www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 20 Juun, 2021 0:33

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 8 postitust ] 
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Kuuenda põlvkonna hävitajad 2030 aastaks.
PostitusPostitatud: 04 Nov, 2011 15:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2006 16:49
Postitusi: 18216
F-X ehk kuuenda põlvkonna imemasin.

Pilt


Hetkel on viienda põlvkonna hävitajad pigem lennuväeeksootika kui reaalsus. Samas ei sega miski lennundusringkondadel arutleda järgmise, kuuenda põlvkonna üle. Nagu kõigi eelnenud põlvkondadega, ilmuvad juba tööde algetapil välise se vormi määramise käigus välja erinevad tehnilised „fantaasiad“, nende hulgas nii spekulatiivsed kui ka liiga fantastilised. Ja nagu varem, ilmuvad ka praegu joonistused, mis demonstreerivad konkreetsete autorite nägemust kuuendast põlvkonnast.
Sel suvel demonstreeriti selliseid joonistusi ka lennundusnäitusel EAA AirVenture Oshkoshis. Pildid olid allkirjastatud kui „F-X“. Kuulduste põhjal töötatakse seda aparaati välja Boeingu poolt ning seeriasse peaks masin minema kuskil 2030 aasta paiku. Vähemalt planeeritakse Pentagoni poolt sel ajal viia teenistusest välja lennukid F-22. Pildilt on näha, et tulevane masin ehitatakse „lendava tiiva“ põhimõttel, mis USA viimase aja lennukiehituse tendentse silmas pidades on igati loogiline. Kuid samadel piltidel on näha maa- ja õhusihtmärkide rünnak mingi kiirgusrelva , tõenäoliselt laseri abil. Julge, väga julge. Aga kas ka võimalik?
Tuleb tunnistada, et varem või hiljem taolised süsteemid kindlasti ilmuvad, kuid vaevalt hakatakse neid seerialennukitele lähema 20-25 või isegi pikema aja pärast paigaldama. Nii et vaevalt et read laseritest ilmuvad kuuenda põlvkonna lennukite dokumentatsiooni. Aga dokumentatsioon tuleb Pentagonile esitada lähima paari aasta jooksul. Meenutagem, et möödunud talvel teatati USAs perspektiivse hävitaja väljatöötamise algusest. Samuti avalikustati selle masina relvastusse võtmise tähtajad- 2025-2030. Tuleb tunnistada, et kui kuuenda põlvkonna väljatöötamine toimub samasuguse tempo ja seiklustega, nagu see juhtus F-22ga, siis tuleb F-X relvastusse võtmise tähtaegu edasi lükata ning hea, kui seda tuleb teha vaid kord või kaks.
Pilt

Teised riigid esialgu kuuendale põlvkonnale ei mõtle. Või veel, nad katsetavad alles omi eelmiste põlvkondade hävitajaid. Tuleb märkida, et ka ameeriklaste F-35 pole veel seeriasse läinud. Kuid F-22 on juba peaaegu tootmisest maha võetud, kuigi tema kuulumine viiendasse põlvkonda kutsub esile vaidlusi, mis ei sega ameeriklastel „Raptorit“ siiski täpselt niimoodi klassifitseerida.
Pilt

Kuuenda põlvkonna masina kirjeldust pole ameeriklased esialgu veel välja töötanud ning kui ka töötavad, saaks teave sellest olema ilmselt ülimalt fragmentaalne. Kuues põlvkond on ikkagi tubli tükk asja ning vaevalt keegi oma kaarte avama kiirustab.
Seniks aga, kuniks USAF, USN ja USMC parimad ajud mõtlevad, milline peaks olema uus lennuk, proovigem luua oma ettekujutlust kuuenda põlvkonna masinast.
Kui masina loomisega hakkavad tegelema ameeriklased, on oodata katset veelgi rohkem vähendada lennuki radaritele märgatavust. Igal juhul on oma viienda põlvkonna masinaid ameeriklased just seda rada pidi arendanud. Nagu juba öeldud, on joonistusel kujutatud masin loodud lendava tiivana ilma vertikaalse sabakonstruktsioonita. Kere omakorda ei eristu märgatavalt tiiva „foonil“. Kasulikku koormat tuleb ilmselgelt kanda kere sees. Loomulikult on keresisese raketi väljalaskmisel mõningad spetsiifilised momendid, kuid USAl on juba olemas kogemus vajalike seadmete loomiseks raketi eelnevaks väljapaiskamiseks kerest. Samal ajal ei ole tõenäoline, et kasutataks analoogselt F-22 ja F-35 kombel väliseid riputuspunkte. Igal juhul tuleb kuuenda põlvkonna lennuki jaoks luua sobivate mõõtmete ja lahinguomadustega raketid.
Vaevalt hakkab kuuenda põlvkonna lennuk oma relvastuses omama ka midagi laserlikku. Kuigi kompleks YAL-1 tabab edukalt sihtmärke, tuleb süsteemi gabariitide vähenemist hävitajale sobivatesse piiridesse oodata ilmselt veel kaua. Liiatigi on ladudes veel küllaldaselt „tavapärast“ relvastust, mis tuleb samuti ära kasutada. Aga vaat torusuurtükke ameeriklaste kuuendal põlvkonnal ilmselgelt enam ei tule- 60-ndatel oli nendest loobumine ilmselt ennatlik, kuid kaasaegsed vaated õhulahingu pidamisele võimaldavad toime tulla ainult rakettidega. Igal juhul valitseb arvamus, et nii viienda, aga seda enam kuuenda põlvkonna masinad hakkavad lahinguid pidama vaid keskmistel ja suurtel distantsidel, lähenemine väiksele distantsile toimub vaid erandkorras.
Kui viienda põlvkonna hävitaja tunnuseks on helikiiruse ületamine selleks järelpõleteid kasutamata, siis kuues põlvkond peaks selleks juba ammugi suuteline olema. Siit võib teha ka järelduse mootorite võimsuse kohta, mille võimsuse ja kaalu suhtarv peaks olema 1,4-1,5. Selleks tuleb mootoriehitajatel tublisti vaeva näha. Võimalik, et tuleb isegi meenutada legendaarset Pratt & Whitney J58-P4 tema kombineeritud otsevoolu süsteemiga. Kui kanda selle kuuekümnendatest pärit tehnoloogia anatoomia üle 21 sajandisse, võib saada väga ja väga märkimisväärse veojõu ja selle tulemusena ka võimsussuhte ja kiiruse. Viimane näitaja, nagu arvavad enamus eksperte, peaks kuuendal põlvkonnal küündima juba hüperhelikiiruse(s.o. kiirused alates 5 Mach ja enam-LEMET) barjäärini. Sellised kiirused võimaldavad püüda nii vaenlase lennumasinaid, mis põhimõtteliselt peaksid lendama samasuguse kiirusega, kui ka vaenlase ballistiliste rakettide lõhkepeade blokke. Kõrgusvõimekus peaks uuel masinal võimaldama minimaalselt 30-35 km kõrgusel lendamist. Praktilist kasu tooks selline kõrgusvõimekus aga vaid siis, kui peaksid ilmuma pommitajad nagu sakslaste Silbervogeli projekt või kui tõhustatakse maapealse õhukaitse võimekust.
Kõige selle juures peab kuuenda põlvkonna mootor omama suhtelist väikest kütusekulu, et lennuk saaks omada vähegi vastuvõetavat tegevusulatust. Soovitav tegevusraadius peaks olema 2500-3000 kilomeetrit, hüperhelikiiruse juures võimaldaks see tagada vägede katet või rünnata vaenlase objekte mitte põrmugi halvemini tänapäevastest lennukitest. Kõigele sellele lisaks peavad konstruktorid seniste arengusuundade jätkumisel lisama ka muudetava suunaga veojõu. N.n „dogfight“ lahinguid suures koguses ei ole ilmselt oodata, kuid mainitud võimekus võib olla kasutatav näiteks ka lennuki stardiomaduste parendamisel.
Ei saa jätta tunnistamata, et nii neljanda kui ka viienda põlvkonna lennukite põhiliseks koostisosaks on pardaaparatuur. Kuuenda põlvkonna masina kabiinis tuleks oodata mitte vaid tavapäraset vedelkristallidel ekraane või kiivrivisiiril asuvaid sihtimissüsteeme, vaid ka visiiris paiknevaid täisväärtuslikke HUD-süsteemide asendajaid. Igal juhul käib töö selliste süsteemide väljatöötamiseks täie käiguga juba mitmendat aastat, mille näiteks on ameeriklaste poolt F-35 jaoks välja töötatud HMD. Siia võib veel lisada nn. „läbipaistva kabiini“* ja veel üht-teist. Kuuenda põlvkonna sihtimis-navigatsioonikompleks võib omada ka mõningaid tehisintellekti elemente. Vähemalt peaks ta olema suuteline eristama sihtmärke, määrama ära nende prioriteetsuse ning andma lendurile vaid kõige tähtsamat infot, et too ei peaks end raiskama valikutele, mida võib tema eest teha automaatika. Ideaalis peaks süsteem tooma ekraanile märgi põhiparameetrid- kauguse selleni, kõrguse, tüübi jne, aga samuti soovitama vahendi selle hävitamiseks. Nii jääks piloodi osaks vaid kinnitada masina valikut ja rakett välja lasta. Või vabastada pomm. Või siis mitte kinnitada ning valida vahendid iseseisvalt, kuigi süsteem peaks teda ka siinkohal aitama. On tõenäoline, et vaatamata elektroonika arengule jääb nii kuuenda kui ka seitsmenda põlvkonna masinate puhul siiski viimane, otsustav sõna inimesele.
Tihti võib kuulda arvamust, et kuuenda põlvkonna masin peaks olema üleüldse pilooditu. Kuid tänase päeva seis tehisintellektiga seotud tööde osas ei võimalda esialgu usaldada arvutile lahinguülesannete täitmist. Muidugi võib valmistada distantsjuhtimisega masina, kuid isegi väga hästi šifreeritud signaali võib vaenlane suhteliselt lihtsate vahenditega summutada. Nii et esialgu on veel elus piloodist kabiinis loobuda varavõitu.
Siiski peab elektroonika teda igati aitama. Selleks peab lennukil olema täielik komplekt „välise olukorra“ andureid, alates radarist ja ОЛСist (оптико-локационная станция) kuniks vaenlase radari hoiatussüsteemide ja raketidedektoriteni. Kusjuures kõik see peab olema tänase päeva seisust veelgi kaasaegsem. Vähemärgatavuse huvides oleks seegi, kui lennuki pardal asuv raadio-elektrooniline aparatuur oleks suuteline töötama mitte ainult „tavalises“ režiimis, vaid minimaalse kiirgusega või parimal juhul hoopis ilma selleta. F-22 ja F-35 on ameeriklased juba püüdnud midagi taolist teha, kuid üksikasju pole antud teemal esialgu teada.
Pilt
Veel üks tuleviku lennuki elektroonika kohustuslik omadus on tihe integreerumine kõikvõimalike juhtumis ja sihtmärgile suunamise süsteemidega. Hävitaja peab sihtmärgi otsimisel ja ründamisel tegema koostööd nii teiste lennukite kui ka maapealsete süsteemidega. S.t. kui näiteks üks lüli lennukitest või maapealne radarijaam avastab sihtmärgi, peavad sellest momentaalselt teada saama kõik nii õhus kui maa peal. Sarnane süsteem on olemas juba praegu, kuid tulevikus peab see olema täielikult automatiseeritud kuni sinnani, et piloot saab samaaegselt infot nii sihtmärgi kui ka selle optimaalse ründamisviisi kohtakui just tema lennuk on sobivaim vaenlast ründama.
Et kuuenda põlvkonna lennuk ise ei langeks rünnaku ohvriks, peab ta, nagu juba täheldatud, olema vähemärgatav nii raadio- kui ka infrapuna diapasoonis. Sellesuunalisi leiutisi on juba ammu tehtud ning jääb vaid neid üle täiustada. Analoogne seis on ka raadio-elektroonilise võitluse vahenditega.
Kokkuvõttes võib ettekujutust kuuenda põlvkonna masinast iseloomustada järgmiselt: väliselt näeb masin välja vaid pisut futuristlikult, sest kunstniku nägemust piiravad ka veel aerodünaamika seadused ning eksisteeriv tehnoloogia.
Samal ajal peituvad peamised arengud lennuki sisemuses- uuel elementbaasil baseeruv pardaelektroonika annab suurema võimekuse kui kaasaegsed süsteemid seda teevad, seda sealjuures väiksemate gabariitidega. See tähendab ühtlasi, et kütuse ja kasuliku koorma jaoks vabaneb suurem ruum. Samuti nõuab kuues põlvkond inimese vahetut kohalviibimist, kuigi tema töö on märkimisväärselt kergemaks muudetud.
Aga süsteeme, mis pärinevad teadusliku fantastika teostest- täiesti autonoomsed juhtarvutid, laser- või elektromagnetrelv või siis võimalus tegutseda nii atmosfääris või väljaspool seda- neid tuleb esialgu ilmselt veel oodata. Minimaalselt seitsmenda põlvkonnani. Ning tegelema ei hakata sellega kindlasti mitte enne 2050 aastat. Ning ka see, tuleb märkida, on üpriski optimistlik prognoos: isegi praegu on ameeriklased sunnitud tunnistama, et reaalne aeg, mil kuues põlvkond relvastusse võetakse, on kuskil 2035-2040. Ka teistes riikides, sealhulgas ka Venemaal, juhtub see vaevalt et varem. Pealegi pole keegi peale ühendriikide sellesuunalistest töödest teada andnud.

*“läbipaistev kabiin“- olukord,kus laialipaigutatud sensorite abil kuvatakse piloodile ümbrust ka selles suunas, mis on läbipaistmatult metalliga kaetud, näiteks läbi lennuki põhja või tagumist alumist poolsfääri. Mõnes mõttes sarnaneb süsteem näiteks juba pikemat aega bussidel ja tänaseks päevaks ka sõiduautodele jõudnud tagurdamiskaameratele, kuid on muidugi rängalt komplitseeritum kasvõi selles osas, et pilt kuvatakse kiivrivisiirile ilmselt vastavalt pea pööramisele, bussijuhil aga tuleb päikeseprillide ettepanemise asemel need hoopis eet võtta ja armatuuris olevat kaamerat piiluda.- LEMET.

Автор Рябов Кирилл

http://topwar.ru/8163-f-x-ili-chudo-yud ... eniya.html

_________________
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Euroopa 6. generatsiooni hävitaja
PostitusPostitatud: 17 Juun, 2019 16:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 2258
Euroopa riikide koostöös (Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania, + tulevikus ehk veel mõned) plaanitav hävitaja on siin juba paar korda jutuks tulnud, mõtlesin et teen ka päris oma teema.

Projekti nimeks on lihtsalt "Järgmise Generatsiooni Hävitaja" (système de combat aérien du futur - SCAF). Relvastusse kavatsetakse võtta 2040ndatel.
Täna näidati esimest täissuuruses maketti

Pilt

Ja siin prantsuse-keelne artikkel parema pildiga.

Pilt küll veel väga umbmäärane, aga ka sealt on ühte-teist näha. Näteks et varglennukid kipuvad lõpuks ikka väga ühte nägu minema. Nii rafalel kui ka Eurofighteril olevatest Canard'idest on loobutud ilmselt radariristlõike huvides. Äärmiselt "lapik saba" kipub viitama sellele, et osa tööd tahetakse ära teha veojõu suunamisega.


Nati juttu ka l-ennukile planeeritud relvasüsteemidest:
https://www.flightglobal.com/news/artic ... ca-458962/


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Euroopa 6. generatsiooni hävitaja
PostitusPostitatud: 17 Juun, 2019 17:39 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6087
Neid erinevaid tulevikuprojekte on ju veel... Britid pidi ka enda oma arendama hakkma. Lõpuks on ikka kõik poliitiliselt killustunud. Hispaania vist endiselt kaalub F-35 ostmist. Kui selle teoks teevad, siis ei teagi kas nad jätkavad ka uue lennuki arendamisega. Oleks neil mõtet juurde osta selgelt kallimaid ja tooremaid hävitajaid? Sakslased ja prantslased on loomulikult juba ette ära otsustanud, et "jänkide saast" neile ei kõlba. Kuigi mul on tõsiselt raske uskuda, et nad suudavad parema ja odavama lennukiga välja tulla. Uue põlvkonna lennukite võimekus ei seisne ju ainult vargsuses, vaid terve rea süsteemide koostöös, mille arendamiseks on kulunud aastakümneid ja lõppu pole veel nähagi.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: NGAD
PostitusPostitatud: 15 Sept, 2020 22:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 9572
USA on suutnud varjata uue lennukipõlvkonna töötava mudeli tootmist
Tsiteeri:
The U.S. Air Force has secretly designed, built and flown at least one prototype of its enigmatic next-generation fighter jet, the service’s top acquisition official confirmed to Defense News on Sept. 14.

The development is certain to shock the defense community, which last saw the first flight of an experimental fighter during the battle for the Joint Strike Fighter contract 20 years ago. With the Air Force’s future fighter program still in its infancy, the rollout and successful first flight of a demonstrator was not expected for years.

“We’ve already built and flown a full-scale flight demonstrator in the real world, and we broke records in doing it,” Will Roper told Defense News in an exclusive interview ahead of the Air Force Association’s Air, Space and Cyber Conference. “We are ready to go and build the next-generation aircraft in a way that has never happened before.”

“We’re going after the most complicated systems that have ever been built, and checked all the boxes with this digital technology. In fact, [we’ve] not just checked the boxes, [we’ve] demonstrated something that’s truly magical.”

Now, the Next Generation Air Dominance program, or NGAD, sits at a decision point. Roper declined to say how quickly the Air Force could move its next-gen fighter into production, except to say “pretty fast.” But before the service decides to begin producing a new generation of fighters, it must determine how many aircraft it will commit to buy and when it wants to start purchasing them — all choices that could influence the fiscal 2022 budget.

Instead of buying a large quantity of a single fighter over decades and retaining each plane for 30 years or more — as is currently the norm — the “Digital Century Series” model, proposed by Roper, posits that advanced manufacturing and software development techniques make it possible for the Air Force to rapidly develop and buy aircraft more frequently, much as the service did during the 1950s when it bought six fighters from six companies just years apart from each other during the original Century Series.

But for the same price as a single variant of a digitally manufactured fighter produced with a 30-year life cycle, the Air Force could buy a new fighter every eight years and replace them after 16 years — before the plane reaches the 3,500 flight-hour mark here it starts needing heavy overhauls and expensive modifications to extend its service life.

https://www.defensenews.com/breaking-ne ... ghter-jet/
https://www.defensenews.com/digital-sho ... n-5-years/

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: F-35 olevikust ja tulevikust
PostitusPostitatud: 22 Sept, 2020 13:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5609
NGAD iseenesest ei olegi midagi väga põrutavat (seda võis enam-vähem isegi aimata, et midagi kusagil toimub), aga põrutav on see uudne protsess, mismoodi asjani jõuti. Sisuliselt on tegemist e-arendusmeetodiga, kus kogu lennuk luuakse elektrooniliselt, toodetakse elektrooniliselt ja ka tehakse testlennud elektrooniliselt. Tegemist on iteratiivse protsessiga (nagu tänapäeval kombeks) ja see konkreetne NGAD on lihtsalt esimene füüsiline lennuk, mis selle protsessi tulemina on taevasse jõudnud (no mitte päris - T-7 on tegelikult esimene).

Kui seda protsessi hakatakse laiemalt rakendama, siis on oodata väga põnevaid uudiseid lombi tagant.

Lähemalt lugemiseks siit: https://www.thedrive.com/the-war-zone/3 ... hink-it-is


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Kuuenda põlvkonna hävitajad
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2021 12:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 15:19
Postitusi: 2258
Ma ilmselt olen pime, aga ei suutnud leida ühtegi kuuenda generatsiooni teemat tehnika alamfoorumis.

Igatahes Popular Mechanics'ilt päris huvitav lugemine ameeriklaste 6. generatsiooni hävitaja arendusest.

Esimene prototüüp lendas eelmine aasta. Projekti peals katsetati uut lähenemist millega suudeti see disainida, ehitata ja esmalennutada vaid ühe aasta jooksul. Õppust võeti metoodikatest mis on kasutusel F-1es, eelnev pilootprojekt oli sama metoodika järgi väga disainitud eT-7A treeninghävitaja (Boeing ja Saab).

Tsiteeri:
The Air Force and Space Force recently created an “e-Series” designation for digitally designed aircraft, satellites, and munitions. (The U.S. military currently uses a variety of upper-case letters designating aircraft: “F” stands for fighter, “A” stands for attack, “B” stands for bomber, “T” stands for “trainer,” and so on.)

But computerization is only part of the e-Series equation. The real art is observed in the real world. Just as architects capture physical structures, our digital engineers are capturing physical processes virtually—learning, perfecting, even automating them—so that costly trial and error can happen cheaply on computers.

Having a virtual rewind button seriously fast-forwards real-world program success. Take our first e-Plane, the digitally designed eT-7A trainer jet, which we designed and built in just 36 months—a feat not accomplished since the 1950s with third-generation fighters! The new eT-7A Red Hawk is designed to prepare pilots to fly advanced F-22 Raptors and F-35 Joint Strike Fighters.

The same digital approach also birthed our newly-designated second e-Plane, our most advanced sixth-generation flight demonstrator, years ahead of expectation. Last September, I revealed that the Air Force had already secretly designed, built, and flown a prototype of the sixth-gen fighter jet.


Tsiteeri:
Digital engineering takes computer creation technology to the next level, rendering not just the design of complex systems, but their assembly, environment, and even physical performance in high-powered virtual reality (VR). Prominent modern architect Mies van der Rohe once observed that “whenever technology reaches its real fulfillment, it transcends into architecture.” Digital engineering is transcending into a type of four-dimensional architecture—one that designs 3D systems and time-driven processes governing them in realistic VR, long before their physical twins are built.

Industries like the automotive field were the first to replace Brunelleschi’s practical experience with digital ones. Computer-aided design tools had been widely used since the 1960s, but never replaced the “rubber meeting the road” of physical prototypes and testing. Since then, the trillion-fold boost in computer processing has morphed those early blueprint tools into today’s powerful digital engineering models—called digital threads and digital twins—that replace real-world prototyping and testing with authoritative virtual sources of truth.

Lennukite digitaalne disainimine ei ole midagi uut. Mis on aga teistmoodi on see et lisaks lennuki kujule, aerodünaamikale jms disainitakse ka kogu koosteprotsess (sisuliselt kus asub iga neet ja hooldus-luuk, mis kujuga nad on) detailideni ära. Seejärel lisaks testidele ka uuritakse seda "virtuaalset kaksikut" põhjalikult k.a. VR peakomplektiga et puudujääke kiiremini parandada (mehaanik saab virtuaalselt lennuki all käia ja vajadusel kerepinna, hooldusluugid jms sentimeetri haaval üle vaadata). Tulemusena on esmane valmiv prototüüp juba kordades lähemal lõppproduktile kui muidu oleks.

Kogu protsess peab olema kiire ja kergesti korratav ja käima suht lühikese ajaga (iga suurem muutus tähendab ju otsast pealea kõiki virtuaalseid aerodünaamika- ja lennutunneli teste)


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kuuenda põlvkonna hävitajad
PostitusPostitatud: 13 Jaan, 2021 14:20 
Eemal
Liige

Liitunud: 30 Dets, 2012 23:01
Postitusi: 1164
Rohkem kui kümme aastat tagasi isegi oli omaette teema. Tõstsin meeldetuletuseks siia toonase Lemeti tõlketöö.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Kuuenda põlvkonna hävitajad
PostitusPostitatud: 15 Apr, 2021 21:41 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 5609
NGAD kohta on mõned postitused ka F-35 teemas. Võiks siia tõsta.

Pilti ka. Igatahes popmech leidis USAF hangete ülevaatest mingi pildi, millel võib aga ei pruugi päris asjaga midagi pistmist olla.

Artikkel: https://www.popularmechanics.com/milita ... ncept-art/

Pilt

Pildi järgi spekuleeritakse et tegu on pigem pommitajate saatelennuki kui hävitajaga. Manööverdusvõime sellise ülesehituse korral ei olnud ilmselt põhieesmärk.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 8 postitust ] 

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt