mis suudab ka õhus ühe koha peal püsida.

Korduvaksutatava asja puhul on juhtmele aga juba teistsugused nõudmised kui see TT raketi juhe ja toitekaabli puhul veel enam. Midagi saaks kindlasti teha aga tegevusraadius jääb vist ikkagi lahjaks ja pikem raskem kaabel teeb stabiilsuse ka kehvemaks. Mina kasutaks pigem akudega drooni, mis saab tanki või mingi muu masina peal spetsiaalses killukaitsega dokis ennast ise (akusi või kondekaid) laadimas käia. Side jaoks saab näiteks kasutada mingit laseri varianti, kui raadioside ei meeldi ja raadioside tagavaraks, kui otsenähtavus ära kaob. Droon ei pea ju kogu aeg õhus olema, vaid saab välja saata siis, kui on midagi vaadata. Suurema üksuse puhul saab vahetustega ühte drooni üleval hoida, sel ajal kui teised laevad või on valmisolekus.

[vanahalb]

Venelased kavatsevad vist Süüriasse kauemaks jääda. Seal männipuid, mille latva drooni juhe kinni jääks, pole.

Amprid 50+ pole eriti määrav näitaja. Füüsikaseaduste järgi peaks olema, et pinge kõrgemaks ajamine tähendab vähem vajalikke ampreid ja vastupidi. Olulisem on võimsus, mida droon vajab. Võimsus on pinge korrutatud voolutugevusega. Ehk vahet pole kas 12 volti ja 50 amprit või 24 volti ja 25 amprit. Sellepärast on näiteks veoautodel 24 voldine elektrisüsteem, et voolutugevust väiksemaks saada ja siis pole käsivarrejämedusi vaskkaableid vaja.

Kui tanki mingine generaator suudab kasvõi 220 V pinge tekitada, või veel parem 600 volti, mis ka kosmoseteadus pole võib selle drooni lennutamiseks vaid 1 -amprist voolu vaja minna ja juhet pole ollagi.