www.militaar.net

Tahaks teie arvamust kuulda meie nn "õhuväest". Mida eriti pole ollagi. Mina arvan, et õhuvägi on meil juba võrreldes enne II maailmasõda väga kehv. Alustades näiteks sellest, et meie parim lennuk on õhuväes An- 2
Kopter vähemalt lendab korra nädalas, aga kui me tahaks end võtta kui arvestatav jõud NATO- s, siis peaks ka selle peale panustama mitte istuma käed rüppes lollilt. Ma lähen veel Veebruari teises pooles Lennubaasi ekskursioonile ja siis ma saan täpsemalt anda teile värske pilgu sealt.

alustuseks hea http://www.mil.ee/relvastus/Lennukid_A5 ... ustega.pdf

No mida sa mees vingud! Eesti õhuvägi ei saanud kahjuks NSVL-lt päranduseks korralikke lennumasinaid. Kui sa nüüd loodad, et riik kohe rängalt pappi välja köhib, et lennumasinaid osta, siis sa eksid. KV arengukavas lennukiteostu ei planeerita 2010 aastani.
Arutelud teemadel kas on vaja või mitte otsi militaar.net-ist. Sellest pikalt ja laialt heietatud.
Pakutud on meile Rootsi räpsu, mingid moraalselt vananenud SAABid olid. Kõrvuti asuvate meekonnakohtadega. Ei viitsi praegu tuulata, mis marki lennuk täpselt oli.
On pakutud ka mingeid muid variante, aga need pole tõsiseks kordagi muutunud.
Mis puudutab AN-2, siis langevarjuspordiks käib küll. Veeti sellega ka mehi Riiga, kui esimest korda Afganistaani mindi. Oma pisikene roll tal on.
R-44 võiksid minu arvates teha rohkem tsiviillende, mitte tiirutama seal Ämari kohal oma ringe, et piloodid tunnid täis saaks. Sama ka AN-2 kohta. Mõttetu ju niisama törtsutada.
Lennubaasi eksursioon on vahva, loodetavasti viib selle läbi mõni mõnus tüüp. Neid seal ikka on.

PS Tervitusi "legendaarsele" kpt või nüüd juba major Palumäele

Mina arvan, et õhuvägi on meil juba võrreldes enne II maailmasõda väga kehv.

Sellest siin foorumis palju räägitud, mis ta enne II maailmasõda oli.
Asi ei olnud selles, et kehv.
Sõda jõudis meieni suurte muudatuste ajal kaitseväes.
Tellitud oli vajalik kogus õhutõrjekahureid täiesti tasemel, ning hävitajad, Inglismaalt ja Saksamaalt.
Hävitajad olid paremad, kui Lätis ja Soomes, kahjuks ei jõudnud ka need kohale.
Kui sõda oleks alanud, kas või aasta poolteist hiljem oleks pilt tõenäoliselt sootuks teine olnud.
Täpsemat infot otsi Eesti Wabariik 1920 - 1940 teemade alt.

ja mida siis ostetakse 2010?
veel paar robinsoni?
Juttu oli minu arust Saab J35 Drakenist mida soomlased kasutasid kuni aastani 2000, rootslased ja austerlased kasutavad siiamaani. Esimene masin valmis 1958. Vananenud on need tõesti.
Soomlaste kombel uued F-18 osta oleks kõvasti targem. Rootslased ju Gripenit ei müü meile.

Pakuti SAAB 105, millest olemas ka ründevariant ja alguseks poleks tal viga midagi.

Ja veel jama , mida netis leidub:
The current Estonian Air Force (Eesti Õhuvägi) was first formed on 13 April 1994. Initially tasked with air defence using old Soviet radars and anti-aircraft guns

Teeks tehnoloogilise hüppe ning jätaks ehk need mehitamata lennukid vahele. Peale F-35 valmimist vist minnakse üle mehitamata hävtajatele. Võtaks kohe ühe relvastatud UAV. Kuna Eesti on selline pisike nagu ta on, siis paljud ülesanded (tsiviil, militaar jne) kattuvad mitmetetes ametites. Võtame näiteks selle viimase loodusõnnetuse, kus omavahel jagavad keskkonnaministeerium ja siseministeeriumile alluv piirivalve.
Ostaks õhuväele UAV'd, paneks sensorid peale ja las nad seal hõljuvad mööda piiri, täites nii hard kui ka soft security ülesandeid.

Mõte tuli lambist, nii et ärge kividega loopima hakake

PS. Ma juba mõtlen kuidas see mõte ei ole paraadikõlbulik, sest mis efekt on neist UAV'dest 24. veebruari paraadil. Rahvale on ikka müra, kiirust ja pauku vaja ))

mõte täiesti õige. UAV saabki olema järgmine sõna - odavam toota, odavam väljaõpe, väiksemad gabariidid.

UAV ei tõrju pilooti kabiinist veel lähimad 30-50 aastat.

Mehitatud hävitajaga võrreldava paindlikkusega UAV maksab siiski terve eskadrilli hinna.

Praegused UAV-d on eelhelikiirusega ja marginaalse relvastusega masinad, mille efektiivsust ei ole üheski lahingus kontrollitud. Näiteks sellises, kus vaenlane segab UAV juhtimist raadihäiretega.

Inimest lennukikabiinis püüti asendada ammusest ajast. Seni lendavad nad edasi.

sidega on hetkel tõesti probleemne ja sihtmärgiks nr 1. saavad igast segajad. Õnneks reedab segamist teostav masin ennast kiiresti. UAV juhtimiseks ei pea enam olema suurepärases füüsilises vormis 1000 lennutunniga spetsialist, vaid selle töö saab anda kleenukesele arvutifriigile. Side peab toimima mingil raskestisegataval moel või varem valmisprogrammeeritud juhtimist kasutades. Viimast on muidugi keeruline toimima saada ja kusagilt terendab Arnoldi metalne nägu...

Enne kui lennukeid valima hakata, on vaja vastata mõned fundamentaalsed küsimused.

1. Kas lennukeid on vaja või mitte? Äkki saaks hakkama õhutõrjerakettidega?

Ilmselt on, ka praegu ei saa EKV ilma lennukiteta ja kopteriteta läbi. Ka ei ole ühtegi sõda viimased 50a võidetud ilma lennuväeta. Ka Afgaanis ei saanud dusmanid päris ilma, sest nende varustuspunkte Pakistani piiri ääres kaitsesid Pakistani hävitajad ja need on teadaolevalt Afganistani õhuruumis ka ühe vene lennuki (Su-25) alla lasknud.

Õhutõrjeraketid ei asenda kunagi lahingulennukeid, vaid täiendavad neid. Õpetlik ajalugu: Hanoi 1970ndad, Yom Kippur 1973, Lahesõda 1991.

Õlaltlastavad raketid ei asenda suuri rakette ja kumbki neist ei asenda lennukeid. Kõik muu jutt on rahapuuduses ja tahtepuuduses otsitud vastuargumendid. Kui midagi tarka pole öelda, siis on kasulik vaadata ringi. Murphy seadus ütleb, et kui paljud inimesed (siin: riigid) arvavad sinust teistmoodi, siis tavaliselt on neil õigus.

2. Eelmises punktist tuleb vist välja, et lahingulennukeid/koptereid on vaja. Järgmine küsimus on, milliseid. Eesti riigi eelarve (jätame teoreetilised kingitused kõrvale) lubab praegu osta ja pidada mida?

a) eelhelikiirusega treeninghävitajad, uusi (L-39, L-59)
b) ülehelikiirusega kolmanda põlvkonna hävitajaid ja hävituspommitajaid, kasutatud, töökorras, ehk paari tuhande tunnise jääkressursiga (Mirage III/V, Mig-21/23, Saab Viggen, F-4, F-5 vms).
c) eelhelikiirusega ründelennukid (kasutatud) A-10, Su-25, Alpha Jet
d) tankitõrjerakettidega kerged kopterid uued (Defender, Bo-105).
e) tankitõrjerakettidega raskeid kopterid kasutatud (Cobra, Mangusta, Mi-24/Mi-35).

Punktis a toodud lennukid omavad mingit lahinguväärtust rahu ajal või väheintensiivses sõjas. Nende manööverdusomadused ja lennutehnilised näitajad vastavad ehk Mig-15 tasemele 1950. Nende ainust hea külg on odavus ja lihtsus, nad on tavaliselt vaheetapp päris masinate juurde, kuid mitte päris õige asi. Samuti on nende kasutegur rahuaja õhukaitses olematu oma väiksese kiiruse, tõusuvõime ja lennulae tõttu.

Punktis b toodud masinad on seltskonnast kõige tõsisem tükk. Enamik neist omab maksimaalkiirust 2200-2500 kmh, lennulage 15 000+ m ja kiirtõusuvõimet vähemalt 200 meetrit sekundis.

Paljud riigid kasutavad neid tänaseni ja moderniseerivad relvastust ja avioonikat. Seejuures ka tugevad sõjalised riigid nagu Saksamaa, Iisrael, India jne.

Nende miinus (eriti vene masinatel) kipub olema monofunktsionaalsus ja üksikuid tanke küttima nad ei sobi.

Varustatuna moodsate rakettidega ja elektroonikaga on nad arvestatav vastane suvalisele uuemale masinale.

Sellel ajastul tegid venelased lennukeid, mis kestsid käsirelvade tuld ja võimaldasid kasutada pinnaslennurada, kuid mis jäid lääne tehnikale alla elektroonikas, kandejõus ja lennukauguses. Lääne masinad vajavad aga korralikku kõvakattega rada.

Varsti hakkab Bundesluftwaffe asendama F-4 Eurofighteriga....vihjeks...

Arendage edasi...

F4 on vinge masin küll interceptor/air supremacy rolli, aga Eesti oludes võtaks pigem Viggeni, kuna see on mõeldud tegutsema lennuväljadeta oludes startides suvaliselt kõvakattega teelt või varulennuväljalt ja rootslased on seda pidevalt kaasajastanud. Mirage on ka kobe variant, MIG-21 kindlasti mitte ja sama käib ka F-5 kohta.
Ründelennukitena saab kasutada ka L-39 jms kergeid reaktiive, kuigi SU-25/A-10 on lendava tanki rollis asisemad.
Koperdistest ei tea midagi arvata.

Ilmselt on kõige lahinguvõimelisem kooslus siinsetes raha- ja muudes oludeskooslus ülehelikiirusega hävitajad, mille relvastuskomplektis on ka pommid ning millel peaks olema siiski keskmaa õhk-õhk raketid.

See välistab kohe alguses F-5E ja ilmselt ka Mig-21 (ehkki viimaseleon pakkumisel ka moderniseerimiskomplekte, millega tekib ka keskmaarakettide võime).

Mõlemal on ka ninas liiga vähe ruumi korraliku moodsa radari panekuks.

Rootsi lennukid samas ei ole reaalselt üheski sõjas osalenud ja paberil tundub kõik ilus. Ka on raske uskuda, et Rootsi riik oma väga piiratud eelarvega (NL ja USA-ga võrreldes) suutis finantseerida samaväärsete lahenduste väljatöötamist.

Arvestav variant sõjaoludes on ilmselt viimaste mudelite Harrier (neil ka keskmaaraketid), kuid neid ilmselt ei jõuta osta.

Võimalik vastane viib õhuoperatsioone läbi neljanda põlvkonna hävitajatega (Mig-29, Su-27, Mig-31) ning õhk-maa operatsioone kolmanda põlvkonna hävituspommitajatega (Su-17??, Su-24). Nende esimene joon on ootamatus ning märgini jõudmine peale avastamist loetud minutitega. Samuti rünnak lennuväljadele.

Tarvis on korraga a)pinnasrajavõimekus b) keskmaaraketid c)piisav kandevõime d) ülehelikiirus e)vähemalt mõõdukas õhk-maa efektiivsus

a) välistab kohe 4gen ameerika lennukid
b) välistab "arengumaalennukid" nagu F-5E, Mig-21, F-7 jne, aga ka Jaguari, Tornado pommiversiooni jms
c) välistab kerged reaktiivlennukid (L-37, Hawk jne)
d) välistab treeninghävitajad ning ründelennukid, samuti Harrieri
e) välistab muudele näitajatele vastavad, kuid nn puhtad hävitajad Mig-23, Tornado F-3).

3 gen masinate hulgas on vähemalt teoreetiliselt sobiv Saab J-37 Viggen ning Tornado F3, kui talle õnnestub see pommiasi külge riputada.

4 gen masinate hulgast, mida kuskilt õnnestuks kasutatuna kombineerida lähevad sinna alla Mirage 2000 (vähemalt Mirage III oli pinnasekõlbulik, vast ka see?), Mig-29.

Huvitav on see, et pinnasrajakõlbulikke masinaid ehitasid peamiselt venelased, seejuures raskete transpordilennukite ja pommitajateni välja.

Sisemine tunne ütleb, et siit on tulemas teema "Lennukid EKV-le". Jõudu!!!

Miks ka mitte . Mõnest heast lennukist vast keegi ei ütleks ära aga minumeelest vaja ikka ennem tankidega ühele poole saada...
Kui riigiisadel mõtted ka nii kiiresti liiguksid nagu siin foorumis, mis siis viga oleks. Tekib mõte, analüüsitakse seda ja viiakse ellu, kõik oleksid rahul.
Vabandust, kui tundub juba liiga OT.