www.militaar.net

Otsisin materjali USA stealth laeva Sea Shadow kohta ja selgus, et selle majutamiseks kasutati ainukest täis-sukeldatavat ujuvdokki HMB-1
http://local.live.com/default.aspx?v=2& ... ne=6304668
mis praegusel ajal ongi koduks Sea Shadow-le

Aga see, milleks see HMB-1 üldse tehti, selgub siit jutust koos kenade Sea Shadow piltidega
http://w3.the-kgb.com/dante/military/hmb1.html

Ehk siis legendaarse CIA poolse vene alveelaeva ülestõstmise projekti juures jäi täiesti tähelepanuta mul see, et selle laeva all hõljus veel ka see ujuvdokk
http://w3.the-kgb.com/dante/military/explpics.html

Keda huvitab Sea Shadow tehnoloogia, siin väike ajalugu
http://www.swath.com/history.htm

Mürasummutuskate, millega on kaetud USA allveelaevade "Virginia" kered, on hakanud paariaastase teenistuse järgi kerest eralduma ning tekitavad laeva vees liikumisel hoopis täiendavat müra, teatab Strategy Page. USA spetsialistid tegeleved praegu lahenduse otsimisega.
Allveelaevade müra summutavate materjalidega katmise tehnoloogiat on rakendatud juba alates 40-ndatest aastatest, mil selliste tehnoloogiate rakendamisega tegeles Kriegsmarine. Kusjuures pole see tehnoloogia viimastel aastate jooksul muutunud- endiselt kinnitatakse materjal allveelaeva kere külge liimi abil. USA mereväe insenerid on katsetanud mitmeid liime, kuid ükski pole osutunud sajaprotsendiliselt garanteerituks. Sama probleemi käes vaevlevad ka vene allveelaevnikud.
Sellise situatsiooni ohtlikus seisneb selles, et "mahakulunud" materjal muudab laeva mürarikkaks ning võimaldab selle avastamise vaenlaste poolt. Ka tekitab veel täielikult eraldumata kattematerjal omakorda täiendavat müra..

http://www.strategypage.com/htmw/htsub/ ... 00922.aspx

Lingitud artiklis on mainitud et analoogilist materjali kasutatakse ka lennukitel, rakettidel ja muudel militaarrakendustel liiguvad nad siis maismaal, õhus või vees.
Usa probleemide ja arengutega pole tuttav aga venemaal on allveelaevastik kasutanud 50-ndatest alates saksa II MS aegsetes laborites leiutatud "pritskrohvi". Segu põhikomponendid pole eriti muutunud. Jahvatatud-peenestatud kumm, šungiit ja kasetoht. Muutunud on vaid siduvaks komponendiks olevad liimained.
Lennuvahenditel, kaasa arvatud PAK kasutatakse aga radarinähtamatuse saavutamiseks nn. monodispeerset nanovaske. Toodab seda endine numbri, aga praeguseks juhtkonnale erastatud Toliatti labor.
Tegemist on küllaltki haruldase materjaliga mis loodud venemaal ja mille gramm maksab kuni 5600 eur. Niisis ka hinda parasjagu. Sama kraami kasutatakse ka vene lennukite klaasdetailide koostises.

Kas ei kasutatud Vene laevadel mitte müra summutamiseks ka kummikihti, mis oli välispaneelide all? Kurski poolekssaagimisest on justkui midagi sarnast meelde jäänud.

A.

Venelastel juba Bulava lendab, siis jänkidel tulevad probleemid relvastuses olevate alustega näiteks.

Northrop Grumman Corp.’s $1.68 billion amphibious warship, designed to transport Marines close to shore, wouldn’t be effective in combat and couldn’t operate reliably after being hit by enemy fire,

http://www.bloomberg.com/news/2010-10-2 ... -says.html

Kuna tegemist on vägagi uuendusliku sõjamasinaga, mille kohta on tõsiseltvõetavat infot vähevõitu, avan uue teema.
Põnev oleks lugeda asjatundlike inimeste arukaid kommentaare.

Tümitama hakkab sellistega. Väidetav paugu hind 400 000 dollarit.
Laskekaugus erinevatel andmetel 150-200 km ja tabamistäpsus 50m ring.

Walter2 kirjutas:http://forte.delfi.ee/news/militaaria/z ... d=66996356

Artiklis mainitud 155 mm suurtükkide laskekaugus ca. 160 km tekitab tiba kõhklusi. Nt. Paladinidel on vastava kaliibri juures see max 30 km.

gans kirjutas:

Walter2 kirjutas:http://forte.delfi.ee/news/militaaria/z ... d=66996356

Artiklis mainitud 155 mm suurtükkide laskekaugus ca. 160 km tekitab tiba kõhklusi. Nt. Paladinidel on vastava kaliibri juures see max 30 km.

Ega neil tavalised haubitsad pole. Kuuldavasti mingi elektro-magneetiline relv, või midagi taolist. Ega keegi täpselt teagi millega ta relvastatud on, see on isegi amide relvajõududes arvatavasti üsna kitsas ringkond kes asjaga kursis
.

Eks need 160 km (= 100 miili) saavutatakse railgun relvaga:
http://www.latinpost.com/articles/36611 ... ailgun.htm

Video:
https://www.youtube.com/watch?v=GXF0n6aojSc

mhmrr12 kirjutas:Eks need 160 km (= 100 miili) saavutatakse railgun relvaga:
http://www.latinpost.com/articles/36611 ... ailgun.htm

Video:
https://www.youtube.com/watch?v=GXF0n6aojSc

Huvitav kas seda sorti moon toimib puhtalt kineetilise energia baasil?
Kas mingid vähegi peenemad süsteemid mürsus elavaksid sellise kiirenduse üle?
Ja kui ei, siis milline võiks olla hajuvus 160 km kaugusel?

Railguni testidest on aegajalt kirjutatud, aga reaalselt kasutusele pole veel võetud.

Siin laeva kohta paar pildikest ja lühike jutt:
http://futurism.com/links/19317/