"Eesti õhuvägi"

[Kapten Trumm]

10:1 kaotused on NL-põhise riigi lennuväe rutiin olnud juba viimased 50 aastat. Sellest on mõningaid kõrvalekaldeid lühikeseks ajaks, kuid tendents on sama ja mida kaugemale läheb elektroonika, seda suuremaks see vahe käriseb.

Ja samad probleemid olid selles armees külma sõja ajal, on praegu ja on ka tulevikus. Nõukogude sõdur on vilets üksikvõitleja ja vilets taktik, lendamine aga ongi üksikvõitleja kvaliteedi ja taktika küsimus. Nad võidavad siis, kui ülekaal on massiivne. Sama kehtib ka kõikide nende riikide kohta, kes kasutavad samu meetodeid, taktikat ja relvastust.

Enamikes sõdades on NL lennukid olnud tehnilistelt näitajatelt paremad kuid kandnud siiski väga suuri kaotusi.

Ajaloost ei tea ma ühtegi juhtumit, kus 2:1 lendavad vene masinad oleks mingi suurema lahingu võitnud, rääkimata 1:1-st.

Näiteid ajaloost
Operatsioon Bolo - kaotused 7:0
Lahing juutide ja VVS vahel 1970 - kaotused 5:0
Ainus lahing serbia Mig-29tega - kaotused 3:0 (rohkem vaenlasi lihtsalt polnud)
Lahing Bekaa oru pärast - 82:0
Vastupidiseid näiteid pole ühtegi.

[denis23]

kuskil ma siin ei näe venelaste osavõtuga lahinguid välja arvestada see sama 5:0juutide vastu. Kogu Korea sõja vältel võitlesid venelased vähemuses ameeriklaste vastu. IIMS ajal on väga palju juhtumeid millal VVS hävitajad võitu enamuses oleva vastase suhtes.

[kari lumppio]

Tere!

See vastus on ka Andrusele. Andrust natuke tundes ta tahaks dokumentaalset kinnitust minu kirjutadule. Selle jään hetkel võlgu. Ise olen Talvesõja aja paberidest süvenenud arhiivis ainult Lentolaivue 44 (Blenheim) ja 39 (mereväge toetav üsksus) sõjapäevikudesse plus kõikide lennukide tehniliste dokumentatsioonidesse.


Soome õhuväe ülesanded (Talvesõjas)

Enne sõda õhuväe ülesanne oli kaitsta maavägede mobilisatsiooni ning transporti rindele. Mobilisatsioon (osaline) oli tehtud õigeajaliselt juba sügisel et selle kaitsmiseks ei olnud enam vajadust. Transporti - eriti raudteevedude - kaitsmine jätkus kogu sõja aja. Pole veel kohanud mingeid märkusi selles ülesandes ebaõnnestumises. Teine asi kas see oli soomlaste või venelaste enda "teene".

Hävitajatele (peamiselt LLv 24 Fokkerid) ülesanne oli takistada vene pommitajade tegevust. Reaalsuse see tähendas tulistada alla nii palju kui suudab. Seda nad tegid ka.

Ma ei tea kuidas käsuandjad olid mõelnud aga tegelikuses kasutati sõja allgusperioodil hävitäjaid peamiselt ainult rinde tagalas tegutsevade pommitajate vastu. LLv 24 komandöör Magnusson asetas piirangud et maalahinguid (rünnakud maiste sihtmäkide pihta) ei tohtinud teha ning vene hävitajatega ei tohi jäädä lahingusse. Põhjuseks see et kuna uusi lennukeid polnud kuskil võta pidi kaotuseid vältima.

Kunagi jaanuaris Soome rindekomandörid aga tahtsid et takistataks ka rindel ründavaid vene hävitajaid ning pommitajaid. Seda lubati teha aga Magnussoni piirangud kinnitati käsuks õhukaitse ülema poolt. Märtsis Viiburilahel sellised piirangud kaotati.

Pommitajate peamine ülesanne oli: "tiedustelu ja häirintäpommitus". Viiburilahel teostati pommitamis suuremate kampade kaupa, seda enne individuaalselt või harva kolmekaupa (tolle aja Blenheim "lentue"). Andrusele: Viiburilahel tulistasid vene hävitajad alla kolm Blenheimi. Blenheimide pardalaskurid tulistasid alla samal perioodil vist ka kolm vene hävitajad (kontrollimata).

Talvesõda lõppes õigeajaliselt, jah. Seda mõlemale poolele: Soome rinne oli kokku varisemas ning Venemaa peaaegu libisemas sinna kuhu kuulub ehk "pahade" (s.o. saksa) poolele liitlaste (Britannia, Prantsusmaa) vastu. Eriti prantslastel oli valmiduses tulla Soome (ka õhuväeüksusi), Britanniad huvitas siisgi rohkem Rootsi rauamaag Kiruna's ja Gällivare's.

Denisile: Soome õhuvägi teostas Talvesõjas üle 5800 vaenulendu ning vastast oli ootada igal lennul. Kaotused (mina kirjutasin 53 aga ka arv 45 on antud - viimane number otseselt venelaste tekitatud kaotused?) olid 0,8-0,9% lendudest. Minu arust täiesti võrreldav venelaste numbriga, sest nende lendudest valdav osa ei kohanut mingid vastupanu.

Paar asjalikumad linki (väike patriootilisus ikka sees):


THE FINNISH FIGHTER TACTICS AND TRAINING BEFORE AND DURING THE WW II, Heikki Nikunen (plus The Winter War ameriiklase Shaw'i poolt)
http://www.sci.fi/~fta/history.htm#FINN ... %20TACTICS
(Heikki Nikunen oli mingi aeg tagasi Soome õhuväe ülemaks)

AERIAL LOSSES AND VICTORIES
WINTER WAR 1939 - 1940
http://www.geocities.com/finnmilpge/fmp ... 39_40.html


Denisi tähelepanu pööraksin sellele et ma ei ole soomlasi üliinimisteks püüdnud teha. Aga defaitismi mina ka ei poolda. Bluffist väitlemise alustasid sina. Saan aru et väitled peamiselt Trummiga aga võiksid oma sõnumid natuke rohkem suunata ja mitte lahmida. Olen siisgi sinuga samal lainel kordades rohkem kui Trummiga (teen puust ette ja värvin punaseks, sest tundub et sa pole seda ise taibanud).

"Võileivahinnaga" Eesti õhuväealternatiivi leiad ka minu selle teema kõige esimeses postituses. Algselt sellelaadse (mitte sama!) idee on minule esitanud eesti õhuväes teeniv ohvitser 2005 suvel (nimi kahjuks jäi tundmatuks).

Kari

[denis23]

ja siis millised järeldused meie teeme?

jahides DB-3 ning SB Soome tagalas võib ka 100:0 skoori saada. Eriti siis kui allatulistada 1 lennuk 350 rünnaku kohta (see tähendab et valida endale soodne koht ja aeg)

Nagu sa ise näed, tegid soomlased 5800 lendu kaotades umbes 54 lennukit ning nõukogude pool 100 000 lendu kaotades ca 300 lennukit..


Soomlaste kaotuste tase ühe lennu kohta oli 3 korda kõrgem. Kusjuures see vahe veelgi kasvab kui vaadata et venelastel olid enamus missioonidest kaitsmata pommireidid tagalasse. Muide, kaotada üks lennuk 100 lennu kohta on ka normaalne, kuid siin tuleb vaadata milline oli effektiivsus. Patrullimisel oma tagalas võib ka kolm aastat ilma ühtegi kaotusteta lennata.

Kui sa väidad et 6000 lendudes (ma eeldan et vähemalt 2/3 olid hävitajate omad) saadi vaenlasega kokku, siis mina küsin, kas see tähendab et keskmiselt tulemusega lõppes keskmiselt üks lahing 300? (umbes 150 hävitajate poolt allatulistatud lennukeid 4000 vaenlasega kohtumise kohta)

Mingit imet ma ei näe. Kui VVS oleks täpsemalt oma pommid visanud, oleks sellise skooriga kogu infrastruktuur maatasa tehtud.

Ning kuskil mina ei näe need hullud numbreid mida trumm on pastaka otsast välja imenud. Kusjuures olen täiesti kindel et lahingud hävitajatega olid enam-vähem sama skooriga.
Veel lisan, et kvalitatiivset erinevust soome ja nõukogude lennukite vahel mina ei näe. Venelastel olid peamised hävitajad näiteks I-153 ja I-16 samuti võib olla I-15. Pole just suur vahe võrreldes sellega mis oli soome poolel kasutada. Analoogiline olukord ka pommitajatega.

Nii nagu mina juba ütlesin et pole mõtet ajalugu hakata väänama selleks et oma alaväärsuskompleksi alla suruda. Valdava enamus riikide ajalugu tunneb nii hiilgavad võidud kui ka totaalsed kaotused. Sama moodi on ka vene riigi ajalugu 20 sajandi jooksul teab nii hiilgavad võidud kui ka tohutud kaotused.
Ning pole mõtet ühed esile tõsta ning teised maha vaikida selleks et asi oleks endale soodsas valguses näidatud.

[Kapten Trumm]

minuarust ei ole siin mõtet vaielda, et väikeriigi lennuväel on shanssi suurriigi lennuväe vastu, kui seda taktikaliselt õigesti kasutada - on ju selgelt ajaloos tõendatud.

ja ei ole mõtet rohkem vahu korras väita, et lennukite ostmine on mõttetu kulutus. kes väidab, tooge faktid.

samahästi võiks kaitseväe kohe kinni panna, tahate minna 24 haubitsa, mõnekümne pisema kahuri ja mõnekümne Milaniga 22 000 tanki vastu või?

või minna 16 000 op koosseisu mehega 1 000 000 armee vastu või?

(selline on just denisi loogika....).

[andrus]

naljakas, et keegi kapten trummi väidet kontrollima ei vaevunud peale kari.

Talvesõja ajal pidasid soomlaste võitud ka paremini vett. Muideks minu andmete järgi Soome hävituslendurid teatasid kokku 207 õhuvõitu (nendest Lentorykmentti 2 170 tüki ja LeR 1 neli tükki (kolm viimastest leidub vene dokumentidest, allikad: Suomen Ilmavoimien historia 17 (LeR 2) ja 20 (LeR 1), Keskinen et al)

Kapten Trumm, kus on sinu üle 500 õhujõudude alla tulistatud lennuki? (ma kodus vaatasin Talvesõda 1939-1940, seal oli number 185).

Hea näide on näiteks ristleja Kirovi juhtimisel tehtud reid miskise Russarö (???) neeme rannapatareide vastu, kus venelased kõmmutasid tühja kohta, soomlased panid teise kogupauguga laevadele pihta.

mingit tabamust ei olnud. See on juba siit foorumist ka läbi jooksnud, grafomaanitsemise asemel võiks pühendada rohkem aega lugemisele.

Lisaks veel üks nõuanne: Kapten Trumm, kui tahad targutada, targuta, aga ainult kaasaja teemadel, see mind ei huvita, aga kui hakkad jama ajama 2ms ajast, siis teed oma margi ruttu täis.

[Kapten Trumm]

Finnish Fighter Defence
When the Soviet Union attacked Finland on November 30, 1939, there were about 36 combat ready Fokker D.XXIs (designation "FR-" in the following tables) for 5 Flights in 2 Flying Squadrons, 3 in LLv 24 and 2 in LLv 26. The remainder of the fighter force consisted of 10 obsolete Bristol Bulldog Mk. IV As for 1 Flight in LLv 26. Compared to the 3,253 aircarft deployed by the Soviets to the Finnish front it was not much.

On January 10, a Swedish flying unit, consisting of 12 Gloster Gladiators and 4 Hawker Harts (one third of Sweden's fighter force at the time), arrived to help the air defense in the northern Finland. The unit was designated as "Flygflottilj 19".

During the war months Finland received also Fiat G.50s (FA-), Gloster Gladiator Mk. IIs (GL-) and Morane-Saulnier MS.406s increasing the number of serviceable Finnish fighters to 67.

When the cease-fire commenced on March 13, 1940 at 1100 hours, the fighters from Flying Regiment 2 had flown 3,486 sorties and claimed 170 aircraft shot down and 70 damaged. Altogether the Finnish Air Force claimed 207 enemy aircraft destroyed in 5,693 sorties and a further 314 shot down by the anti-aircraft artillery. The unretrievable losses of the FinnAF were 53 aircraft. Soviet Air Forces flew 100,970 sorties and claimed 427 combat victories for the loss of 261 according to the records right after the war. Modern research has revealed that Soviets actually lost 579 aircraft that is 58 more than the Finnish total claims.

http://www.saunalahti.fi/~ambush/faf/wwacerace.html

Kirovi lugu toodud Mati Õuna raamatus.

Pole piisavalt ajaloolane, et hinnata allikate õigust, kuid vaevalt oled seda ka Sina, andrus.

Selline ülbe toon sinu marki just ei tõsta, mõtle sellele enne kui teisi ründama asud

[andrus]

lihtsalt mõned märkused, vaatasin kodus raamatut Talvesõda 1939-40, sain asjast ülevaate.

Hävitajatele (peamiselt LLv 24 Fokkerid) ülesanne oli takistada vene pommitajade tegevust. Reaalsuse see tähendas tulistada alla nii palju kui suudab. Seda nad tegid ka.

reaalselt peaks see ülesanne tähendama seda, et ei lasta pommitajatel pommitada. Lennukite allalaskmine peale seda, kui nad on ära pommitanud - sellel ma ei näe suurt mõtet. Nõukogude liidu vastu polnud lennukite allalaskmisel, "niipalju kui suudab" mingit mõtet, ressurssi, mida kulutada, antud riigil jagus.

Talvesõda lõppes õigeajaliselt, jah. Seda mõlemale poolele: Soome rinne oli kokku varisemas ning Venemaa peaaegu libisemas sinna kuhu kuulub ehk "pahade" (s.o. saksa) poolele liitlaste (Britannia, Prantsusmaa) vastu.

ma olen mõelnud, et kas see polnudki peamine põhjus, miks sõda lõppes ? 1940.a. sügisel, kui lääneliitlaste käed olid seotud, üritas nsvl ju "soome küsimust" uuesti üles võtta ?

Denisile: Soome õhuvägi teostas Talvesõjas üle 5800 vaenulendu ning vastast oli ootada igal lennul. Kaotused (mina kirjutasin 53 aga ka arv 45 on antud - viimane number otseselt venelaste tekitatud kaotused?) olid 0,8-0,9% lendudest. Minu arust täiesti võrreldav venelaste numbriga, sest nende lendudest valdav osa ei kohanut mingid vastupanu.

pole päris korrektne võrdlus: ülevalpool kirjutasid, et soome lennukeid üritati kasutada säästlikult, sellest need öölennud ja vastase hävitajatega lahingute vältimine. nsvl lennuvägi lennukisäästlikku taktikat ei kasutanud minu teada.

ps. oskad ehk kommenteerida kohe-kohe ilmuvat Ohto Mannineni raamatut õhusõjast soomes 1939-1945 ? selle käsikirja on vist kasutatud ka talvesõja raamatu (pikkujättilainen) õhusõda käsitlevas osas ?

[andrus]

hahaa, sa ei oska ju inglise keelt ka veel kõigele lisaks

Altogether the Finnish Air Force claimed 207 enemy aircraft destroyed in 5,693 sorties and a further 314 shot down by the anti-aircraft artillery. The unretrievable losses of the FinnAF were 53 aircraft. Soviet Air Forces flew 100,970 sorties and claimed 427 combat victories for the loss of 261 according to the records right after the war. Modern research has revealed that Soviets actually lost 579 aircraft that is 58 more than the Finnish total claims.

Kirovi lugu toodud Mati Õuna raamatus.

Õun on toetunud soome poole väidetele. Nõukogude pool tabamust ei kinnita.

[Lupus]

I-153 ja I-16 mõlemad kiiremad ja võimsama relvastusega kui soomlaste põhi hävitaja FokkerDXXI . Kiirusi ei viitsi otsima hakata aga Fokker on relvastatud 4*7,62 kuulipildujaga. I-153 ja I-16 2*7,62 kuulipildujat +2*20mm kahurit. Mille mürsud olid võimsamad kui näiteks Saksa BF-109 20mm mürsud.

[Kapten Trumm]

Tegelikult ei ole overrating 2,05 või 2,712 POINT.

Vabandan, kui ma kiiruga lugedes eksisin.

POINT, mis Eesti Õhuväega haakub kogu loost: ka väike õhuvägi on effektiivne, kui teda õigesti kasutada.

Ja veel on POINT, et soomlased võitlesid vapralt, taktikaliselt õigesti ja saavutasid häid tulemusi olukorras, kus teoorias oleks pidanud õhuvägi olema hävitatud esimese päeva õhtuks.

Aga nii lihtne see ei olnud.

Kuna soomlaste "infrastruktuur" rinde tagalas koosnes jalgsi käimisest ja hobuveokitest, siis sellise kontseptsiooni vastu on need 2000 ja rohkem vene lennukit täiesti kasutud. Mopp viidi õigel ajal läbi ja kui lennukid tulid, olid vennad juba hajunud.

Samal ajal puudus NL-s lennuväel jõud, et terve Helsinki tasandada ja sel viisil sundida kohe alla andma. a kui palju vene lendurite "lahingumissioone" ka tegelikkus oli, on raske uurida. Igatahes vanavanemate jutu järgi pandi Lääne-Eestis soomlastele mõeldud pomme ka metsa maha.

Igatahes tasub enne uskuda soomlaste kui rublaaegseid NL andmeid. Need kirjutasid veel hiljaaegu, kuidas 5 miljonit natsi ründas 3 miljonilist Punaarmeed, kel oli poole vähem sõjatehnikat.

Seejuures jäi soomlaste tehnika suuresti alla venelaste omale nii Talvesõjas kui ka Jätkusõjas.

Jak'id ja La'd olid tasemel masinad, (nagu olid I-16 ja I-153 paremad soomlaste omadest 1939), niiet põhjusi tasub otsida nõrgas väljaõppes, puudulikus taktikas ning oskamatus lahingu korraldamises.

Loost moraal tulevasele Eesti õhuväele
1. Lahingulennukid peavad olema endal
2. Väljaõpe ja lahingutaktika olgu tasemel ja arvestada jõudude vahekorda igas situatsioonis, ülekaalu korral hit-and-run
3. Relvad ja avioonika vähemalt eelviimane sõna
4. Hajutamine ja detsentraliseerimine
5. Rough-field capability
6. Lennukeid kasutada kombineerituna maa-õhk rakettidega

[Würger 190G]

Siit: http://i16fighter.narod.ru/finland/finland.htm leaib vastaspoole juttu. Domineerib küll I-16, aga ikkagi ehk pakub huvi.

[kari lumppio]

Tere!

Andrus, sul on kombeks torkida sinna kus sa enda meelest näed loogilise vea. Pidi soome õhuväge kasutama nii nagu venelased või nii nagu soomlased ise mõtlesid parimaks? Mina mingi suurem strategist ja taktikalist pole aga mul isiklikult ei ole Talvesõja soome õhuväele midagi ette heita.

Palju venelased suutsid soome pommitajaid peatada enne pommitamist? Viiburilahel oli lõpupoolel pidev hävitajate patrull, soome pommitajate kaotused u. 2% (3kaotust / 144 lendu nädala jooksul). Normalnaja, nagu Denis ütleks. Viiburilaht märtsis 1940 oli see hetk sõjas kuna soomes lõpetati õhuväe säästmine.

Miks venelased pommitajad sõja jätkudes tõstsid lennukõrgust? Pommitamise täpsus langes sellega. Miks nendele oli vaja panna hävitajad kaitseks - nendel oleks olnud rindelgi tegevust. Vastus on et kaotuste tõttu. Poleks olnud soomel õhuväge, poleks seda juhtunud.

Üldiselt ei saa mina sinust aru Andrus millele sa sihid selles teemas oma küsimustega. Kui sul on oma loogiline faktidele toetuv seisukoht (ja selline sul on 99% juhtudest) kuidas Soome pidi oma õhuväge kasutama (ja kas ja millise õhuväe vajab Eesti) kirjuta see palun välja.

Lugupidades,
Kari

Küsisid Ohto Manninen'i raamatu kohta. Pole kuulnud kogu raamatust aga nime järgi küll ei ostaks, peaks sisuga tutvuma enne.

[Kapten Trumm]

Ründava vaenlase hävitamiseks ei ole reeglina vaja vaenlasi kõiki alla tulistada.

Kriitiline kaotuste määr on 10-15% missiooni kohta, üle selle käib lendurite moraal alla ning reeglina ei suudeta kaotusi operatiivselt korvata.

Pommitajate, sh rindepommitajate puhul piisab tihti isegi lock-on'ist, piloot on sunnitud manööverdamise alustamiseks pommid alla heitma ja missioon ongi mokas. Seda on kontrollitud paljudes sõdades ja see peab vett.

Enamik hävitajaid ei ole pommikoormaga piisavalt manööverdusvõimelised. Muidugi on olemas nn "lolli-ivani-taktika", kus lennatakse otsejoones peale suure massiga, lootuses läbi murda. Selle vastu on vaja piisavalt võimast relvasüsteemi, mis tuleb toime lähestiku lendavate lennukite eristamise ning suudab üheaegselt lasta mitut märki.

Kui kaitsevägi jõuab maastikule hajuda ning masinaid ja muid väheliikuvaid asju on vähe ning kogu kupatus on maskeeritud, võivad mõned lennukid rinde kohal ringi sõita, kuid nende ründamiseks pole otsest vajadust, sest nad ei kujuta hajunud ja korralikult maskeeritud jalaväele koos Stingeritega nii suurt ohtu, et peaks eesmärk olema kõik alati alla lasta. Veosed, transport ja väed liiguvad öösel, kus nende ründamine on keeruline.

Sama said suurepäraselt aru soomlased, kes ründasid tavaliselt pommitajaid ja kes sekkusid ainult olulistes kohtades - üksikud rinde kohal ringi jõlkuvad I-16-d ei kujuta erilist ohtu hajutatud ning mototranspordist sõltumatule jalaväele. Selleks polnud piisavalt lennukeid, et seada endale eesmärgiks 2000 lennukit alla lasta.

Kui lennukeid on vähe, siis tuleb neid kasutada oluliste märkide vastu. Tänapäeva avioonika suudab suurepäraselt eristada, kes on Mig-29 ja kes on pommidega Su-24. Tulistatakse ainult viimaseid, lastakse raketid välja, põgenetakse. Su-24 pilluvad pommid alla ja rünnak ongi mokas. Nende kattehävitajad aga hajutatud ja kaevunud jalaväe vastu suurt ei tee ja teadmine, et Stingerid on olemas, hoiab nad nii kõrgel, et sealt millelegi pihta enam ei saa.

Sõjaline rünnak algab üldreeglina õhurünnakuga sõjalise infrastruktuuri, baaside, ladude, staapide ja lennuväljade pihta.

Kes selle rünnaku mokka keerab, on juba esimese lahingu võitnud.

"Lolli ivani taktikat" kasutas Süüria lennuvägi Liibanonis 1982 juutide vastu, kuid viimastel olid uusimad masinad, mis suutsid isegi ülekaaluka head-on rünnaku kergesti tõrjuda.

Taolisi asju üritas korraldada Iraagi AF 1991 piiril patrullivate F-15C vastu paar korda, kuid tavaliselt lasti ründajad viimseni alla.

Saddam magas aga 1991 esimese rünnaku maha ja tema lennuvägi hävitati maa peal, õhku suutsid tõusta vähesed. See oli suur taktikaline viga, sest sõja algus oli pikalt ette näha, Saddami lennukid seisid maskeerimata kesk seisuplatse (vt õhufotosid).

Teatud mõttes sobiks siia isegi Harrier-tüüpi masinad, mis võivad välja ilmuda igast metsatukast, lasta raketid lendu ja kaduda.

Harrieri miinus õhuturbes on tema olematu kiirus, lennukõrgus ja kasin lennuaeg, eriti vertikaalse stardi korral.

[denis23]

http://forums.airbase.ru/index.php/topic,37615.0.html


Neile kes piisavalt vene keelt oskavad on siin Bekaa 1982 SU-17 ning MIG-27 hävituspommitajate tegevuse analüüs ning arutelu. Osalevad nii vene hävituspommitajate lennuväe lendurid kui ka Israeli aviaatorid. Ma arvan selle arutelu väärtus on kordades väärtuslikum kui sinu laulud lolli-ivani taktikast

http://forums.airbase.ru/index.php/topic,25657.0.html

Ning siin on 52 lehekülje arutelu selle sama 5:0 skooriga Lähisida lahingu kohta millest trumm siin 10 korda rääkinud nagu tunnistusest sellest et vene lendurid ei oska lennata või vene lennukid ei kõlba kuhugi või ma ei tea mida veel.

Kuna arutelus osalevad nii vene lendurid kui ka vene keelt kõnelevad israeli lendurid, kusjuures selle arutelu käigus ka küsitletud israeli piloote kes selles lahingus osalesid siis see arutelu on väga tähtis. Ning seal pole kuskil need hüüesid..kogu lahing esimest korda ajaloo sai järk järgult lahatud. Kokkuvõttes on selle lahingu peamine punkt et venelased läksid õngele ning said valusalt peksa.
Aga mina arvan et see oleks viimane kord millal need sellised vead oleksid tehtud. Ning peale pooleaastast arutelu sai selgeks näiteks et lennukite arv ei olnud 12 iisraeli vs 24 vene vaid 12 iisraelu vs 4 vene ning hiljem lisandusid veel 4 vene lennuki. Esimesest nelikust sai alla tulistatud kõik ning teisest 1. Ülejäänud vene lennukid lahingus ei osalenud.