www.militaar.net

Olen sunnitud korrigeerima küsimust.
Kas oli võimalik, et Tartu kohal / vahetus läheduses lennukid ületasid helibarjääri?
Raadil paiknenud transportlennukid võib kohe kõrvale jätta.Strateegilised pommitajad TU-16 ja TU-22 olid küll võimelised ületama helikiirust - kuid kas seda tehti Tartu kohal?
Kas ümber Raadi lennuvälja oli üldse kunagi lendamas hävituslennukeid mis seda suutsid?

Põlva-Võru kandis oli see sage nähtus. Kuskil 1988a. lülitasin valgust, kui käis pauk. Nagu oleks seda ise põhjustanud.
Vene lennukeid oli piisavalt selleks.

Oli paugutamist küll. Hästi meenutades siis 70-ndate algusest alates mäletan

Illike kirjutas:Oli paugutamist küll. Hästi meenutades siis 70-ndate algusest alates mäletan

Ja millega oli tegemist?

Ma julgen väita, et 80-ndatel möödus harva mõni nädal kui ma Tartus pauku ei kuulnud. Enamasti olid need nõrgemad, selgelt kõrgemal/kaugemal tehtud. Küll tuleb meelde vist 80-ndate lõpust juhus, kui (ilmselt ähvadusena mõeldud) pauk tehti nii madalal, et linnas õige mitmed aknad purunesid.

Nõuka lenduritel oli linnade kohal paugutamine vaata et lausa auasi.

70-80 oli Põlva kandis mõnikord mitukümmend pauku päevas. Kõik talu hooned on siiani tõmmitsaid täis, kippusid vibratsiooni tõttu laiali vajuma.

Faktiline märkus- Tu-16 on alahelikiiruslik masin. S.t ei olnud ega ole suuteline helikiirust ületama. Wiki andmetel baseerusid ülehelikiiruslikud Tu-22M3 tüüpi masinad seal aga alles alates 1984ndast aastast.

На нём базировались дальние бомбардировщики (до 1984 года ТУ-16К, позже ТУ-22М3) 132 полка дальней авиации, и транспортные ИЛ-76МД 196 транспортного полка

Mäletan mingit artiklit "Edasis" Tartu Garnisoni ülema kindral Dudajeviga, kus üheks osaks oli ka Tartu kohal toimuvad "kõmakad". Et kas ei saaks teha kuidagi nii, et need lennukid ei teeks seda siin. Ja siis Dudajev vastas, et Tartus baseeruvad "teraslinnud" küll sellist asja ei tee, sest nemad ju alles stardivad ja nende poolt (tu-22m3) tehtav kõmakas oleks "kes-teab-kui-kaugel" ja siia ei kostuks. Et helibarjääri ületamine on lennuplaani järgi kuskil Tartu kandis nendel lennukitel mis stardivad Tapalt ja et ta proovib (olles ka ise linnaelanik ja mõistes olukorda ja rahva muret) mõjutada tapakate lennuplaane nii, et nende paugud Tartu kohalt ära nihutada. Ja tõepoolest olevat pärast seda olukord muutunud paremuse poole. Ise olin 87-89 ära kroonus, kuidas see "pärast" täpsemalt oli ei tea.

Näiteks Haapsalust startinud hävitajad paugutasid Muhu kohal, ca. 35km stardipaigast.

sest nemad ju alles stardivad ja nende poolt (tu-22m3) tehtav kõmakas oleks "kes-teab-kui-kaugel" ja siia ei kostuks.

Ja kuivõrd ülepea see ülehelikiirus Tartust startimisel päevakorda tõusis? Sest teatavasti ei lennanud need masinad teps mitte pidevalt ülehelikiirusel, tavaliselt tiksuti ikka alla tuhande km/h. Seda enam, et kohe maksimumkiirusel lendu alustades jäi lennuaeg ikka päris olematuks.

No aga kuskohast siis need paugud tulla võisid, kui Dudajevi alamused sellega ei tegelenud? Tapalt? Või hoopis kusagilt kolmandast kohast? Fakt on see, et paugud ju käisid. Seda räägib pool Tartu linna....

Ilmselt Tapalt startinud püüdurhävitajad. Mis kuulusid PVO koosseisu ja mille õhkuminek koos kohalejõudmisega pidid toimuma üpris nobedalt. Miska oleks loomulik ka kiirelt helibarjäärini jõuda.

Võisid olla ka teiselt poolt Peipsi järve Gdovi lähistelt Šmurajevo lennukid. Seal olid erinevatel aegadel MIG-27, SU-24 ja veel mingid luurelennukid

Ilmselt peaks tähelepanu pöörama siiski eeskätt PVO koosseisu kuulunud lennuväeüksuste baseerumiskohtadele. MiG-27 ja Su-24 ei ole siiski püüdurid, vaid pommitajad. Ja ka luurelennukitel peaks olema prioriteet lennukaugusesl ja - kestvusel. Miska "paugutamine" pole nende puhul väga tõenäoline.