Kuni umbes 80-dateni projekteeriti NSVL maanteesillad koormusele mille põhisuuruseks oli 60 tonnine "traktor", hiljem suurendati koormust selliselt et üle sai minna 80 tonnine transportöör (ilmselt raketiveduk). Meil siin Eestis on ka sarnastele koormustele projekteeritud sildu jalaga segada, uued projekteeritakse küll sõltuvalt tee tüübist veokitele massiga 120-360t, aga need projektikohased veokid on ka oluliselt pikemad kui NSVL aegsed ja mõju lühikestele sildeavadele (3-25 m) on suht samasse klassi.Kapten Trumm kirjutas:Vene tankide puhul on üks olulisemaid määrajaid raudteetransport - kui lai mahub peale ja kui rasket platvorm kannab. Kuna vene suured väepaisked käivad kõik raudteel.
Merkava IV tanki headus on kahtlemata venelastele hästi teada, aga kui tavaline universaalne platvormvagun seda ei kanna ja raudteed on viletsavõitu, siis pole tast ka suuremat kasu - lihtsalt seda ei õnnestu kuskile viia. Lisaks on venelaste tankitootmine maa keskel, väed aga enamasti piiride ligidal - sinna aga on sadu ja tuhandeid kilomeetreid (mida venes jällegi raudteega sõidetakse).
Vast see on ka põhjus, mis venelased kramplikult seda 50 tonni piiri ületada ei taha? 60+ tonnine tanki mass tagaks kindlasti hulga parema soomuskaitse ja ohutuse meeskonnale.
Kui teha tank pikemaks ja laiemaks siis peaks enamusest sildadest ka 80 tonnine tank probleemideta üle saama ja lisan siia ka pildi kuidas 80-tonnise kandevõimega sillale Säreveres sai pandud 288 tonni peale. Seega vähemalt Eestis sildade seisukohast pole küsimust vene vs lääne tankid, kõik sõidavad üle.