www.militaar.net

Kumb see nüüd oli?

Kriku kirjutas:Kumb see nüüd oli?

Nii ja naa

Fucs kirjutas:Sellest kõigest ma saan aru.
Küsimus on lühike ja lihtne.
Kas bensiini oktaanarvu muutmine muudab ka bensiini põlemiskiirust samades (ühesugustes ja võrreldavates) põlemistingimustes?
Jah või Ei?

Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt. Tagamaks küttesegu täielikumat ärapõlemist töötakti ajal tuleb süüdet varasemaks keerata ning kõrgema oktaanarvuga küttesegu süütamiseks tuleb kasutada suurema võimsusega süütesüsteemi kui madalama oktaanarvu korral.

AMvA kirjutas:

Kriku kirjutas:Kumb see nüüd oli?

Nii ja naa

foorum on eelkõige eesti keelne ning eesti keskne. Kui postitad pikemaid võõrkeelseid tekste, siis katsu lisada ka eesti keelne lühikokkuvõte.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=903

Kriku kirjutas:

AMvA kirjutas:

Kriku kirjutas:Kumb see nüüd oli?

Nii ja naa

foorum on eelkõige eesti keelne ning eesti keskne. Kui postitad pikemaid võõrkeelseid tekste, siis katsu lisada ka eesti keelne lühikokkuvõte.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=55&t=903

Ühesõnaga vastuseks sinu ja Fucsi küsimusele, et see sõltub väga mitmest parameetrist ja ei ole üheselt vastatav, et ei või jaa. Kahjuks pean tunnistama oma laiskust ja tõdema, et ma ei viitsi enda poolt postitatud uurimust täismahus tõlkida.

Fucs kirjutas:english on mul tõesti nõrk ja vabandan

AMvA kirjutas:Viitsid äkki selle läbi uurida?
https://link.springer.com/content/pdf/1 ... 0094-y.pdf

Ma sõitsin vahepeal ühest Eesti otsast teise ja nüüd pusisin selle asja kallal veits, nii palju kui minu väga vilets inglise keel võimaldas.

Peamiselt ei ole seal võrreldud erineva oktaanarvuga bensiine, vaid põhimõtteliselt teineteisest erinevaid kütuseid ning kütuselisandeid, millel on siis ka loomulikult koostisest tulenevalt erinev oktaanarv.

Six different fuels were used in this study: a Braziliancommercial gasoline (gasohol), isooctane 99 %, MTBE99 %, TAEE 99 %, ethanol 99.3 % and VNG. The VNG contained 89 % methane, 7 % ethane and 2 % propane.

ehk, et võrreldi:
* gasohol (mixture of gasoline (90%) and ethanol (10%) or gasoline (97%) and methanol, or wood alcohol (3%)).
* 99% isooctan (Trimethylpentane, ehk bensiinilisand)
* 99% MTBE (Methyl Tertiary-Butyl Ether)
* 99% TAEE (tert-Amyl ethyl ether)
* VNG (89% metaani + 7% etaani + 2% propaani)

Ma sain sellest uuringust ka aru, et erinevate kütuste põlemiskiirus oli erineva kompressiooni juures erinev, aga see puudutab põlemistingimusi.

Ma saan aru küll, et ka erineva oktaanarvuga bensiinide puhul on oluline see, millest ta koosneb. Peamiselt peaks koosnema ikkagi bensiinist, nagu uuringus toodud "gasohol" näiteks. Bensiini oktaanarv "timmitakse" paika bensiinilisanditega. Ilmselt (ma ei tea) kasutab iga tootja isesuguseid lisandeid ja erinevates kogustes.
Ma pakun lambist, et ca 85-90% peaks kütus koosnema meil bensiinist ja max ca 10-15% lisaainetest.

Walter2 kirjutas: Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt.

No mina sain ka siiani sellest samamoodi aru. Ja kui see on nii, siis on ka erineva oktaanarvuga bensiinidel ju erinev põlemiskiirus. Nüüd see, kui palju üks või teine bensiin ühest või teisest bensiinist kiiremini või aeglasemalt põleb on varieeruv ja sõltub juba kasutatud lisanditest ja nende kogustest. See on minu arusaam asjast, mis ei ole ühestki otsast minu eriala

Walter2 kirjutas: Lühike vastus on et mida kõrgem on bensiini oktaanarv seda vastupidavam on ta lisaks detonatsioonile (hea omadus) ka süütamisele (halb omadus) ning seoses sellega põleb kõrgema oktaanarvuga bensiin aeglasemalt. Tagamaks küttesegu täielikumat ärapõlemist töötakti ajal tuleb süüdet varasemaks keerata ning kõrgema oktaanarvuga küttesegu süütamiseks tuleb kasutada suurema võimsusega süütesüsteemi kui madalama oktaanarvu korral.

Seoses ilmsiks tulnud tõsiasjadega, mis kattuvad ka minu enda kui mittespetsialisti vägaammuste mälestustega juhiksin nüüd juba kolmadat korda tähelepanu asjaolule,
et akf Kapten Trumm on viilinud kõrvale kommentaarist, mida tema mõtleb, kui ütleb, et "kõrgem surveaste tähendab käredamat põlemist".
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 31#p583531



Kapteni senised käigud on olnud põhikoolitasemel stiilis "katsu oponent kähku lolliks teha, enne kui ise selleks jääd": http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 99#p583599

P.S.

Olen varemgi proovinud austatud kaasfoorumlast "vaheltharida", kuid senini on see jäänud hane selga vee kallamiseks... http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 10#p577210

vanasti justkui õpetati umbes nii, et kõrgem oktaanarv võimaldab kõrgema surveastme ja seega ka parema kasuteguri.
süüde varasemaks kuna põleb aeglasemalt ja muidu läeb jõud sumpsi. madala oktaanarvuga bensuga kaasnev madal detonatsioonikindlus tingib hilisema süüte ja seetõttu madalamad pöörded kuna pöörete tõustes ei jõua segu täielikult ää põleda ja jõud hakkab jälle sumpsi kaudu väljuma.
aga ega ma targematega vaielda ei taha, võib-olla õpetati valesti või siis on mul meeles vildakalt.

Sobib ka teemasse "Kas nõuka ajal oli ka midagi head".
Aasta 1964. Minu vanus: 7 ja pool. Tegevuskoht Aidu-Nõmme, Ida-Virumaa. Tegevuse põhjus: naabrimehe pulmad ja teeääres olev vastupandamatu riistapuu. Objekt:külgkorviga mootorratas K750. Ajasime ära, abiks 12 aastane poisslaps. Mina teadsin kuidas kolme tikuga süüte sisse saab ja tema jaksas käima tallata. Sõitsin edukalt Aidu Keskkülla, vanaisa koju magama. Pääsesin puhtalt, motika ärandamises süüdistati purupurjus isameest.

Miks siin teemas: K750 paagis olev bensiin oli Kiviõli Kombinaadis toodetud A66 ja motika lenksul oli süütenurka reguleeriv kang. Siis oli juba ka bensiini A72 liikvel ja kui süüde oli hiliseks keeratud, võisid käima tallamisel pöialuud lõhkuda, käivitusvänt lõi tagasi.

vanasti justkui õpetati umbes nii, et kõrgem oktaanarv võimaldab kõrgema surveastme ja seega ka parema kasuteguri.
süüde varasemaks kuna põleb aeglasemalt ja muidu läeb jõud sumpsi. madala oktaanarvuga bensuga kaasnev madal detonatsioonikindlus tingib hilisema süüte ja seetõttu madalamad pöörded kuna pöörete tõustes ei jõua segu täielikult ää põleda ja jõud hakkab jälle sumpsi kaudu väljuma.

Minuarust oli vene automootoritel süüte ajastus 76 ja 93 tehase versioonide puhul täpselt sama. Süütemärgid olid küll samas kohas. Vahe oli mälu järgi vaakumregulaatori vedrus, mis pidi vähendama "krõk-krõki" järsul gaasi tallamisel.

76 mootoriga 93/95 kasutamisel süüte vajalikust varasemaks keeramine midagi juurde ei andnud. Eks neid mootoreid ka enne tootmist oli katsetatud ja leitud seaded, mis töötasid.

AMvA kirjutas:Ühesõnaga vastuseks sinu ja Fucsi küsimusele, et see sõltub väga mitmest parameetrist ja ei ole üheselt vastatav, et ei või jaa.

Kas sa akf Walter2 vastusega oled nõus?

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p583658

Kriku kirjutas:

AMvA kirjutas:Ühesõnaga vastuseks sinu ja Fucsi küsimusele, et see sõltub väga mitmest parameetrist ja ei ole üheselt vastatav, et ei või jaa.

Kas sa akf Walter2 vastusega oled nõus?

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 58#p583658

Ei ole, sest ühe võidusõidukütuseid tootva firma lehel (ei leia enam seda kahjuks) oli sellest juttu. Kiirekäigulised (15 ja pluss tuhat pööret) võidusõidumootorid nõuavad suurt detoanatsioonikindlust aga samas ka piisavalt kiiret põlemist. Seega ühest rusikareeglit ei ole, et kõrge oktaanarv=aeglane põlemine. Kütus tehakse täpselt selliste omadustega, nagu kasutustingimused talt nõuavad.

Põlemise kiirus sõltub ju kõige rohkem segu kvaliteedist ja põlemiskambri konstruktsioonist.
Näiteks püstklappidega (flathead) mootorid (WWII periood) ei taha eriti kõrgeid pöördeid, kuna leegi levimise teekond on pikk, kuna põlemiskamber on selline väljavenitatud kujuga. Samamoodi on pöörete piiranguga igasugu eelkambriga mootorid. Neid on diislitel rohkem, kuid neid on ehitatud ka bensiinile.
Näiteks Gaz-3102 mootor on taoline.

Püstklappidega mootori põlemiskamber:


vs rippklappidega mootori põlemiskamber:

AMvA kirjutas:
Ei ole, sest ühe võidusõidukütuseid tootva firma lehel (ei leia enam seda kahjuks) oli sellest juttu. Kiirekäigulised (15 ja pluss tuhat pööret) võidusõidumootorid nõuavad suurt detoanatsioonikindlust aga samas ka piisavalt kiiret põlemist. Seega ühest rusikareeglit ei ole, et kõrge oktaanarv=aeglane põlemine. Kütus tehakse täpselt selliste omadustega, nagu kasutustingimused talt nõuavad.

Kuna sa ennist olid varma linkidega loopima, siis nüüd nagu natukene imestan, et seda ei tule, vaid ainult üldsõnalist juttu.
Ja nii lihtsalt pääsedki? Ei ole nõus ja kõik. Linki ka ei viitsi otsida - vaadake ise...?
Palun link või lingid koos kommentaaridega ja väljatoodud pointidega, kui on võõrkeelsed - või võta sõnad tagasi.
Kerge kahtlus nimelt on, et "raskestisüttiv ja kiirestipõlev" kuidagi nagu kokku loodud ei ole...
Piisab, kui nimetad, millise buusteri või buusterite grupiga on nimetatud nishibesniini puhul tegemist - või kas üldse on tegu bensiiniga, vaid mingi spetskütusega?


P.S.
Kaptenilt ootame endiselt selgitusi "käreda põlemise" asjaolude suhtes...

Svejk kirjutas: Kuna sa ennist olid varma linkidega loopima, siis nüüd nagu natukene imestan, et seda ei tule, vaid ainult üldsõnalist juttu.
Ja nii lihtsalt pääsedki? Ei ole nõus ja kõik. Linki ka ei viitsi otsida - vaadake ise...?
Palun link või lingid koos kommentaaridega ja väljatoodud pointidega, kui on võõrkeelsed - või võta sõnad tagasi.
Kerge kahtlus nimelt on, et "raskestisüttiv ja kiirestipõlev" kuidagi nagu kokku loodud ei ole...
Piisab, kui nimetad, millise buusteri või buusterite grupiga on nimetatud nishibesniini puhul tegemist - või kas üldse on tegu bensiiniga, vaid mingi spetskütusega?


P.S.
Kaptenilt ootame endiselt selgitusi "käreda põlemise" asjaolude suhtes...

Svejk, sa mina ka õige Budejovicisse.
Nagu ma kirjutasin siis ma enam ei leia seda artiklit (ausalt otsisisn aga ei buukmarkinud seda). Kütusefirma oli see mis toodab VP Fuels võidusõidukütuseid.
Mina EI OLE rääkinud raskelt süttimisest. Pigem arvan, et tegemist on Walteri poolt eksitusega (tema väide oli kõrgoktaaniline bensiin vajab tugevamat süütesüsteemi). Mina tean, et tugevamat süütesüsteemi (kõrgemat sädemepinget) on vaja just ja ainult kõrgema surveastmega mootorite puhul (mis loomulikult kasutavad kõrge oktaanarvuuga kütust). Põhjuseks on see, et kõrgema surveastme puhul on survetakti ajal silindris suurem rõhk ja sellepärast on vaja suuremat pinget, et säde läbi lööks (vaakumis on selleks suht väikest pinget vaja).
Kas me räägime naftast utetud bensiinist või muust kütusest (sünteetilisest) vahet ei ole, sest sama oktaanarvu puhul peavad nad üldjoontes käituma sarnaselt, sõltumata keemilisest koostisest.