www.militaar.net

ehk perspektiivne kauglennuväe aviokompleks (Перспективный авиационный комплекс дальней авиации). Väidetavalt esimene katselend planeeritud 2015.

Venelaste ulme või peagine tegelikkus?







Veel pilte: http://wuxinghongqi.blogspot.com/2010/0 ... omber.html

Alumine pilt baseerub äratuntavalt Su-34l, see aga oma 1000 km lahingukaugusega ei kvalifitseeru kuskilt otsast kauglennuväeks. Liiatigi on venelased siiani teatanud esimese prototüübi katselennustv 2020 aastal, 2025 aga kompleksi relvastusse võtmisest. Kuidagi väga optimistlikud numbrid, aga ekks saame näha.

http://lenta.ru/news/2011/12/20/pakda/

http://www.vesti.ru/only_video.html?vid=385336

Wiki andmetel siiski põhjaks Tu-160 ja mõeldud teda asendama. Arendus hakkavat toimuma samuti KAPO tehases Kaasanis, kus ülejäänud Tu-sid ehitatakse.

Ameeriklased said päris valusalt oma suure riskiga B-2 projektiga vastu näppe. Arenduskulud tõusid taevasse ja lennumasinate üle miljardi dollariline hind tähendas, et neid suudeti osta ~6x vähem kui planeeritud. Lisaks tuleb vanema generatsiooni RAM katteid ainult spetsiaalsetes angaarides hooldada jms.
Nüüd eeldada, et venelased oma väikse eelarvega võtavad ette suure riskiga keerulise projekti ja teevad mõne aastaga ära ... seda ei juhtu. Ameeriklased kandsid maha oma järgmise-generatsiooni-2018-pommitaja projekti ning see polnud isegi ette nähtud ülehelikiirusel lendama.
Näiteks PAK FA puhul kasutati edukalt ära mitmeid Su-35S komponente. Nii võidetakse nii ajas kui rahas ning paljusi riske saab maandada. Väga tõenäoline on, et külma sõja lõpus suurte ressursside toel välja töötatud ülehelikiiruse võimelise raskepommitaja Tu-160 arendamist lihtsalt jätkatakse. Muudetakse kere geomeetriat nii, et radarijälg ja õhutakistus oleksid väiksemad, kasutatakse uue generatsiooni radarijälge vähendavaid kere ja/või kattemateriale, suurendatakse oluliselt komposiitmaterialide osakaalu, uuenenud mootorid, radarid, digitaalne avioonika, relvad jne. Välimus ei peagi sellisel projektil ulmeline olema ja wikis toodud pilt võimaliku kandidaadi välimuse kohta on enamvähem reaalne:

Mitmekordse helikiirusega sõidu jaoks optimiseeritud aerodynaamikaga pommitajaid nagu need kaks esimest pilti aastaks 2015 ehk sisuliselt kolme aasta pärast valmis on ulme küll. Sellised projektid tahavad valmimiseks aastakümnete kaupa rahastamist. Pidevalt kõrge nafta hind + tugev aastaid kestev poliitiline tahe + Tupolevi lennukite suuremast ekspordist saadavad miljardid võimaldaks teoorias sellise projekti käima lükata, seniks jäävad sellised projektid lähitulevikus ulme valdkonda.
Head uut kõigile

Optimist kirjutas:Ameeriklased said päris valusalt oma suure riskiga B-2 projektiga vastu näppe. Arenduskulud tõusid taevasse ja lennumasinate üle miljardi dollariline hind tähendas, et neid suudeti osta ~6x vähem kui planeeritud. Lisaks tuleb vanema generatsiooni RAM katteid ainult spetsiaalsetes angaarides hooldada jms.
)

mitte, et see eriti tähtis oleks, kuid kas seal mitte külma sõja lõpp ja vajaduse kadu selle hinna nii pööraseks ajanud? see miljard-kaks on ju siis kui sisse loetakse arenduskulud, oleks toodang olnud 200, oleks ka jupi odavam olnud

Kahtlemata mängis külma sõja lõpp siin oma osa aga kui oleks B-2'te lisalks ostuhinnale ligilähedaseltki nii odav opereerida olnud kui B-52 mida B-2 pidi välja vahetama, siis oleks aastate jooksul pommitajate välja vahetamise protsessi ikkagi vaikselt aeglasemas tempos edasi aetud. Isegi planeeritud koguste juures oleks B-2 ostuhind ebameeldivalt kõrge olnud. Väiksed tootmismahud aga jah lükkasid projekti nn surmaspiraali: väiksemad tellimused lükkasid lennukite hinda üles, mis omakorda sundis ostjat vähem tellima, mis omakorda vähendaks tootmismahte jne kuniks avastati, et B-52'ga on mõtekam edasi lennata. Viimased on tänaseks üle poole sajandi vanad ja peavad käigus olema 2045! aastani ... see fakt, meeldib see või mitte, on karm kriitika USA viimaste pommitajaprojektide aadressil. Lisaks peaks see panema venelased 9x mõtlema, enne kui suure riskiga pommitaja projektile suures koguses raha sisse tahavad pumpama hakata. Ehkki kujutan ette propelleritega Tu-95'st tahab niimõnigi sealne kindral lahti saada.

Vene õhujõudude kindralid on lubanud Tu-95 uut moderniseerimist ja nende masinate kasutamist veel vähemalt paarkümmend aastat.

Kahtlemata mängis külma sõja lõpp siin oma osa aga kui oleks

Külma sõja perioodil oli USA kaitse-eelarve summa alguses sõna "triljon".
Täna on sellest järgi alla 600 miljardi.
Lisaks inflatsioon. Ühesõnaga kolosaalne kukkumine.

Lemet kirjutas:Vene õhujõudude kindralid on lubanud Tu-95 uut moderniseerimist ja nende masinate kasutamist veel vähemalt paarkümmend aastat.

Tean, isegi 2040ni on lubatud käigus hoida. Uuendamisi tehakse ka B-52'dega, venelased on selles mõttes samas seisus. Uusi pommitajaid ei ole ega lähiajal tule ja kui millalgi tulevad, siis väga väikestes kogustes aga millegagi lennata nagu tahaks. Venelastel on mõnes mõttes parem seis, viimane B-52 toodeti 1962, viimane Tu-95MS 90'datel.

Kapten Trumm kirjutas: Külma sõja perioodil oli USA kaitse-eelarve summa alguses sõna "triljon".
Täna on sellest järgi alla 600 miljardi.
Lisaks inflatsioon. Ühesõnaga kolosaalne kukkumine.

90'date alguse seisuga päris 6x kukkumine polnud nagu B-2 tellimuste arv (132->21) aga jah juba tol ajal oli kongressile sellise projekti vajadust väga raske põhjendada.

Kapten Trumm kirjutas:

Kahtlemata mängis külma sõja lõpp siin oma osa aga kui oleks

Külma sõja perioodil oli USA kaitse-eelarve summa alguses sõna "triljon".
Täna on sellest järgi alla 600 miljardi.
Lisaks inflatsioon. Ühesõnaga kolosaalne kukkumine.

Samas on ka analüüse ja analüütikuid, kes väidavad, et tänapäeva USA kaitsekulutused on suuremad kui 1989a omad- lihtsalt suur osa teenustest on erasektorisse liikunud ja väga tihti ei kajastu otseselt kaitse-eelarves. Pluss viimastele sõdadele kulutatud raha on eraldatud eelarvest "erakorraliselt" ehk ei kajastu ametlikus kaitsekulutuste numbris.

Lisaks ei tea ma KT kus sa oma trillionilise kaitse-eelarve Külma sõja kohta saad:

http://en.wikipedia.org/wiki/File:Infla ... ending.PNG - kogukulutused
http://en.wikipedia.org/wiki/File:PerCa ... ending.PNG - per capita kulutused


Veidi huvitavat lugemist CW vs 2006 kaitse-eelarve:
http://www.spacewar.com/reports/Defense ... _high.html

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas 160 miljardi rubla (2,3 miljardi euro) suuruse maksumusega lepingu, mille abil hangitakse Venemaa õhujõududele kümme tuumapommitajat Tu-160M2.
Putin: „Moderniseeritud strateegilised pommitajad tugevdavad oluliselt Venemaa sõjalist võimekust. Moderniseeritud Tu-160 on külge saanud uued mootorid ja elektroonika.“
Lennukit katsetati 25. jaanuaril Kaasani lennukitehases.
Venemaa lennukitootja Tupolev: „(Tankurlennuki Il-78) moderniseeritud versioon saab olema vanast versioonist 60 protsenti efektiivsem. Olulised muudatused tehakse relvastuse, navigatsiooni ja elektroonika osas.“
Putin: „Peame sellest (pommitaja TU-160 uus versioon Pjotr Deinekin)tegema tsiviilvariandi.“
Venemaa riiklik lennundusettevõtte United Aircraft Corporation: „Reisilennuki ehitamisega on juba algust tehtud.“
http://www.businessinsider.com/r-putin- ... ces-2018-1

Pommitaja tu-160 teema ka Postimehes:
https://maailm.postimees.ee/4388733/vid ... pommitajat

Eile õhtul sattusin telekast nägema ka lõiku, kus pikalt-laialt kiideti uut stealth pommitajat, mis peaks varsti relvastusse jõudma.
Päris asja asemel oli näidata vinged arvutisimulatsioonid, lisa saab lugeda nt siit http://www.e-news.su/in-russia/199801-p ... i-vse.html

Pommitaja tu-160 teema ka Postimehes:
https://maailm.postimees.ee/4388733/vid ... pommitajat

Ajakirjanike tavapärane tase. Tegemist pole siiski mitte uute, vaid olemasolevate renoveerimise ja uuendamisega Kaasani lennukitehases.
Neid lennukeid jõuti seeriaviisiliselt toota 27 tükki (lisaks 8 katselennukit, mis relvastusse ei läinud).
Sellest 27-st 19 lennukit jäid Ukrainasse, kus asus nende põhiline baas. Venemaale endale jäi seega vaid 8.
Sellest 19-st lennukist lõigati relvastuse vähendamise kampaanias 10 vanametalliks, 1 läks muuseumi ja 8 vahetas Ukraina 2000ndate alguses vene maagaasi vastu.
Seega venelastel sai neid kokku olla 16 tükki ja neist on vahepeal 1 alla sadanud. Seega on alles 15.
Erinevalt sadadena relvastuses olnud Tu-22M3-st on neid liiga vähe ja neid nähtavasti kurja ilma kätte mädanema ei jäeta.
Kõik plaanitakse moderniseerida Tu-160M2 tasemele.

Huvitava võrdlusena, samasugune ameeriklaste toode, B-1B (mis relvastusse jõudis) on 100-st toodetud masinast sodiks sõidetud 10 (viimane 2013).
Seega avariilisus lennukite arvu kohta umbes sarnane, kuid eks ameeriklased lenda ka rohkem.
Relvastuses on neid ca 60 masinat.

See üks allakukkunu asendati TsAGI kasutada olnud eksperimentaalmasinaga, kui mälu ei peta.

ПАК ДА arendamise asemel pannakse tootmisse Tu-22M uus modifikatsioon.



https://bmpd.livejournal.com/3142782.html

Ei maksa muidugi silmist lasta ka kuupäeva...