Uus Kaitseväe sillasüsteem
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Re: Uus Kaitseväe sillasüsteem
Sillamasinaid on meil täna SA struktuuri katmiseks vajalik kogus, on väljaõppeks ja varuosadeks. Ütleks, et neid meil hetkel juurde vaja ei ole. Isegi varuosadeks mitte.
Samas on need sillad vaid üheks elemendiks kogu vajalikus ahelas. Heakene küll, brigaadid tagavad oma väikesed ületused ära, ühel on sillatankegi lisaks TMM-idele, on masinad, on varusillad. Asi läheb keeruliseks siis, kui ületatav jõgi on pisut laiem/sügavam, kui TMMi/Bieber'i parameetrid ületada võimaldavad. Veel keerulisem on lugu siis, kui vajadus ületuskoha järele tekib väljaspool brigaadi alasid. Suurtes armeedes lahendavad neid probleeme diviisi- ja korpuse tasandi pioneeriüksused, mis allapoole allutatuna või diviisi operatsioonina töö ära teevad, kasutades pontoonsildu ja/või kokkupandavaid moodulsildu. Ootavalt liitlaste poole vaadata siin ei maksa, sest neil pole endalgi, nimelt "ajaloo lõpu aegadel" olid sillasüsteemid õhutõrje kõrval üheks vahendiks, mida kõige agaramalt vanarauaks lõigati. Taanlastel ka ei ole, pole väga olnudki.
Mis puutub KrAZ-ide välja vahetamisse, siis mina sellega ei kiirustaks. Need masinad on küll parajalt probleemsed, eriti lääne ühiskonna lastele, kuid tegu on siiski sissetöötanud süsteemiga. Alusvankrit vahetades saaksime raske raha eest toore ja lastehaigustega süsteemi, mille lappimine aastaid aega võtab ja arvestatavas koguses raha neelab. Tõsi, millalgi tuleb see töö ette võtta, kuid pigem lähema dekaadi teises pooles. On pakilisemat teha, kasvõi ülalpool mainitud logistilise sillasüsteemi hankimine (ja seda opereeriva üksuse loomine?).
Samas on need sillad vaid üheks elemendiks kogu vajalikus ahelas. Heakene küll, brigaadid tagavad oma väikesed ületused ära, ühel on sillatankegi lisaks TMM-idele, on masinad, on varusillad. Asi läheb keeruliseks siis, kui ületatav jõgi on pisut laiem/sügavam, kui TMMi/Bieber'i parameetrid ületada võimaldavad. Veel keerulisem on lugu siis, kui vajadus ületuskoha järele tekib väljaspool brigaadi alasid. Suurtes armeedes lahendavad neid probleeme diviisi- ja korpuse tasandi pioneeriüksused, mis allapoole allutatuna või diviisi operatsioonina töö ära teevad, kasutades pontoonsildu ja/või kokkupandavaid moodulsildu. Ootavalt liitlaste poole vaadata siin ei maksa, sest neil pole endalgi, nimelt "ajaloo lõpu aegadel" olid sillasüsteemid õhutõrje kõrval üheks vahendiks, mida kõige agaramalt vanarauaks lõigati. Taanlastel ka ei ole, pole väga olnudki.
Mis puutub KrAZ-ide välja vahetamisse, siis mina sellega ei kiirustaks. Need masinad on küll parajalt probleemsed, eriti lääne ühiskonna lastele, kuid tegu on siiski sissetöötanud süsteemiga. Alusvankrit vahetades saaksime raske raha eest toore ja lastehaigustega süsteemi, mille lappimine aastaid aega võtab ja arvestatavas koguses raha neelab. Tõsi, millalgi tuleb see töö ette võtta, kuid pigem lähema dekaadi teises pooles. On pakilisemat teha, kasvõi ülalpool mainitud logistilise sillasüsteemi hankimine (ja seda opereeriva üksuse loomine?).
Re: Uus Kaitseväe sillasüsteem
Ühesõnaga, vaja oleks midagi PMP sarnast? Kas mitte leedukatel pole neid masinaid? Lisaks on neil toetuseks vist paar PTS-i ka.
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Re: Uus Kaitseväe sillasüsteem
Leedukate masinad on suhteliselt läbi, samuti on väsinud pontoonid. PTS-idest pole mõtet rääkidagi. Minuteada pole leedukad kogu 25 aasta jooksul neisse midagi investeerinud, samuti pole need vahendid SA struktuuris.nimetu kirjutas:Ühesõnaga, vaja oleks midagi PMP sarnast? Kas mitte leedukatel pole neid masinaid? Lisaks on neil toetuseks vist paar PTS-i ka.
PMP peamine puudus on vähene kandevõime. Täna me ei tea, kui suur on PMP ülekoormamisvaru ja millise MLC võiks sellele määrata. Jah, sama kimbutab ka TMM-i, aga brigaadi siseselt pole häda nii suur. Tagalateedel peame olema valmis liitlaste kõige raskemaid masinaid üle veekogude aitama, MLC peaks olema vähemalt 90.
Loomulikult oleks ka PMP samm edasi, sest on palju parem kui mitte midagi, sellega varustatud üksuse saaks kergesti teiste vahenditega varustada, saaks kogemusi jne. Samas pole ka PMP-sid kuskil vedelemas, mida odavasti osta saaks.
Lääne süsteemidest võiks kõne alla tulla kaks versiooni:
1. Prantsuse PFM. Eeliseks on, et kõik moodulid on motoriseeritud ning ei vaja täiendavaid paate juppide kokku manööverdamiseks. Sellel on oluline mõju üksuse suurusele ja logistilisele sabale.
2. Improved Ribbon Bridge ehk IRB. See süsteem haakub teiste põhiliselt kasutuses olevate NATO pontoonisüsteemidega, mistõttu jääks ära hulk bürokraatiat- kõik teavad, mis see on.
Meie õnneks on meil umbes kolm jõge, mille pontoonidega ületamiseks me valmis peame olema, needki mitte väga laiad. Seega ei lähe see lugu teab mis kalliks, kui arendamise otsus kunagi tulema peaks.
Re: Uus Kaitseväe sillasüsteem
Kui ma õigesti olen aru saanud, siis tšehhid kasutavad PMP-le suht analoogset PMS süsteemi. Nende MLC olevat olenevalt ülesse seadmise viisist 20 kuni 60 ning uuendatud versiooni puhul 80. Põhimõtteliselt peaks meie tehnika ära kandma, kuid liitlaste tankid jms jääks kaldale. Osad Pasid saaksid vast niisama ka üle, kuid siis tekiks küsimus nende üksuste logistikas.PMP peamine puudus on vähene kandevõime. Täna me ei tea, kui suur on PMP ülekoormamisvaru ja millise MLC võiks sellele määrata. Jah, sama kimbutab ka TMM-i, aga brigaadi siseselt pole häda nii suur. Tagalateedel peame olema valmis liitlaste kõige raskemaid masinaid üle veekogude aitama, MLC peaks olema vähemalt 90.
Prantslaste lahendus on tõesti huvitav, kuid ma eeldan, et see pole kogu vajaminev kraam, sest sobiva veeskamis-/ületamiskoha ettevalmistamiseks on ka mingit tehnikat ju vaja. Videos on muidugi toredasti näidatud, kuidas kogu asi betoonist platvormilt vette lastakse.
-
- Liige
- Postitusi: 193
- Liitunud: 13 Nov, 2017 15:02
- Kontakt:
Re: Uus Kaitseväe sillasüsteem
kangelaspioneer kirjutas:Meie õnneks on meil umbes kolm jõge, mille pontoonidega ületamiseks me valmis peame olema, needki mitte väga laiad. Seega ei lähe see lugu teab mis kalliks, kui arendamise otsus kunagi tulema peaks.
Mul just tekkis kah küsimus, et kus te neid jõgesid võtate mida ületama hakata aga jah, kui otsida siis mõne koha ikka leiaks silla kasutamiseks. Pigem on vast probleemiks kas pehmed või järsud kaldad meie jõgedel. Kas sellisel puhul kah sillast abi on?
Ma ei kuuluta tõde vaid avaldan arvamust!
Re: Uus Kaitseväe sillasüsteem
Akf ülal ju ütleb selgesti:
Ja täpselt kolm neid ongi: Luuga, Neeva ja Volhov.kangelaspioneer kirjutas:Meie õnneks on meil umbes kolm jõge, mille pontoonidega ületamiseks me valmis peame olema
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Re: Uus Kaitseväe sillasüsteem
Tõsi, pontoonid vajavad üsna spetsiifiliste omadustega kohta, kus neid vette saaks lasta, päritolumaast sõltumata. Samasugused tingimused peavad olema ka näiteks paatide slippimisel. Kui koht on laiem, läheb kogu protseduur lihtsalt kiiremini.
Suure- ja Väikse Emajõe peal on kevadtormi raames pontoone kasutatud, ilma erilise ettevalmistuseta. Kummagil leiaks mõne koha veel, kus neid ilma suurema ehitamiseta vette võiks lasta. Lisaks Pärnu jõgi, ka seal on üks koht olemas.
Vajaduse ilmnedes saaks sobivad kohad ka varakult ette valmistada, see ei ole teab mis mahuks töö.
Hoopis teine lugu on kokkupandavate moodulsildadega. Need tuleb paigaldada kas purustatud silla asemele või teha mahukas eeltöö. Samas on neid võimalik paigutada igale poole, kasvõi üle kuristiku, kui see töö kord tehtud. Samuti puudub neil sisuliselt kandevõime piirang. Silla koostamine on muidugi ajamahukas, ulatudes pika ja suure kandevõimega silla puhul kuni mitme nädalani.
Näited: https://www.acrow.com/products-services ... /#military, https://www.mabey.com/int/en.
Suure- ja Väikse Emajõe peal on kevadtormi raames pontoone kasutatud, ilma erilise ettevalmistuseta. Kummagil leiaks mõne koha veel, kus neid ilma suurema ehitamiseta vette võiks lasta. Lisaks Pärnu jõgi, ka seal on üks koht olemas.
Vajaduse ilmnedes saaks sobivad kohad ka varakult ette valmistada, see ei ole teab mis mahuks töö.
Hoopis teine lugu on kokkupandavate moodulsildadega. Need tuleb paigaldada kas purustatud silla asemele või teha mahukas eeltöö. Samas on neid võimalik paigutada igale poole, kasvõi üle kuristiku, kui see töö kord tehtud. Samuti puudub neil sisuliselt kandevõime piirang. Silla koostamine on muidugi ajamahukas, ulatudes pika ja suure kandevõimega silla puhul kuni mitme nädalani.
Näited: https://www.acrow.com/products-services ... /#military, https://www.mabey.com/int/en.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline