Tankide kahjutuks tegemine - kodukootud stiilis?
On olnud õnne enda käega katsuda rootslaste Leopard 2 täiustatud varjanti (A5 või a6)(originaalis siis saksa tank). Ning on õnne olnud olla ka liikuvas masinas sees. Sai siis esitatud sama küsimus Rootsi ohvitseridele, et kuidas on võimalik seda masinat peatada. Vastati siis nii, et antud tank on kõige tundlikum külgedelt. Masin on tundlik veele, kui see peaks sisse pääsema mootori tuulutusavadest, mis asuvad tanki tagaosas. ( kui juba veele, siis samas võiks teoreetiliselt ju mingit happe taolist kraami kasutada või siis eelpool mainitud molotovi kokteil.) Samas on ka see koht luugiga kinni kaetav, juhuks kui masin peaks vesises piirkonnas liiklema. Jutt käib siis sellisest masinast: http://www.haaland.info/sweden/tank/leo122.jpg
Sõidu ajal sellesse masinasse kõrvalisel isikul niisama ligi pääseda on päris keeruline, kuna liikur on võimeline muljetavaldavalt kiirendama ning ka tippkiirus just eriti väike ei ole. Endale jäi asi silma veel imehea manööverdusvõimega.
Sõidu ajal sellesse masinasse kõrvalisel isikul niisama ligi pääseda on päris keeruline, kuna liikur on võimeline muljetavaldavalt kiirendama ning ka tippkiirus just eriti väike ei ole. Endale jäi asi silma veel imehea manööverdusvõimega.
Siiski, Venemaa ja Ukraina kaasaegsetel masinatel eralduvad heitgaasid ikkagi ühest kohast, ei ole nendes masinates piisavalt ruumi, et väljalaske süsteemi hajutada.(Tõsi, Iraagi armee lõi omamoodi hajutus süsteemi, mille tulemusel oli tank kogupikkuses suurepäraselt näha.)Enamgi, näiteks Ukraina T-84 väljub radiaatorite jahutusõhk "summutaja" alt, seetähendab, et kõik mootori poolt tekitatud kuumus väljub nö ühest august.
Iseenesest ei ole ka erilist põhjust tohutult väärtuslikku ruumi raisata lisa summutajatorude peale, paljudel tankidel on positsoonil seismiseks teine (väiksema soojus eralduvusega ja säästlikum)(abi)mootor.
Sammuti väljuvad heitgaasid ühest kohast ka nt Merkaval ja Abramsil.Illusiooni, et heitgaasid sahisevad välja igaltpoolt tekitab suitsukatteks kasutatav aine, mis katab tanki (kuna see aine on õhust raskem ja vajub peale jahtumist alla).
Leo2 ja teiste masinate kohta ei oska midagi öelda.
Iseenesest ei ole ka erilist põhjust tohutult väärtuslikku ruumi raisata lisa summutajatorude peale, paljudel tankidel on positsoonil seismiseks teine (väiksema soojus eralduvusega ja säästlikum)(abi)mootor.
Sammuti väljuvad heitgaasid ühest kohast ka nt Merkaval ja Abramsil.Illusiooni, et heitgaasid sahisevad välja igaltpoolt tekitab suitsukatteks kasutatav aine, mis katab tanki (kuna see aine on õhust raskem ja vajub peale jahtumist alla).
Leo2 ja teiste masinate kohta ei oska midagi öelda.
Vat lugu, venelased sellise asja ka teinud.ennww kirjutas:Lasereid liigub tsiviilkäibes piisavalt, seega peaks olema niisuguse riistapuu valmistamine suhteliselt reaalne. Igatahes reaalsem kui puhvaikaga summuti kinnitoppimine. Probleemiks võib osutuda vaid see, et minu teada on selline relv ametlikult ÜRO poolt keelatud.
Eks laserit ole jah lihtsam kasutada saab ikka õige kaugelt sellega opereeri.
A kas tänapäevastel tankidel pole mingi filter ette pandud igasugu tugeva kiirguse mahatõmbamiseks nagu isetumenduvad keevitus klaasidki, kuskilt tanki iseloomustusest nagu lugesin välja?
Kas tuulutus avade kaudu käib kogu jahutus, siis ei saa ta neid vist mitte eriti kaua kinni hoida, klapp kinni ja sõit lompidest läbi ning klap lahti, aga muidu iseenesest täitsa norm masin.onu-raul kirjutas: Masin on tundlik veele, kui see peaks sisse pääsema mootori tuulutusavadest, mis asuvad tanki tagaosas. ( kui juba veele, siis samas võiks teoreetiliselt ju mingit happe taolist kraami kasutada või siis eelpool mainitud molotovi kokteil.) Samas on ka see koht luugiga kinni kaetav, juhuks kui masin peaks vesises piirkonnas liiklema.
ARBEIT MACHT FREI!
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Keemia ja füüsikaga pole iseenesest midagi peale hakata - nuppu peab ka olema. Ma tunnen ka paari kõrgharidusega idiooti.
Teibiga kinni (mõistuse piires) ja saab allapoole ka lasta. Ülespoole... hehe... Kui, siis mitmesaja meetri (suurema nurgaga vast kõrvetab end ära ja kergitab pisut ehk õhkugi) kaugusele kopteri pihta ja siis käpelt minema sealt. Pihta nagunii ei saa, sest kiirus on asjal suur.
Ent see laseriteema pani kõrvu kikitama - Jägala tankodroomil olevat külajuttude järgi vene aja lõpul katsetatud mingit taolist asja: veeti lagedale väljale - seesama, mis nüüd on jõudsalt kinni kasvanud - jurakad trafod kohale. Väidetavalt siis selleks, et võimalikult ühtlast voolu saada. Noh jah - talumehed muidugi krattisid need sealt kohe minema. Kõvasti otsides leiaks ehk võsast vundamendi. Ehk on isegi sama koht? Siiani kahtlesin, et prapor ajas vanamehele jama laserrelva kohta, nüüd hakkasin mõtlema.
Oi, netis pisut materjale tuhlates sain teada, et tulemasinad on samuti piesoelektrilise põhimõttega ( no need mis sirakat annavad)
Teibiga kinni (mõistuse piires) ja saab allapoole ka lasta. Ülespoole... hehe... Kui, siis mitmesaja meetri (suurema nurgaga vast kõrvetab end ära ja kergitab pisut ehk õhkugi) kaugusele kopteri pihta ja siis käpelt minema sealt. Pihta nagunii ei saa, sest kiirus on asjal suur.
Ent see laseriteema pani kõrvu kikitama - Jägala tankodroomil olevat külajuttude järgi vene aja lõpul katsetatud mingit taolist asja: veeti lagedale väljale - seesama, mis nüüd on jõudsalt kinni kasvanud - jurakad trafod kohale. Väidetavalt siis selleks, et võimalikult ühtlast voolu saada. Noh jah - talumehed muidugi krattisid need sealt kohe minema. Kõvasti otsides leiaks ehk võsast vundamendi. Ehk on isegi sama koht? Siiani kahtlesin, et prapor ajas vanamehele jama laserrelva kohta, nüüd hakkasin mõtlema.
Oi, netis pisut materjale tuhlates sain teada, et tulemasinad on samuti piesoelektrilise põhimõttega ( no need mis sirakat annavad)
Ega haridus meest rikucanislupus kirjutas:Keemia ja füüsikaga pole iseenesest midagi peale hakata - nuppu peab ka olema. Ma tunnen ka paari kõrgharidusega idiooti.
Teibiga kinni (mõistuse piires) ja saab allapoole ka lasta. Ülespoole... hehe... Kui, siis mitmesaja meetri (suurema nurgaga vast kõrvetab end ära ja kergitab pisut ehk õhkugi) kaugusele kopteri pihta ja siis käpelt minema sealt. Pihta nagunii ei saa, sest kiirus on asjal suur.
Ent see laseriteema pani kõrvu kikitama - Jägala tankodroomil olevat külajuttude järgi vene aja lõpul katsetatud mingit taolist asja: veeti lagedale väljale - seesama, mis nüüd on jõudsalt kinni kasvanud - jurakad trafod kohale. Väidetavalt siis selleks, et võimalikult ühtlast voolu saada. Noh jah - talumehed muidugi krattisid need sealt kohe minema. Kõvasti otsides leiaks ehk võsast vundamendi. Ehk on isegi sama koht? Siiani kahtlesin, et prapor ajas vanamehele jama laserrelva kohta, nüüd hakkasin mõtlema.
Oi, netis pisut materjale tuhlates sain teada, et tulemasinad on samuti piesoelektrilise põhimõttega ( no need mis sirakat annavad)
Meil on isegi parlamendis tüüpe kellel juristi diplom cumlaude.
Mis laseritesse puutub siis see kuulub vähemalt meie jaoks ulme valdkonda. Aga CO2 laseri võimsus on jänkidel väidetavalt viidud üle 400kw ja seda aastal 1978. Kui huvi pakub otsi netist joonised ja tee valmis. Ei julge pakkuda kui suure võimsuse saavutad enne kui düüsid ära põlevad aga kindlasti piisava, et sellega lõigata ükskõik milline maailmas olev tank ribadeks.
Tõsi, arvatavalt mitte suuremalt kauguselt kui paar cm.
PS Eesti on üks 3 riigist maailmas kus toodetakse eximer lasereid. Teised kaks on USA ja Saksamaa.
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Anna KAPOle teada kui leiad kellegi kes müüb sulle 5w reaal väljundiga dioodlaseri isegi kui see töötab välke reziimis. Nad seal maksavad rohkemcanislupus kirjutas:Ei miks - pimestamisest juttu. Selleks pole vaja rohkemat kui 5 w dioodlaserit. Võttes võtmehoidja, näitame endale ka silma ja... oih kus särab raip... See on kõigest millivattides ja reeglina vahemikus 3 - 5 mW...
Jänkid kardavad neid ja minu teada on vähemalt B2 varustatud ka kaitsemeetmetega aga see kui hakkad nii mõnda jalaväelast sellisega pimestama saad paremal juhul lihtsalt peksa.
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
Võtmehoidja oli lihtsalt näiteks toodud võimsuste kohta.
Tõsi ta on, et müüjat ei leia vast küll 0.4 vatist dioodi olen samas käes hoidnud ja ei taha enam sellega kristallvaasi valgustada... Jäle, mis toas toimus. Korteriperenaine pani muidugi punkti oma hüsteerilise röögatusega: "Kuradi hullud, te panete maja põlema!"
Mmmm - nüüd pole käepärast, ent on üks raamat : Henn Käämbre "Laseriraamat". Seal on selle (raamat ise ilmus 1975) pimestuspüssi kohta üht teist VIST täpsemalt kirjutatud - vähemalt mis teoreetilisi parameetreid puudutab.
Tegelikult võiks huvi pärast täitsa otsida-vaadata, palju on arvestatav võimsus välkereziimis töötava laseri puhul tekitamaks lühiajalist pimestumist. Mul üks film hetkel tõlkimisel, nii et paar päeva olen hõivatud.
Iseenesest oleks naiivne loota, et siinpool eesriiet joodi viina ja õlitati mosina kolmeliinist vinti. Küll ikka leiutati ka.
Edit - eksisin ennist komakohaga. 40 mw ikka. Algul kirjutasin, pärast mõtlesin...
Tõsi ta on, et müüjat ei leia vast küll 0.4 vatist dioodi olen samas käes hoidnud ja ei taha enam sellega kristallvaasi valgustada... Jäle, mis toas toimus. Korteriperenaine pani muidugi punkti oma hüsteerilise röögatusega: "Kuradi hullud, te panete maja põlema!"
Mmmm - nüüd pole käepärast, ent on üks raamat : Henn Käämbre "Laseriraamat". Seal on selle (raamat ise ilmus 1975) pimestuspüssi kohta üht teist VIST täpsemalt kirjutatud - vähemalt mis teoreetilisi parameetreid puudutab.
Tegelikult võiks huvi pärast täitsa otsida-vaadata, palju on arvestatav võimsus välkereziimis töötava laseri puhul tekitamaks lühiajalist pimestumist. Mul üks film hetkel tõlkimisel, nii et paar päeva olen hõivatud.
Iseenesest oleks naiivne loota, et siinpool eesriiet joodi viina ja õlitati mosina kolmeliinist vinti. Küll ikka leiutati ka.
Edit - eksisin ennist komakohaga. 40 mw ikka. Algul kirjutasin, pärast mõtlesin...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist