Tehisintellekt alistas piloodi

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kilo Tango »

mhmrr12 kirjutas:Programmikoodil ei ole iseteadvust ning käsurida, mis nõuab eneseohverdamist, käitatakse samamoodi nagu ükskõik milline teine.

P.S Tehisintellekt on võimeline käituma "loovalt", nagu näitas Google Deepmind võit maailma Go mängu tšempioni vastu. Põhjuseks see, et tarkvara suutis analüüsida käikude kombinatsioone, mis isegi maailma parimale mängijale pähe ei tule. Kas sama strateegia on kasutatav lennuki tehisintellektis? Ilmselt küll, sest robot-lennukil on võimalus teha manöövreid, mida inimpiloot isegi ei kaalu, sest ta ei suuda füüsiliselt neid täide viia. Ma täitsa usun, et kuskil USA laboris juba simuleeritakse uut tüüpi manöövreid/tegutsemist mida suudab täide viia vaid robot-lennuk.
Muuga nõus. Need tekstid tahavad pisut kommenteerimist.
1. Samamoodi nagu on tõene väide "Programmikoodil ei ole iseteadvust", on tõene ka väide, et "neuronite ja sünapside võrgustikul ei ole iseteadvust". Teooriat selle kohta, miks oli loodusel vaja teadvust ja kuidas see tekkis, saab lugeda siit: http://www.theatlantic.com/science/arch ... ved/485558
Tõsi on see, et praegustel suhteliselt primitiivsetel tehisintellekti rakendustel ei ole ja ei saagi olla mingit iseteadvust. Samas ei saa välistada, et keerulisemates tehisintellekti süsteemides, kus on kasutusel geneetilised puud jms., see varem või hiljem mingis süsteemis tekib või tekitatakse. Samas on täiesti tobe arvata, et hävituslennuki (või mistahes muu sõjamasina) arvuti peaks olema nii võimekas, et suudaks endale luua eneseteadvuse. Samuti puudub igasugune põhjus see sinna sisse programmeerida. Et ülesande keerukuse suurusjärke mõista, tuleb aru saada, et kui seesama lennukisimulaator jooksis tibatillukese madala energiakuluga arvuti peal, siis tugevat tehisintellekti ei ole suudetud siiani ka superarvutite peal simuleerida. Eneseteadvusest rääkimata.
2. Minu teada on tänapäeval ikkagi konventsioonidega kokku lepitud, et "kill switch" peab olema inimese käes. Ehk siis otsuse, et keegi tappa, peab tegema inimene.

Mis puutub loovusesse (antud kontekstis), siis on see ju võime lahendada probleeme mittestandardsel moel. Kui ma õigesti aru sain, siis ka see jutuks olnud AI sai oma koolituse justnimelt varasemate simulaatorilahingute pealt erinevate pilootide ja simulaatorite vahel. Nii, et sealt oli seda loovust üles korjata küll-ja-küll. Pealegi on inimese loovus pisut üle hinnatud. Selle illustreerimiseks tooks ära ühe toreda dialoogi tosin aastat vanast filmist:
Detective Del Spooner: Can a robot write a symphony? Can a robot turn a... canvas into a beautiful masterpiece?
Sonny: Can *you*?
Üldiselt olen ma täiesti veendunud, et tehisintellekti ülemvõim on tulevikus vältimatu. Aga see ei saa kunagi tekkima mingi lollaka "robotite mässu" kaudu. See mõtteviis on endiselt Capeki R.U.R-s kinni.
Julgeks pakkuda, et teadliku ja aruka tehisintellekti teket inimesed ei märka.
Viimati muutis Kilo Tango, 12 Juul, 2016 16:14, muudetud 1 kord kokku.
mhmrr12
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 28 Veebr, 2010 1:47
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas mhmrr12 »

Samamoodi nagu on tõene väide "Programmikoodil ei ole iseteadvust", on tõene ka väide, et "neuronite ja sünapside võrgustikul ei ole iseteadvust". Teooriat selle kohta, miks oli loodusel vaja teadvust ja kuidas see tekkis, saab lugeda siit: http://www.theatlantic.com/science/arch ... ved/485558
Tõsi on see, et praegustel suhteliselt primitiivsetel tehisintellekti rakendustel ei ole ja ei saagi olla mingit iseteadvust. Samas ei saa välistada, et keerulisemates tehisintellekti süsteemides, kus on kasutusel geneetilised puud jms., see varem või hiljem mingis süsteemis tekib või tekitatakse.
Nojah, võib küsida ka sedapidi, et kas eneseteadvus on vajalik, et teha sama asja, mida teeb inimene? :) Kui vaadata tehisintellekti arengut läbi aegade ja ehk ka natuke tulevikku, siis paistab, et saab ka ilma hakkama. Pärast kaotust arvutile* ütles Kasparov, et ta nägi oma vastase käikude taga intellekti. Aga ei, oli hoopis arvuti, mis suutis kiiresti analüüsida suure hulga võimalike käikude kombinatsioone ning valis välja sellise, mis andis statistiliselt kõige suurema tõenäosuse võiduks. Deepmind tehisintellekt õppis Go mängu analüüsides kõiki eelmisi profitaseme mänge, kuid lisaks simuleeris ka tohutul hulgal suvaliste käigukombinatsioonidega mänge. Viimased andsid küll palju ebaõnnestunud tulemusi, kuid samas ka uusi kasulikke strateegiaid, mida ükski Go proff polnud varem näinud.
Ilmselt tuleviku robot-lennuki tehisintellekt treenitakse kasutades nii juba juhtunud missioonide andmeid, kui ka simuleerides nö juhuslikke käitumismustreid. Seda saab teha superarvutis nii kaua kuni tulemused on palju paremad kui inimpiloodil. Siis laadida tarkvara lennuki arvutisse (ei tea kas F-22/35 on vajalik riistvara juba äkki olemas?) ning inimpilootide ajastu lõpu algus on käes :)
Ses mõttes on näiteks huvitav jälgida kuidas hiljuti Tesla autodele tulnud autopiloot areneb. Õnnetuste vastu ei aita see muidugi 100%, kuid vähemalt firma enda numbrite järgi on 3-4 aastase arendustöö tulemusena loodud autopiloot juba praegu ohutum maanteel kui keskmine autojuht. Ilmselt järgmise aastakümne alguseks on autopiloodiga sõidukid kümneid kordi ohutumad.

* Muideks, tänu riistvara arengule teeb tänapäeval suvalises läpakas jooksev programm Kasparovile ära.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kilo Tango »

mhmrr12 kirjutas:...

* Muideks, tänu riistvara arengule teeb tänapäeval suvalises läpakas jooksev programm Kasparovile ära.
** Muideks, Kasparov on ka maletajana kõvasti kehvemaks jäänud ;-)
Kasutaja avatar
Kulibin
Liige
Postitusi: 2192
Liitunud: 04 Veebr, 2012 13:49
Asukoht: Harjumaa

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kulibin »

Ssa ... Kilo Tangole respect ülalpool kirjutatu eest. Ja mulle tundub, et siia linna on siginenud ...
Härrased, minu kepp ja kaabu ! Läheb vist andmiseks.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------
Tehisintellektiga on nagu on, ehk IMHO on asi suht nutune hetkel. Nimelt toimivad asjad küll kusagil mängudes, mis on PUHAS DIGI.
Reaalmaailmast adekvaatse pildi saamiseks on sensortehnika alles lapsekingades. OK noh pikamaa radaripilt ehk väljaarvatult. :wink:
Ma siin mujal olen pikalt kirjutanud masinnägemise võludest ja valudest.
Ja hetkel kasutatavad ränibaasil prosed on alla lati. Asjatundjatele siis märksõnaks: Reapikkus ehk ribalaius ja lausloogika. Unustage need haledad X compatiibel junnid, mille najal see foorum toimib.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kõrvalteemast siis siiagi pildike: Minu peopesal lebab arvutusvõimsus koos vastava kontrolleriga, mis suudab juhtida väga keerukat metallitööpinki või kah näiteks õhutõrjeraketti.
Vasakpoolne suurt mälupulka meenutav vidin sisaldab Intel ATOM neljatuumalist protsessorit, 4GB opmälu ja 32GB välkmäluketast, lisaks kõikmõeldavaid liideseid. Parempoolne plaadike on DSP protsessor koos füüsiliste liidestega kõikmõeldavate andurite ja täiturite ühendamiseks. 128 vabalt programmeeritavat I/O kanalit... :wink: Kuni kuus servot koos enkoodritega ja seda sageduseni 200 kHerz !
Ja see on puha laiatarbekraam. Eesrindlik, aga siiski vabalt saadav.
--------------------------------------------------------------------------------------------------------
Mulle tegi muidugi eriliselt nalja see SOIGU ja PUTLERI show, kus avati seda Shuska recorderit, mille türklased alla lasid.
Selle viguri nägemine andis ikka kõva nostalgialaksu ja pioneeridemajas kunagine näputöö tuli meelde. :lol:
--------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ma olen palju liikunud venes ja üldiselt vaid asjaoludel mis puudutavad mingitpidi automaatikat. Ma ütlen nüüd, et ilma Siemensi ja Omronita ei liigu seal midagi. Nende kuradi Armata ja mis iganes saast, on suuresti tänu F-king konnasööjate Sagem ja nende kaheperselise valitsuse süü. :twisted: Eks saksmannide Rexroth on samuti oma junni pannud, ilma nendeta need Su-35 ei laiaks Süürias
Sory nüüd ...
Manused
komplekt.jpg
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Laiakas »

Räni nõrgaks kohaks jääb ju ikkagi see, et ta võib EELNEVATEST olukordadest õppida aga tekivad probleemid UUTE olukordadega, mida võib ju tegelikult lõputult olla. Süldi loovus lubab UUEGA koheselt tegelema hakata: no kui hästi see õnnestub on iseasi aga ei teki seisu: ups: sellisest asjast ma pole undki näinud ja nüüd lasen kangi lahti. Ränil on igaks tegevuseks siiski ju tuima käsurida vaja. Nagu eelnevalt Trumm tõi näiteks avaneva lennukiakna ja sealt välja susatava kuulipilduja toru. Nii, räni õppis. Järgmine räni enam nii rumal pole. Ja siis tuleb see vastik ahvide süldist järeltulija ja avab hoopis ukse ja virutab 24 kilose sangpommi räni tiivale :) No karikatuurseks illustratsiooniks :)
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kilo Tango »

Laiakas kirjutas:Räni nõrgaks kohaks jääb ju ikkagi see, et ta võib EELNEVATEST olukordadest õppida aga tekivad probleemid UUTE olukordadega, mida võib ju tegelikult lõputult olla. Süldi loovus lubab UUEGA koheselt tegelema hakata: no kui hästi see õnnestub on iseasi aga ei teki seisu: ups: sellisest asjast ma pole undki näinud ja nüüd lasen kangi lahti. Ränil on igaks tegevuseks siiski ju tuima käsurida vaja. Nagu eelnevalt Trumm tõi näiteks avaneva lennukiakna ja sealt välja susatava kuulipilduja toru. Nii, räni õppis. Järgmine räni enam nii rumal pole. Ja siis tuleb see vastik ahvide süldist järeltulija ja avab hoopis ukse ja virutab 24 kilose sangpommi räni tiivale :) No karikatuurseks illustratsiooniks :)
Oi kui vale see arusaamine on. Kogu inimese "loovus" põhineb tegelikult varem omandatud kogemustel. On terve hulk näiteid, kus loovusest ei ole tuhkagi kasu. Lendama õppimine näiteks. Täiesti uus situatsioon ja inimesel juhe koos - midagi ei oska teha ilma õppeta.

Inglise keeles on tore ütlemine: "Creativity is not a substitute of knowing what you are doing."
mhmrr12
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 28 Veebr, 2010 1:47
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas mhmrr12 »

Laiakas kirjutas:Räni nõrgaks kohaks jääb ju ikkagi see, et ta võib EELNEVATEST olukordadest õppida aga tekivad probleemid UUTE olukordadega, mida võib ju tegelikult lõputult olla. Süldi loovus lubab UUEGA koheselt tegelema hakata: no kui hästi see õnnestub on iseasi aga ei teki seisu: ups: sellisest asjast ma pole undki näinud ja nüüd lasen kangi lahti. Ränil on igaks tegevuseks siiski ju tuima käsurida vaja. Nagu eelnevalt Trumm tõi näiteks avaneva lennukiakna ja sealt välja susatava kuulipilduja toru. Nii, räni õppis. Järgmine räni enam nii rumal pole. Ja siis tuleb see vastik ahvide süldist järeltulija ja avab hoopis ukse ja virutab 24 kilose sangpommi räni tiivale :) No karikatuurseks illustratsiooniks :)
Ja kuidas sa näiteks kujutad ette sõjateatrit kus enne igat missiooni robot-lennukite vastu peab jälle midagi unikaalset välja mõtlema? Väga kaua see ei kesta ja effektiivsus langeb.
Tehisintellekt ei vaja iga konkreetse olukorra jaoks käsurida, see töötab palju abstraktsemalt (mis ongi muide üks machine learning algoritmide võludest). Ülalpool toodud näidetest sangpommi ja kuulipilduriga piisab täiesti kui tarkvara on ära õppinud takistuste vältimist ning vastase tule ära tundmist ja sellele reageerimist. Kui need asjad on tarkvaral ära õpitud, siis sa võid kasvõi malmvanni talle kaele visata: kui sensorid (ilmselt kaamerad) on olemas, siis robot-lennuk näeb liginevat kokkupõrkekursil objekti ja liigub eemale .. ja küsib keskuselt luba vastane elimineerida.
Kui sa tood näiteid kuidas robot-lennuk üle kavaldada, siis mõtle pigem tarkvara abstraktsetest võimetest:
*sangpomm, malmvann õhus või lennurajal -> objektiga kokkupõrke vältimine;
*kuulipildur reisilennuki küljel, laeva tekil jne. -> vastase tule ära tundmine ja vältimine
Siis näedki, et olukord, mis sinu arvates on uus, on tarkvara jaoks lihtsalt üks kombinatsioon juba õpitud asjadest.
mhmrr12
Liige
Postitusi: 47
Liitunud: 28 Veebr, 2010 1:47
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas mhmrr12 »

Tehisintellektiga on nagu on, ehk IMHO on asi suht nutune hetkel. Nimelt toimivad asjad küll kusagil mängudes, mis on PUHAS DIGI.
Tesla Model S autopiloot, juhita kallurid kaevandustes jne on juba füüsilises maailmas reaalselt toimivad asjad mis kasutavad tehisintellekti. Muidugi tundub algus mannetu aga samas asi areneb tohutu kiirusega, eriti nüüd kui tehisintellekti arendamisele kulutatakse miljardeid nii erafirmade kui teadusasutusete poolt.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mis arvate, kelle jalavägi oli kõrbes eriüksuse kuulsusega, kas nina "field manuaalides" oleva USA või Eesti oma, kellel polegi selliseid "programme" ees ja kes hiilgas improviseerimise ja leidlikkusega? :)

Ei maksa leidlikkust ja improviseerimist alla hinnata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kilo Tango »

mhmrr12 kirjutas: Siis näedki, et olukord, mis sinu arvates on uus, on tarkvara jaoks lihtsalt üks kombinatsioon juba õpitud asjadest.
Täpselt nii nagu inimeselgi. Ainult, et inimese kogemustepagas on laiem.

Üldiselt lähtuvad kõik need kriitikud sellest, et inimene on justkui millegi poolest eriline ja ainulaadne. Ei ole. Loom nagu iga teinegi. Aju, tõsi, kohastunud paremini teabe protsessimiseks. Paljud ei tule näiteks selle pealegi, et inimene ei ole mitte ainus liik maailmas, kellel on olemas "mina". Rääkimata sellest, et puudub täielikult arusaamine sellest, kuidas tehisintellekt töötab ja mida tähendab ikkagi loovus.

Katsuge aru saada sellest, et ka tehisintellektil saab esineda loovus. Vähemalt suudab see loovust niivõrd edukalt simuleerida, et see on eristamatu mõnedes spetsiifilistes olukordades inimese loovusest. Samas tuleb aru saada ka sellest, et tänased AI rakendused on ikkagi kitsa tehisintellekti rakendused. S.o., need on väga edukad kitsas valdkonnas, kuid täiesti võimetud käituma kogu inimekäitumise spektri ulatuses. Just seetõttu on võimalik luua edukat AI pilooti hävituslennukile, kuna lahendatavate probleemide hulk on piiratud. Luua edukas AI juhtimine tankile või luua edukas AI sõdur on juba hoopis teisest puust ülesanne. Puhtalt selle pärast, et variantide paljusus on oluliselt suurem kui taevas.
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Laiakas »

Maa jään süldi fänniks :) Mida piiratum on reeglistik ja ootamatuste hulk, seda suurem on räni üleolek. Mida rohkem neid on, seda suuremaks muutub tõenäosus, et räni saba annab. Tulevikus krt seda teab, praeguses reaalsuses ei lenda droonidki omapead. Mida veel hävituslennukist rääkida: lahingsituatsioonid, rutiinne lend, tehnilised viperused mis kama kuna juhtuda võivad, vastase käitumine (punakotkas on järsku joogine ja teeb loogikavastaseid tegevusi), part situb mingi tähtsa anduri täis, NO MIS IGANES. Sellepärast ju ränid ei lendagi, et keegi ju ei tea, kuna tollel võib Errori ette visata :) Sült hakkab igal juhul probleemi lahendamisega tegelema: nimetame seda siis loovuseks, sisetundeks, oletusvõimeks. Vot automaattööpinkides, kus on kindel protsess: muidugi on seal räni kiirem-täpsem jne. Ja ka seal peavad sellel intellektikesel süldist programmeeria, mehhatroonik, automaatik, lukksepp igaks juhuks ligi olema. Miks? Sest räni on liiga piiratud, et kõige ootamatuga hakkama saada. Enesehooldusest rääkimata. No ma kujutan ette, et seal hävitajas ta jah suudab põleval mootoril leegi maha suruda aga vot mingit läbipõlenud kaitset traadijupiga ikka ei asenda küll :) Kui kogu õhulahing tõesti tinistada Go-ks või maleks, kus on kindel reeglistik: muidugi on ränil seal kõva eelis. Kui kaotame reeglistiku ära siis totakas sült teeb etturiga ratsukäigu :) Eks see natsa usuküsimus ole vast ka: ma süldiusku. Vähemalt tänasel päeval.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kilo Tango »

Laiakas kirjutas:Maa jään süldi fänniks :) Mida piiratum on reeglistik ja ootamatuste hulk, seda suurem on räni üleolek. Mida rohkem neid on, seda suuremaks muutub tõenäosus, et räni saba annab. Tulevikus krt seda teab, praeguses reaalsuses ei lenda droonidki omapead. Mida veel hävituslennukist rääkida: lahingsituatsioonid, rutiinne lend, tehnilised viperused mis kama kuna juhtuda võivad, vastase käitumine (punakotkas on järsku joogine ja teeb loogikavastaseid tegevusi), part situb mingi tähtsa anduri täis, NO MIS IGANES. Sellepärast ju ränid ei lendagi, et keegi ju ei tea, kuna tollel võib Errori ette visata :) Sült hakkab igal juhul probleemi lahendamisega tegelema: nimetame seda siis loovuseks, sisetundeks, oletusvõimeks. Vot automaattööpinkides, kus on kindel protsess: muidugi on seal räni kiirem-täpsem jne. Ja ka seal peavad sellel intellektikesel süldist programmeeria, mehhatroonik, automaatik, lukksepp igaks juhuks ligi olema. Miks? Sest räni on liiga piiratud, et kõige ootamatuga hakkama saada. Enesehooldusest rääkimata. No ma kujutan ette, et seal hävitajas ta jah suudab põleval mootoril leegi maha suruda aga vot mingit läbipõlenud kaitset traadijupiga ikka ei asenda küll :) Kui kogu õhulahing tõesti tinistada Go-ks või maleks, kus on kindel reeglistik: muidugi on ränil seal kõva eelis. Kui kaotame reeglistiku ära siis totakas sült teeb etturiga ratsukäigu :) Eks see natsa usuküsimus ole vast ka: ma süldiusku. Vähemalt tänasel päeval.
Esiteks on tööpingi näide vale, kuna seal on kasutusel protsesside loogiline kirjeldamine. Sisuliselt öeldakse pingile ette täpselt, mida see kuhu liigutama ja mida mõõtma peab ning pink teeb nüri järjekindlusega täpselt seda, mida öeldi. Sõltumata sellest, kas tal on parajasti metallikängar, mida töödelda või mitte (piltlikult öeldes). Tehisintellekt ei tööta nii. tehisintellekt treenitakse ning tänapäevased süvaõppe algoritmid omandavad piisava üldistusvõime.

Mis puutub hävituslennukisse, siis ei pea seal tehislikult variante piirama. Kõik on taandatav mingite üldiste reeglite peale à la: kokkupõrkeoht (selle vältimiseks ei ole isegi tehisnärvivõrke vaja), sinu pihta tulistatakse (raketi, kuulipilduja vms.-ga), ümbritseva keskkonna eripärad, vastase asukoht ning eeldatav käitumine jne..

Üldiselt on tänapäevaste süvaõppe algoritmide mõte siiski see, et need püüavad tuvastada mustreid ja ennustada nende põhjal subjektide käitumist tulevikus. Ja teevad seda hämmastavalt hästi. Praktiliselt ilmselt ongi AI strateegia antud näites selline, et tuleb olla ülimalt agressiivne, piirates inimese käitumise võimalikult väikese hulga võimalustega, mistõttu on tulevikku lihtsam ennustada ning väheneb võimalus "süldi" mittestandardse käitumisega löödud saada.

Ja veel - mis puutub lahingulende, siis siin lööb kogemus praktiliselt alati loomingulisust. Selle pärast loetaksegi oluliseks, et piloodid saaksid sadu lennutunde igal aastal, et ennast värskena hoida.

Nüüd on veel üks asi, mis väärib klaarimist - räni ei arvuta mitte midagi. Arvutab algoritm. Ja kui algoritm suudab simuleerida neuronite võrgustiku käitumist piisavalt hästi, siis ongi tulemus eristamatu neuronite võrgu antavast tulemusest. Sestap on mõttetu fännata piltlikult öeldes "orgaanilisel protsessoril" jooksvat närvivõrgu mudelit üle "ränikiibil" jooksva närvivõrgu.

Inimesel on täna (veel) 4 eelist:
1. Aju on erakordselt võimas paralleelprotsessor
2. Mudelid on evolutsiooniliselt üsna optimaalseteks lihvitud
3. Inimesel on eneseteadvus (seda küll on keeruline eeliseks pidada, kuid oletame, et on)
4. Inimesel on lisaks lendamise kogemusele terve hulk muud elu jooksul kogunenud, mille alusel saab uusi lahendus sünteesida

Kõike see on aga konkreetselt õhulahingu juures väheoluline.
Kasutaja avatar
Laiakas
Liige
Postitusi: 290
Liitunud: 22 Sept, 2011 10:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Laiakas »

Miks tööpingi näide vale on? :) Ma väitsin, et mida piiratum on reeglistik ja ootamatuste hulk, seda suurem on räni üleolek. Ja tööpinki juhtivast ränist ei suuda ükski sült kiiremalt samasuguseid tükke treida. Lennukit juhtiv tehisintelligents (tegelt on see mõiste üldse sogane, et misasi see üldse on) ei pruugi aga sugugi süldist jagu saada.Räni peab agressiivne olema, et sült oma uimase kõrvadevahega talle mingit ebaloogilist errorsituatsiooni ei suudaks genereerida? Arvatavasti see töötabki teemas olles ehk "Tehisintellekt alistas piloodi". Aga muutub keeruliseks kogu protsessis. Hävitaja ei teki ju sõrmenipsuga lahingtandrile. Kogu protsess peaks algama paltsilt ruleerimisrajale-õhkutõusuga siis veel kuhugi x kohta lendamisega mingi y ülesande täitmisele - lisaks jumal teab üle millise territooriumi- lisaks suhtlemine igasugu lendavate-sõitvate-ujuvate sõbralike-neutraalseteasjadega - reageerimine erinevatele pahalastele - ülesande sooritus- üritamine oma koduplatsile tagasi loperdada (jälle jumal teab mis vigastustega) -kuni ränist kergendusohkega angaari veeremiseni. Vot terve sellise protsessi läbitegemine on juba Tehisintelligents. Lihtsalt ühe komponendi sooritus: õhulahing siis. Mis olulist vahet sellel oleks automaatpingil lihtsalt kuhugi keerme peale siristamisega? Ehk räni jaoks protsessi osa. Ehk taas: kuna ettearvamatuid muutujaid on tunduvalt rohkem, siis ei pruugi ka lõpptulemus süldist etem olla. Kui oleks teisiti siis sültpilootidega ei jännataks ju :) Kallim, tahab puhkust, närida, pidu panna, koolitus aeganõudev jne jne: milleks neid jamasid? No ju ikka tasub miskipärast ära see Inimene :)
Ahjaa: neuronite võrgustiku käitumisest ei tea me tänapäeval veel halligi. Umbes sama tase kui laps on liikuvast tähestikust mingi ettekujutuse saanud, et taskutesse saab tähti toppida. Stewen Kingini on sealt veel valgusaasta või sada isegi :)
Viimati muutis Laiakas, 13 Juul, 2016 15:03, muudetud 1 kord kokku.
Drax
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 22 Mai, 2009 13:42
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Drax »

Laiakas kirjutas:Ehk taas: kuna ettearvamatuid muutujaid on tunduvalt rohkem, siis ei pruugi ka lõpptulemus süldist etem olla. Kui oleks teisiti siis sültpilootidega ei jännataks ju :) Kallim, tahab puhkust, närida, pidu panna, koolitus aeganõudev jne jne: milleks neid jamasid? No ju ikka tasub miskipärast ära see Inimene :)
Siin vist on võtmesõnaks "veel". Üheks komistuskiviks täisväärtuslike mehitamata hävitajate juures on pigem see, et sült ei jõua nii kiiresti räni võimekusele vastavat raami ümber disainida ja ehitada kui räni areng seda nõuaks. Ehk siis jällegi jutt fantaasiaosakonnast: kui tänapäeval saaks sõrmenipsuga valmis ehitada räni hetkevõimekusele vastava hävitaja, oleks ta arvestatav vastane ka kõige kogenenumatele pilootidele. Kümne aasta pärast tänu G-piirangute jms "inimliku" maha võtmisele ilmselt ka üle. Ja samas on ikka raske uskuda, et see kõik enne järgmist inimpõlvkonda reaalsuseks saab. Kõike on vaja ju sada korda läbi katsetada, iga natukese aja tagant plaane kaasajastada ja eetilised probleemid seljatada.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Tehisintellekt alistas piloodi

Postitus Postitas Kilo Tango »

Laiakas kirjutas:Miks tööpingi näide vale on? :) Ma väitsin, et mida piiratum on reeglistik ja ootamatuste hulk, seda suurem on räni üleolek. Ja tööpinki juhtivast ränist ei suuda ükski sült kiiremalt samasuguseid tükke treida. Lennukit juhtiv tehisintelligents (tegelt on see mõiste üldse sogane, et misasi see üldse on) ei pruugi aga sugusi süldist jagu saada.Räni peab agressiivne olema, et sült oma uimase kõrvadevahega talle mingit ebaloogilist errorsituatsiooni ei suudaks genereerida? Arvatavasti see töötabki teemas olles ehk "Tehisintellekt alistas piloodi". Aga muutub keeruliseks kogu protsessis. Hävitaja ei teki ju sõrmenipsuga lahingtandrile. Kogu protsess peaks algama paltsilt ruleerimisrajale-õhkutõusuga siis veel kuhugi x kohta lendamisega mingi y ülesande täitmisele - lisaks jumal teab üle millise territooriumi- lisaks suhtlemine igasugu lendavate-sõitvate-ujuvate sõbralike-neutraalseteasjadega - reageerimine erinevatele pahalastele - ülesande sooritus- üritamine oma koduplatsile tagasi loperdada (jälle jumal teab mis vigastustega) -kuni ränist kergendusohkega angaari veeremiseni. Vot terve sellise protsessi läbitegemine on juba Tehisintelligents. Lihtsalt ühe komponendi sooritus: õhulahing siis. Mis olulist vahet sellel oleks automaatpingil lihtsalt kuhugi keerme peale siristamisega? Ehk räni jaoks protsessi osa. Ehk taas: kuna ettearvamatuid muutujaid on tunduvalt rohkem, siis ei pruugi ka lõpptulemus süldist etem olla. Kui oleks teisiti siis sültpilootidega ei jännataks ju :) Kallim, tahab puhkust, närida, pidu panna, koolitus aeganõudev jne jne: milleks neid jamasid? No ju ikka tasub miskipärast ära see Inimene :)
Ahjaa: neuronite võrgustiku käitumisest ei tea me tänapäeval veel halligi. Umbes sama tase kui laps on liikuvas tähestikus mingi ettekujutuse saanud, et taskutesse saab tähti toppida. Stewen Kingini on sealt veel valgusaasta või sada isegi :)
Tööpingi näide on vale selle poolest, et tööpingi puhul on väga detailselt ette antud asi umbes järgneval moel:
1. Võta tööriist xx
2. Pane see pöörlema kiirusega xx xxxx rpm
3. Vii see asendisse x,y,z
4. Käivita jahutusvedeliku etteanne
5. Vii tööpea asendisse x1,y1,z1 kiirusega v, vektoriga V1
6. Vii tööpea asendisse x2,y2,z2 kiirusega v, vektoriga V2
7. Jne., jne. jne.
8. Vii tööpea algasendisse
9. Peata jahutusvee etteanne
10. Peata tööpea

Tehisintellektile ei ole mitte keegi mitte kunagi mitte midagi seesugust ette kirjutanud. Pigem näeb asi välja nii, et:
1. Lenda simulaatoris lahingkohtumisele vastasega x
2. Püüa vastast võita
3. Hinda oma edukust tegevuse käigus
4. Kui läbi kukud, mõõda selleks otstarbeks genereeritud algoritmide edukust ning loo ebaedukate asemele uued.
5. Korda

Nii tehakse simulaatoris läbi väga palju lennustsenaariumeid kuni tehispiloot on valmis. Üldiselt, mina ei pea sulle hakkama lugema loengut tehisintellektist, süvaõppe algoritmidest ja nende rakendamise metoodikatest - Wikipedia on selleteemalisi materjale täis.

Mis puutub sinu kirjeldatud stsenaariumi, siis tuleb meeles pidada, et iga tehispiloot ei ole veel tehisintellekt. Aga täpsemalt:
1. Ruleerimine ja lendu tõusmine on tänapäevastele tehispilootidele käkitegu. Selleks ei ole isegi mingit AI süsteemi vaja. Predatorid jms. teevad seda kogu aeg. Isegi amatööride tehtud UAV-d saavad sellega hakkama.
2. Minu teada on täna pilootidel keelatud USA-s UAV-de käsitsi maandamine va. teatud juhtudel. Seda põhjusel, et lennuk ise teeb seda kordades edukamalt (võin viiteid otsida kui hädasti vaja vähemalt statistika kohta, et käsitsi maandades oli UAV-de crashe palju rohkem)
3. Lendamine punkti x,y,z on nii triviaalne tegevus, et sellega tegelevad isegi reisilennukid igapäevaselt samal ajal kui piloodid lõnat mugivad
4. Vigastusega koju tagasi lendamine on AI-le jõukohasem kui inimesele juba täna
Ainus, milles masinat hetkel ei usaldata, on vastase ühene tuvastamine ja tapmisotsuse tegemine. Viimane on paika pandud minu teada rahvusvaheliste konventsioonidega, et see peab jääma inimese otsuseks.

Tehisintellekti ja tööpingi juhtimise vahe on umbes samasugune nagu kogenematu koolipoisi ja kogenud eksperdi juhtimise vahe. Kui koolipoisile pead sa seina pahteldamisel iga tööliigutuse ja pahteldatavad kohad ette näitama, siis eksperdile piisab kui öelda, et seal toas on vaja seinad siledaks saada.

Üldiselt mulle meeldivad rohkem argumenteeritud diskussioonid, kus natuke ikka viitsitaks lugeda enne kui väidelda. "Usun" ei ole mingi argument.
Viimati muutis Kilo Tango, 13 Juul, 2016 15:22, muudetud 1 kord kokku.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist