"Eesti õhuvägi"

[Xender]

harrier oleks minu nägemuse järgi kõige mõttekam. Tegemist on küll alla helikiiruse lennukiga kuid samas võib see startida ja maanduda nagu helikopter.

Kõik need Mirage 2K ja muud on head, kuid eesti jaoks tähendab see seda, et üle ühe lahingulennu ei ole võimalik nendega teha. Tänu massilisele vaenlase üleolekule õhus.

Harrieri võid peita suvalisse küüni ja vajaduse korral ka seal tankida / relvastada. Eestis tegelikult pole võimalik nagunii suurte kiiruste juures eriti lennata, sest eesti piirid on liiga väikesed.

Ootan kommentaari, kas olen asjast õigesti aru saanud.

[Soobel]

Siin foorumis oli jutuks (vist Leedu lennuintsidendi valguses), et Olukorra puhul on vaenlane loetud minutitega kohal nii, et sõdurid ei saa kasarmutest välja ja vaevalt lennukidki maast lahti saaksid.
Selle vastu aitaks minu arust, kui Eesti hävitajate baas paigutada üldse kuhugi mujale, näiteks Norra mägedesse. Kui see poliitiliselt ja õiguslikult reaalne oleks.
Siis oleks võimalik sissisõda lennuväe toetusega?

[MadMan]

Patrull on kogu aeg õhus, radarid ja mingi AWACS moodi süsteem ka toimimas kindlasti. Kui ebasõbraliku riigi territooriumilt stardib mingi suurem punt kahtlasi lennuobjekte, siis üsna tõenäoliselt teatakse sellest ja reageeritakse enne kui lennukid Eesti piirile jõuavad. Neid on ootamas kiirreageerimisgrupi lennukid.

[hugo1]

Kui riigiisadel mõtted ka nii kiiresti liiguksid nagu siin foorumis, mis siis viga oleks

Ära unusta, et riigiisad peavad arvestama sellega, et rahva jaoks nende otsused populaarsed oleksid.
Eestis on tuhandeid inimesi, kes leiavad, et me ei ole suutelised ise end kaitsma ja Eesti kaitsevägi on mõtetu raharaiskamine (loe delfi komme PAS-ide, uute laevade ja üldse kaitseväe teemadel).
Poliitika on räpane ja keeruline mäng, mitte kõik eestlased ei arva ni, nagu meie siin.

[MadMan]

Eestis on tuhandeid inimesi, kes leiavad, et me ei ole suutelised ise end kaitsma ja Eesti kaitsevägi on mõtetu raharaiskamine (loe delfi komme PAS-ide, uute laevade ja üldse kaitseväe teemadel).

Nende inimeste arvu tuleb vähendada teadlikkuse tõstmise teel. Üks asi on riigile maksu maksta ja niisama tubli kodanik olla, teine asi on valmisolek seda kultuuri ja keelt kaitsta. Aärmisel juhul ka relvaga. Nagu on öeldud: tahad rahu - valmistu sõjaks!

[hugo1]

Selline suhtumine tuleneb minu arvates just okupatsioonist.
Aeg parandab kõik haavad ja loodame, et vabas Eestis sündinud eestlased on hoopis teise mõtlemisega.
Muuseas II maailmasõja ajal võis ka näha, et vabas Eestis sündinud poisid olid hoopis teine teras, kui need, kes olid tsaari orjuses olnud.
Narvas ja Sinimägedes võitles juba uus põlvkond, tegu ei olnud teps mitte argpüksidega Väga paljud neist olid Eesti Wabariigi esimesed viljad. Riiki kaitsma tuldi vabatahtlikult ja see oli iseenesest mõistetav.
Nüüd olen jälle teemast kaugele kaldunud,

[Würger 190G]

http://www.sarimage.com/Aviation/DavisMonthan/--Äkki siit saaks soodsalt(??) suht uusi ja korralike lennukeid?

[Lupus]

Hugo.
Sinimägedes ja Narva all oli ikka väga vähe vabatahtlikke. 20. diviis on suuremalt osalt ikka mobiliseeritud. Vabatahtlikud olid ainult "NARVA" pat. Rohkemaks neid palju ei jätkunud. Aga see ei vähenda nende poiste mehisust kes tookord seal seisid.

[hillart]

20.div. oma enamikus olid siiski nn. (formaalselt) vabatahtlikud. Noored mehed, kellele anti n.ö. vaba valik erinevate võimaluste vahel, millest üks oli halvem, kui teine. Näiteks: tööteenistus Saksamaal, HiFi mingis saksa üksuses ja 20.div. Saksamaale lausa minna ei tahetud, sakslaste juurde samuti mitte, ja siis jäigi üle vaid 20.div, kus vähemalt eestlaste hulgas oldi (kuigi ka seda mitte alati).
Mobiliseeritud olid aga 100% Piirikaitserügemendid. Ja ega tegelikult needki nii väga madala lahingulise väärtusega polnud, kui räägitakse. Pigem tulenes see just olukorrast tingitud saksapoolse ühtlase väljaõppe puudulikkusest ja samadel põhjustel nadist varustusest-relvastusest.

[Kapten Trumm]

Kui vaadata ringi potentsiaalsete masinate osas, siis ilmselt on kõige parema saadavuse/omaduste/hinna suhtega Luftwaffe uuendatud F-4F, mis läbisid 92-96 ulatusliku moderniseerimise ning said avioonika ja relvastuse, mis vastab parimatele 4. põlve lahingulennukitele maailmas ning ületab praegu suvalist VVS lennukit oma avioonika ja relvade poolest.

Avioonika ja radar on põhimõtteliselt F/A-18 oma, korralik õhk-õhk ja õhk-maa universaalradar.

Sealhulgas on morderniseeritud ka lennuki tiibu, mille jagajärjel on oluliselt paranenud manööverdusvõime ja pöördenäitajad. Mootorid on teised, vähendatud müra ja suitsemisega. Vana mudeli +7g asemel on F-4F lubatud +9G (sama, mis Mig-29).

Põhimõtteliselt võib öelda, et Vietnami-aegsest masinast on järgi vaid väliskuju.

Neid on kokku käigus veel üle 100 masina, mis vahetatakse lähiajal (kuni 2012) Eurofghteri vastu. Kui ressurssi veel piisavalt järgi on, siis on see selgelt parim pakkumine, mida kasutatud lennukite turult saada.

F-4 on algselt projekteeritud lennukikandjatele maandumiseks ja seetõttu on tugeva plaaneri ja shassiiga ning ilmselt saab ka maanteelt lennata. Ainuke häda on, et mootorid on allapoole kaldu ja asfalti vist kaks korda kasutada ei saa

Nende rootsi masinate vastu tasuks skeptiline olla - vaevalt, et rootslased suudavad ise oma piiratud rahast välja töötada sellist tehnikat, sest Pentagoni eelarve on vähemalt kaks suurusjärku suurem. Samuti on kahtlane, kas NATO riigile midagi müüakse.

F-4 on ennast postiivsest küljest näidanud kõikides suuremates sõdades ja tegu väga mitmekülgse masinaga, mis töötab ühtviisi hästi õhulahingus, maismaavägede ründamisel, radaritõrjemissioonidel ning omab isegi tänapäeva mõistes suurt lennukaugust ja kandejõudu.

Näiteks Iisrael kasutab F-4 tänaseni (oma uuendatud mudel F-4-2000 "Kurnass", millel on ka õhus tankimine.

F-4F kohta
http://www.bredow-web.de/ILA_2004/Jagdf ... antom.html

F-4-2000 kohta
http://www.israeli-weapons.com/weapons/ ... 4/F-4.html

Juutide uuendatud F-16I
http://www.israeli-weapons.com/weapons/ ... F-16I.html

"Paksendused" näitavad ilmekalt, kui piiratud on avioonika moderniseerimisel ja lisaseadmete panekul kerge ühemootoriline hävitaja.

[Würger 190G]

Esiteks võiks õhuväe paika panna. Kas näiteks Phantom II lendaksid ka tsiviiltunnustega?
Ja mitu lennukit oleks see õige arv?
Eesti ei jõua selliseid aeroplaane ja lendureid ülal pidada! Logistika, hooldus, harjutuslennud (varsti oleks kisa, et lennukitest irdub ilge müra), kui mõni alla sajab, mis siis.

Lihtsam moodustada Balti riikide min NATO ja ühendada j'õud ning siis proovida moosida nii Soomlasi kui Rootslasi. Mida need väikeriigid suure Venemaa vastu ikka suudaksid, aga kui väike blokk vastas ja mitmest küljest ning osa riike ka NATO kuuluvusega, ehk siis oleks shnasse rohkem?

[matiair]

Õhuvägi enne WW II oli suht ok seisus kui võrrelda sarnaste väikeriikidega. Kes hetkeseisust teab ja veel teada tahab . . . "reaktiivlennuk+Õhuvägi" neti otsingusse ja peaks välja küll otsima vajaliku riigihanke millest nii mõndagi järeldada võib. Seda milliste lennukitega Eesti Õhuvägi aasta pärast lisaks An-2 lendab ei tea hetkel keegi ja . . . elame näeme, tahaks juba kötte saada.

[Soobel]

Selline second-hand F4 oleks hea küll. Tea, kui palju saksad nende eest küsiksid?

[Uitaja]

Odav, lihtsa ehitusega UAV võib ka ikkagi päris kasulik asi. Eestis ju paar väikest eemalt juhitavat luurelennukit juba ongi tehtud. Ameeriklased alustasid ka raadio teel juhitavatest luurelennukitest, pärast hakkasid sinna rakette ja muid relvi külge monteerima. Ja ega väga elektroonikat täis lennuk polegi see kõige kindlam variant: on näiteks võimsaid elektromagnetilisi impulsse tekitavad EMP-pommid, mis hävitavad arvuteid.
Ameeriklased katsetatsid Iraagi TV vaigistamisel niisugust pommi.

[kari lumppio]

Tere!

On olemas üks riik kellel on huvi hoida Eesti õhuruum puhtana idast saabuvast ebasoovitavast elemendist. See on ikka Soome. Hetke seis on selline et Eesti on samahästi kui kaitsmata õhukoridoor Soome pealinna.

Kuidas aga reaalses elus teostada sellist Eesti-Soome õhukaitse koostööd, sellele mul lahendust ei ole. Poliitiliselt ka enam-vähem lahedamatu valem (NATO liigmelisus jne.) Reaalelus molemale oleks küll koostööst kasu.

Võiks olla ju mõeldav, et koolitataks eestlastest maapealne personaal F-18 Hornet'idele ning koostöö võiks olla ka lahingujuhtimises maapealt. Aga kas lennukide peal oleks eesti lendurid ei väga usu, veel vähem eesti eraldusmärgid. Kui just Eesti raha ei hakka laduma ette. Äkki neli Hornetid ning tosin lendureid Eesti õhuväele ning tehniline hooldus, lennukoolitus jne koos Soome õhuväega?

Liigume siin küll ulmejutu tasemel. Äkki kümne-kahekümne aasta pärast võiks midagi sellist olla?


tv.
Kari