Arenenud riikide kosmosetehnika

[onu juulius]

Lemetil oli õigus - kuna Starlineri kapsel õnnestus tervelt alla tuua, siis ametlik jutt on juba selline, et vähemalt 80% lennu eesmärkidest on täidetud ja kokkuvõttes täielik edulugu. Ärajäänud ISS külastamist ei maini enam keegi. Teistkordset mehitamata katselendu ilmselt ei tule ja järgmine on juba koos meeskonnaga. Boeingul pole loomulikult mingit huvi täiendava katselennu peale raha kulutada ja NASA vaatab ilmselt samuti olukorrale läbi sõrmede, kuna nad on tõsise surve all, et USA taastaks võimalikult kiiresti mehitatud kosmoselendude võime.
Mis saatusliku tõrke põhjust puudutab, siis otseselt oli selleks viga ajaarvestuses - Starlineri juhtarvuti võttis Atlas-kanderaketi arvutist vale parameetri, mida pidas ajaväärtuseks, aga mis oli midagi muud. Selle väärtuse alusel ei suutnud ta pärast lahtihaakimist adekvaatselt tegutseda ja kiirendusmootorite sisselülitamise asemel hakkas meeleheitlikult manööverdusmootoritega mässama, püüdes saavutada asendit, mida antud hetkel polnud võimalik saavutada. Selle tulemusel kulutas ta paari minuti jooksul ära 25% kütusevarust ning pealekauba lülitusid kaks manööverdusmootorit ülekuumenemise tõttu välja. Pärast juhtimiskeskuse sekkumist saadi olukord kontrolli alla ja edasi oli kõik hästi peale selle, et kosmosejaama külastuseks polnud enam piisavalt kütust.
Fakt, et üks vigane sisendparameeter suudab tekitada sellise kaose, reedab muidugi üht-teist nende lennujuhtimistarkvara kvaliteedist. Pole ka esimene kord, kui Boeingul sarnased probleemid on.

[Dr.Sci]

Fakt, et üks vigane sisendparameeter suudab tekitada sellise kaose, reedab muidugi üht-teist nende lennujuhtimistarkvara kvaliteedist. Pole ka esimene kord, kui Boeingul sarnased probleemid on.

Alamakstud programmeerijad Indiast? Vaadataes neid tarkvaraprobleeme siis ülejärgmisele puhkusele sõidan jalgrattaga (järgmisele on paraku piletid juba ostetud).

[Kriku]

Ei ole see esimene ega viimane kord:

https://www.bbc.com/future/article/2015 ... o-disaster
https://www.itworld.com/article/2823083 ... space.html

[Zwyx]

Infoallikad https://arstechnica.com/science/2019/12 ... decisions/ väidavad, et kosmosekapsli kell oli 11 tundi vale ja sellest kogu häda alguse sai. Kõik süsteemid töötasid kenasti, aga ajastus oli vale. Siit muidugi ka küsimus, kuidas nii suur ajavahe sai sisse jääda.
Hetkel on üldse kombeks Boeingut veidi tümitada, kuna viimastel aegadel pole too suurte saavutustega silma jäänud.
737 Max - märtsist saadik lennukeeluga, ligi 500 tükki kusagil seismas. Lennuloa saamine aga muudkui lükkub edasi - algul oktoober, siis detsember, nüüd millalgi 2020 alguses? Korrigeeritud tarkvara kohta andmeid ikka pole.
787 - komposiitmaterjalidest tiiva sisse oli äikeselöökide mõju vältimiseks ette nähtud vaskfoolium, aga eelmise aasta alguses otsustas Boeing selle ära jätta. Föderaalne lennundusamet (FAA) polnud asjaga algul nõus, aga lennukitootja vorpis sellest hoolimata valmis 40 komplekti fooliumita tiibu ja survestas seejärel FAA-d, mis omakorda järgi andis ja muudatuse lubas.
777x - esmalend muudkui venib, tellijateni jõuab ehk aastal 2021?

Olen siit ja sealt eri materjale lugenud ja proovinud aru saada, mis hetkel Boeingul asi käest ära läks. Mitmes kohas peetakse murdepunktiks ühinemist McDonnell Douglasega aastal 1997 - ehk hetk, kui McDonnell Douglas ostis Boeingu enda raha eest ära Boeingu enda (nagu mitmel pool kirjeldatakse). MD-st tulid Boeingusse üle suur arv juhtivtöötajaid, kelle ideed ja arusaamad olid hoopis erinevad. Näiteks paiknes Boeingu peakontor Seattles, aga USA pealinn ja majanduskeskused olid idarannikul. Suurtel juhtidel tekkis idee, et Wall Street ja pealinn ei võta Boeingut tõsiselt, peetakse neid mingiks jupitootjaks kusagilt lääneranniku metsade vahelt. Ja aastal 2001 koliski peakontor Chicagosse, lähemale pealinnale. Tootmine jäi aga Seattlesse, juhtkonna ja tehaste vaheline side muutus järjest nõrgemaks. Järjest tähtsamaks muutus ettevõtte käekäik börsil, kõikvõimalikud mitte nii olulised tegevused prooviti firmast välja suunata (hiilgav näide: mudel 787 - kolm aastat üle tähtaja ja palju miljardeid kallim). Samas ongi moodne aeg - edupasunad peavad undama ja eduraporteid on tarvis. USA-s heast majandusaastast ei piisa, seal peab iga kvartal hiilgavaid tulemusi raporteerima.

[onu juulius]

Küsimusele, kuidas ajavahe tekkis, on vastus olemas - see oli kapsli ja kanderaketi vaheline kommunikatsiooniviga. Tõsisem küsimus on, kuidas see viga läbi läks ja niipalju kahju põhjustas. Lennutarkvara peaks olema pisut intelligentsem kui munakeedukell, mis ütleb lihtsalt "ajahetkel X soorita tegevus Y". Kõik süsteemid võivad omaette kenasti töötada, aga kui nad omavahel ei suhtle ja sisendeid ei kontrolli, siis võibki asi kergesti võssa minna. Normaalne süsteem oleks pidanud aru saama, kui väliselt etteantav kellaaeg erineb oluliselt sisemisest ning andma häiret, selmet suvaliselt rabelema hakata isegi aru saamata, et midagi on valesti.

Täiendus: nüüdseks on ka selgunud, kust ajavahe tekkis. Nimelt 11 tundi enne starti lülitati raketi arvutisüsteem sisse ja kanderaketi taimer hakkas lugema stardini jäänud aega. Starlineri arvuti interpreteeris seda mingil põhjusel kui stardihetke.

[Gideonic]

Tundub et firmajuht saigi sule sappa (Boeing)
https://www.reddit.com/r/space/comments ... ceo_fired/

[Tux]

https://www.youtube.com/watch?v=G3KNmQ_IysU
Väike ülevaade SpaceX ja BlueOrigini filosoofiast ja põhjusest miks BlueOrigin ei kiirusta

[Lemet]

Space X avas kosmoseaasta 2020 teise pundi Starlink v1.0 sputnikute orbiidilesaatmisega.

[Chupacabra]

Space X avas kosmoseaasta 2020 teise pundi Starlink v1.0 sputnikute orbiidilesaatmisega.

kolmanda

[onu juulius]

Esimene ports oli v0.9 nii et siiski teine.
Alanud aastal on neil plaanis kokku vist 38 starti nii et lend iga 2-3 nädala tagant.

[Lemet]

See on siis vaid Starlinki satikatega? Sel juhul peaksid lisanduma veel muud stardid ja Roskosmose startide arv näeb sellel taustal ikka üpris nutune välja.

[onu juulius]

Ei, kõik kokku 38 starti (Starlink+ülejäänud).
Aga jah tänu Starlinki arendamisele on stardigraafik enamvähem võimete piiril. Läänerannikult toodi isegi teine maandumisplatvorm "Just Read The Instructions" läbi Panama kanali Canaverali sadamasse "Of Course I Still Love You"-le abiks, et nende pargaste aeglus ei hakkaks lende pidurdama.

[onu juulius]

SpaceX katsetas täna tööolukorras oma Crew Dragoni päästesüsteemi, ohverdades selleks ühe mõõdukalt pruugitud Falcon 9 kanderaketi. Minut ja 25 sekundit pärast starti lülitati välja kõik I astme mootorid. Meeskonnakapsel reageeris veojõu kadumisele ettenähtud viisil, käivitades oma päästesüsteemi mootorid ja eemaldudes kanderaketist, mis hävis mõned sekundid hiljem muljetavaldavas tulekeras. Crew Dragon ise plartsatas langevarjude abil vette nagu vaja.
https://www.youtube.com/watch?v=apOPw2cDBwU
Kui NASA on katse tulemustega rahul, siis võib esimene mehitatud lend toimuda juba märtsis. Ja juba ülehomme 21. jaanuaril läheb järgmine ports Starlinki satikaid üles.

[onu juulius]

Inglise keele oskajatele väike ekskursioon ULA kosmoserakettide sepikojas Tory Bruno juhatusel:
https://www.youtube.com/watch?v=o0fG_lnVhHw

[onu juulius]

SpaceX-i Falcon9-d on viimasel ajal nagu pisut tõrkuma hakanud, vähemalt mis puudutab taaskasutamist.
Juba 17. veebruari Starlinki lennul ei saanud I aste maandumisel ujuvplatvormile pihta, vaid maandus selle kõrvale vette (see oli konkreetse raketi neljas start).
Täna toimus järgmise portsu Starlinki satelliitide ülesviimine ning taas peab "Of Course I Still Love You" tühjalt tagasi tulema. Lend pidi toimuma juba pühapäeval, kuid start katkestati hetkel 00:00, kui mootorid olid juba käivitatud, kuna ühest mootorist tuli signaal, et see arendab liiga suurt võimsust. Ilmselt peeti seda mingi sensori antud valehäireks, sest juba täna otsustati uuesti proovida.
Start toimus normaalselt, kuid umbes 15 sekundit enne I astme töö lõppu ütles üks mootoritest üles (pole teada, kas seesama, mis esimesel katsel häiret andis). Ülejäänud 8 töötasid pisut kauem, II aste sai nõutava algkiiruse kätte ning satelliidid said üles, aga I astet ei õnnestunud enam maandada. Tõsi, vähemalt lastiruumi kesta mõlemad pooled õnnestus veest tervelt välja õngitseda. See oli esimene kanderakett, mis jõudis viie stardini.
Jääb mulje, et F9 kanderakettide reaalne eluiga ongi 4-5 starti ning Muski pakutud 10 lendu enne kap-remonti oli pisut liiga optimistlik.