kuidas alla kukutada v1

[andrus]

Kogu üritus pidi käima kiirusel 600+ kmh (V-1 kiirus täislastis oli 550 kmh, mis kütuse läbi töötamisega kasvas 640-ni).

Mingit normaalset viidet selle kohta ei ole? Tuletasid selle ise "otsevoolu reaktiivmootori teooriast" ?

[Lemet]

V-1 TTA peaks ju üldkättesaadavad olema, mis "normaalset viidet" siia veel vaja???

[Kapten Trumm]

Ojalo artiklis taolised numbrid on.

[andrus]

V-1 TTA peaks ju üldkättesaadavad olema, mis "normaalset viidet" siia veel vaja???

Mul täna guugeldamine ei õnnestu, viita mõnele ilusale graafikule, kus lennukiirus on sõltuvuses kaalust?

Ojalo artiklis taolised numbrid on.

Ojalo artikkel on juba normaalne allikas? Oioioi.

[Joss Metsast]

Vahevaatamiseks klipp kuidas see ka lennusimulaatoris toimib:
https://www.youtube.com/watch?v=Y5O31qJURo4

Palju sellel nüüd reaalse eluga pistmist on ei julge arvata. Aga põhimõtteliselt nii see vist käiski. Lennukiks Tempest MkV

[Kapten Trumm]

Silma järgi tundub püüduril olema selline 50 kmh kiiruse eelis.
Tempest Mk V on tõepoolest väga kõva madallennu sooritusega masin, ületades kuni 1000 m kõrguseni nii Mustangit kui Griffon mootoriga Spitfiret.
http://www.wwiiaircraftperformance.org/spit14+25lbs.jpg
Siiski kehtib see kiirus 10,5+ naelase ülelaadimise korral (650 kmh), madalama, 8-9 naelase korral kukub see väikestel kõrgustel kohe 610 kanti.

Ütleme, et see olukord on selline 50/50.

[Sekeldaja]

Vahevaatamiseks klipp kuidas see ka lennusimulaatoris toimib:
https://www.youtube.com/watch?v=Y5O31qJURo4

Palju sellel nüüd reaalse eluga pistmist on ei julge arvata. Aga põhimõtteliselt nii see vist käiski. Lennukiks Tempest MkV

Kuna esmalt viidatud mittekontaktne flippimine e. õhuvoolu tiibade vahele jättes jändamine osutus kättesaadavas lugemises edasi tuhnides aeganõudvaks ja väheefektiivseks, pakun ka, et reaalselt tehti ikkagi (enamjaolt) tiivaga järsk tõuge ja asi ants. Minu viidatud foorumis käis arutelu selle üle, et otsest kontakti võidi vältida lennuki tiivaotsa suhtelise hapruse ja ohu tõttu kaldtüüre või nende hingi vigastada. Samas V-1 tiivad olid vineerist, metalltaladel ja seetõttu pigem ikkagi ise pehmemad/järeleandlikumad deformatsioonile ning mürsk ise massilt palju väiksem. Üritas ju ka Szymanski tervelt 11 korda "leebelt mõjutada", enne kui mõõt täis sai.

[Kapten Trumm]

Juhin igaks juhuks tähelepanu, et nimetatud kaskadöörlus pidi leidma aset kiirusel ca 600 kmh ajalises aknas mõni sekund. See pole 250 kmh, kus enamik õhuvõitluse trikke tehti.
Tempesti kasutamise tõenäoline põhjus oli vast tema suurepärane 4x20 mm kahuripatarei tiibades, mis võimaldas avada tule kaugelt (well väljaspool V-1 lõhkepea kahjustusulatust) ja suur kiirus väikestel kõrgusel võimaldas püsida soovitud ajavahemiku imerelva sabas.
Ja ülejäänud, nipivõitlused võivad olla tõesti aset leidnud ja faktidega kinnitatud, kuid enamikel pilootidel puudus selleks kvalifikatsioon (millega muidu seletada üle 300 hunnikusse aetud lennuki sakslaste vastutegevuse puudumise tingimustes) ja see on läbi igasugu "History Channel Dogfights" tüüpi ajaloosaadete omandanud ebaproportsionaalse kõlapinna ning saanud seetõttu vaat et standardseks taktikaks.

[andrus]

Other successful pilots were Flight Lieutenant Madden,2 who commanded a flight of No. 610 Spitfire Squadron, Flight Lieutenant Kleinmeyer,3 flight commander in No. 129 Mustang Squadron, Flight Lieutenant Bonham4 of No. 501 Tempest Squadron, and Flying Officer A. N. Sames, who flew with No. 137 Typhoon Squadron. On one patrol Madden found his ammunition exhausted whilst attacking so he flew alongside the bomb and tried to tip it over with his wing. Twice the bomb righted itself but his persistence was rewarded when, at the third attempt, it turned over and plunged down to explode in a wood. Kleinmeyer adopted even more unusual tactics to destroy his target one evening early in August. During his approach he overshot but, turning sharply, he flew across the nose of the bomb, catching it in the slipstream from his aircraft so that it rolled over and crashed. On patrol towards the end of August Bonham destroyed three bombs in thirty minutes without firing a single shot. Having expended all his ammunition in blowing up his first target in mid-air, he went on to intercept three more bombs and in each case succeeded in tipping them over with his wing.
1 Squadron Leader C. J. Sheddan, DFC; born Waimate, 3 Mar 1918; tractor driver; joined RNZAF Apr 1941; commanded No. 486 (NZ) Sqdn, 1945.
2 Flight Lieutenant B. M. Madden; born Wellington, 2 Nov 1919; law clerk; joined RNZAF Jan 1941; killed on air operations, 18 Dec 1944.
3 Flight Lieutenant R. G. Kleinmeyer, DFC; born Toowoomba, Australia, 27 Sep 1917; surveyor's assistant; joined RNZAF Jan 1941.
4 Flight Lieutenant G. L. Bonham, DFC; born Dunedin, 24 Mar 1921; P & T employee; joined RNZAF Jul 1940; killed on air operations, 25 Sep 1944.

http://nzetc.victoria.ac.nz/tm/scholarl ... F-c11.html

One Canadian who did resort to it was pilot officer Benjamin R. Scaman, flying a Spitfire of 610 Sqdn. ( July 28, 1944). He dived on a buzz bomb but found he was closing too quickly. Rather than have the missile blow up in his face, he tucked his port wing under the V-1’s stubby starboard wing and tipped it over; the device exploded in the sea.

https://ww2aircraft.net/forum/threads/f ... v-1s.4891/