Jalaväesoomuk Pasi XA-180
eeee.... väike vahemärkus miinilaevadest...
Miinitraalereid me küll tänapäeval enam juurde ei vaja, meil on miinijahtijad, mis teevad seda tööd hoopis teistmoodi, kui et veavad terastrossi mööda põhja. Teadupärast on meil komposiitmaterjalist laevad, mis ei oma eletromagnetvälja selliselt kui raudlaevad ja sonar on ka hoopis midagi muud kui tavaline "kalaleidja" mida kalapaadile paigaldatakse. Miinijahtija relvaks ongi sonar koos miinide kahjutuks tegemise vahenditega ja see on meil "suhteliselt kõva" relvasüsteem. Meie ostsime miinijahtijad, mis pole multifunktsionaalsed laevad, vaid on väga spetsialiseeritud ja seega kui me tahame hästi miine leida, siis on raha väga hästi ka kulutatud ja soomlased oma "kalalaevaga" kahjuks miine niihästi leida ja kahjutuks teha ei suuda, sest nende "kalalaev" pole ka selleks spetsiaalselt ehitatud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Minehunter
http://en.wikipedia.org/wiki/Sandown_class_minehunter
Miinitraalereid me küll tänapäeval enam juurde ei vaja, meil on miinijahtijad, mis teevad seda tööd hoopis teistmoodi, kui et veavad terastrossi mööda põhja. Teadupärast on meil komposiitmaterjalist laevad, mis ei oma eletromagnetvälja selliselt kui raudlaevad ja sonar on ka hoopis midagi muud kui tavaline "kalaleidja" mida kalapaadile paigaldatakse. Miinijahtija relvaks ongi sonar koos miinide kahjutuks tegemise vahenditega ja see on meil "suhteliselt kõva" relvasüsteem. Meie ostsime miinijahtijad, mis pole multifunktsionaalsed laevad, vaid on väga spetsialiseeritud ja seega kui me tahame hästi miine leida, siis on raha väga hästi ka kulutatud ja soomlased oma "kalalaevaga" kahjuks miine niihästi leida ja kahjutuks teha ei suuda, sest nende "kalalaev" pole ka selleks spetsiaalselt ehitatud.
http://en.wikipedia.org/wiki/Minehunter
http://en.wikipedia.org/wiki/Sandown_class_minehunter
Tagantjärele tarkus on täppisteadus!
-
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Ehk siis meil on vaja midagi, millega tulistada ja meil on vaja ka midagi sellist, millega see relvasüsteem viia piirkonda, kus ta ulatub vaenlaseni. Kahtlemata võib näiteks mistrali panna väikesele järelkärule, mida saab kasvõi jalgratta või hoopiski traktoriga vedada. Parem ikkagi, kui seljas kanda. Samas kui juba ta mingi liikuva platvormi peale panna, kas siis ei oleks mõtekas seda platvormi soomustada niipalju, et platvorm ja relvasüsteem elaksid üle 155mm müru plahvatuse x-m kaugusel. Ma ei taha nüüd öelda, et Mistral tuleb panna soomuki sisse väljalükatavale platvormile, aga mainida seda, et kui see soomlaste kalapaat põhja läheb, siis lähevad koos sellega ju ka need ülikõvad kastid põhja.
oleks meil Patriot süsteem, tuleks kindlasti selle alus ära soomustada, sest süsteemi kasutegur on nii suur, et sõja ajal ei saa lubada isegi poole tunnilist ümbertõstmisaega.
Üheks meie relvasüsteemiks, kui nii võib öelda, jääb siiski mingilgi määral inimene+automaat/KP/granaadiheitja. Minuarust oleks hea ja otstarbekas, kui me suudaksime ikkagi rohkem, kui 1 brigaadi panna kasvõi kõige lihtsama BTR4 kere sisse. Ei pea sellel Peetril olema vast midagi enamat, kui üks kuulipilduja.
Ma ei tea, kuidas sõda välja näeb, aga kahtlustan, et vene suurtükid ja ründelennukid võivad iga kell hakata pomme ümbruskonda puistama. Kas osta nüüd x krooni eest soomukeid, et pommide eest kaitset pakkuda, või osta hoopiski sama raha eest rakette ja kahureid, et anda vastutuld? Mõlemat on vaja.
---
Kas ratassoomukiga tõesti teelt maha ei saa keerata? Pasi pidi küll kehv olema (kõrge ja ainult 6 vedava rattaga), aga on see asi siis nii hull?
oleks meil Patriot süsteem, tuleks kindlasti selle alus ära soomustada, sest süsteemi kasutegur on nii suur, et sõja ajal ei saa lubada isegi poole tunnilist ümbertõstmisaega.
Üheks meie relvasüsteemiks, kui nii võib öelda, jääb siiski mingilgi määral inimene+automaat/KP/granaadiheitja. Minuarust oleks hea ja otstarbekas, kui me suudaksime ikkagi rohkem, kui 1 brigaadi panna kasvõi kõige lihtsama BTR4 kere sisse. Ei pea sellel Peetril olema vast midagi enamat, kui üks kuulipilduja.
Ma ei tea, kuidas sõda välja näeb, aga kahtlustan, et vene suurtükid ja ründelennukid võivad iga kell hakata pomme ümbruskonda puistama. Kas osta nüüd x krooni eest soomukeid, et pommide eest kaitset pakkuda, või osta hoopiski sama raha eest rakette ja kahureid, et anda vastutuld? Mõlemat on vaja.
---
Kas ratassoomukiga tõesti teelt maha ei saa keerata? Pasi pidi küll kehv olema (kõrge ja ainult 6 vedava rattaga), aga on see asi siis nii hull?
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Khmm. Selles soome kalapaadis on omamoodi völu. Nimel mine ja otsi millise kalapaadi millise konteineris on raketid näiteks... kalapaate tuhandeid, konteinerieid kymned tuhanded...
Samamoodi on selle paarikymne soomukiga... leiab kergelt .. soomusjeepe aga otsi kuis jaksad..
Noh ja see soomus muudab köik. elementaarnegi soomus vajab lisa kw, vajab lisa kytust vajab lisa kandevöimet.. löputu ratas kuni tehakse kompromiss.
Minu kysimus on tegelt endine.. kuidas me siis södime?... Kui peaks homme minema.. hiluksi kastikas.. viide topgeari tsitaadile - masin mis kulutab usa armeed öhukseseks
Samamoodi on selle paarikymne soomukiga... leiab kergelt .. soomusjeepe aga otsi kuis jaksad..
Noh ja see soomus muudab köik. elementaarnegi soomus vajab lisa kw, vajab lisa kytust vajab lisa kandevöimet.. löputu ratas kuni tehakse kompromiss.
Minu kysimus on tegelt endine.. kuidas me siis södime?... Kui peaks homme minema.. hiluksi kastikas.. viide topgeari tsitaadile - masin mis kulutab usa armeed öhukseseks
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
1. Sellest hankest suurema osa andsid mitte Mistralid, vaid radarid ning raketiseadmete "võrgus" töötamiseks mõeldud side- ja juhtimissüsteemid. Raketid ja nende laskeseadmed (internetist nähtub, et 25 tk osteti) on selles hankes kahtlemata väiksem osa.setu kirjutas:küse
teatavasti pandi teine 800 mln huugama Mistrali hankesse. Kui oleks sama hange tehtud näiteks CV9040 AAV vms (Thales radar TRS 2620; kasvõi Eestis konstrueeritud torn), ilma CV90neta ning oleks leitud sobiv transportöör, mis me oleksime kaotanud? Näiteks sarnaselt Mistraliga on 4km "tuleulatus", Mistralil on lennukõrgus -4km ja kaugus natuke enam + "90% tabavus. Mis oleks hinna ja kvantiteedi suhe?...tervit,
2. radariga juhitavad automaatkahurid ei konkureeri elusees tänapäevase rakettidega ja lennukil on kahurit, eriti nigela laskekiirusega üheraudset kahurit - lihtne vältida. Mürsu kiirus ei ole harilikult üle 900 m/sek, 720 kmh lendav reaktiivlennuk läbib sekundiga 200 meetrit. Ehk kui kahur võtab lennuki sihikule ja sihtur vajutab päästikupedaali ning samal hetkel keerab 2 km kaugusel olev piloot kõrvale, siis ainult mürskude lennuaja jooksul kaugeneb lennuk esialgsest sihtimispunktist ülaltoodud parameetrite juures kuni 450 meetri kaugusele. Mida suuremaks kaugus muutub, seda väiksemaks muutub tabamise tõenäosus.
Kui lennuk lendab prognoosimatut kahurivastast siksakki pidi (gun jink), siis paugutavad kahurid harilikult paarsada meetrit märgist mööda. Ja sellise kaliibri mürskude kahjustusulatus on max 10 meetrit. Edukalt saab neid kasutada üksnes seal, kus vastane lendab otse peale - nt tiibrakettide tõrjeks või lennukite vastu väga lähedalt.
Niiet need pole üldse võrreldavad asjad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Võrdle ka hiluxi meeste ja USA sõdurite kaotusi omavahel. Ma arvan, et väga ei eksi, kui kaotused on 10:1 hiluxi meeste kahjuks. Muidugi on seal ka muid põhjuseid, kui hilux, aga antud iraagi revode stiilis warfare pole Eestis lihtsalt teostatav. Sellest tõsiasjast need Clarksonid ja muud hampelmannid ei räägi. Nad ilmselt ei teagi neid kaotusi. Vaatavad ainult -õu jee, ameeriklastel juba 6054 hukkunut, palju ameeriklased ise on mättasse löönud ja palju selle üle üldse arvet peetud on (kui nt õhurünnak on tehtud)? Siis tekibki väär arusaam, et mingi kaltsakate kari dziibi kastis on tegija ja sõdur Bradley's mõttetu raiskamine.UR kirjutas:Minu kysimus on tegelt endine.. kuidas me siis södime?... Kui peaks homme minema.. hiluksi kastikas.. viide topgeari tsitaadile - masin mis kulutab usa armeed öhukseseks
Me räägime hiluxi meestest ju kontekstis, kus nendel on seljataga oluliselt suurem kahuriliha baas (nii Afganistani kui Iraagi rahvaarv on võrreldamatult suurem) pluss sealne arusaam elust ja surmast on ka midagi muud. Seepärast on seal võimalik viljeleda igasugu suitsidaalseid taktikaid.
Kindlasti oleks ka kaotuste/vastaste killide suhtelt ülikõva sõjataktika enesetapu-pommirünnakud. Hukkub ainult 1 enesetapja, lõhkeaine maksab ehk 100 dollarit, kuid võibolla lased 10 vene sõdurit õhku. Ameeriklased on sellest juba aru saanud ja iga auto või kahtlane isik, kes teeb ebaselgeid tegusid, saab sissejuhatuseks tina ja pärast selgitatakse, kus või mis. Võib arvata, et ka venelased õpivad selle ruttu ära (kui nad Tsetseenias juba õppinud pole). Pealegi ei jookse venelaste sabas ei CNN ega Amnesty International.
Pealegi erinevalt Lääne inimestest polnud ju tsetseenide tegudel märkimisväärset mõju Vene poliitikale ega ühiskonnale. Vägede väljatoomist nõudis ehk mõni marginaalse tähendusega sõduriemade ühendus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Jutt oligi ettesihtimisest. Kui on tegemist "lolli" lennumasinaga või kui see on väga lähedal, siis sellele saab jah pihta.
Üldreeglina on kahuriga kiiresti lendava asja tabamiseks vaja radarit. Radar aga annab kahuri tegevuse kohe välja, eriti kui radar läheb searchi pealt üle trackingule, siis saab piloot hoiatuse ja ilmselt tegutseb kohe.
Vietnamis lennanud F-4D piloodi sõnad - kui sa näed, et trasserid liiguvad, siis lähevad nad mööda. Kui trasserid jäävad sinu suhtes paigale, siis tuleb kiiresti juhist ja pedaale liigutada.
Kahurid on üldjuhul efektiivsed koosluses suuremate ÕT rakettidega - nende vältimiseks laskuvad lennukid madalale ja siis on võimalik ootatamatult neile kõrvetada.
See asjaolu oli ka ÕT kahuritest põhjustatud küllalt suure kaotuste % põhjuseks Vietnamis ja Lahesõjas. Paljast kahurist põmmutasid Argentiina väed Falklandil - ilma eriliste tulemusteta.
Üldiselt ükski piloot kahuriga duelli pidama ei asu, kui see pole tema ülesanne - minnakse lihtsalt mööda. Vietnami sõja tarkus - DO NOT mess up with guns, inf they are not your designated target.
Kiirusest - kohale jõudmise aja määrab ju keskmine kiirus, mitte algkiirus (peale rauast väljumist hakkab kiirus langema).
Madalal, lähedal, aeglased märgid - seal on kahur tegija. Manööverdavate, kaugel ja kiirete märkide vastu on ainuke shanss kahur.
4 km kaugusel on see tabamise protsent ikka üsna olematu juba.
Üldreeglina on kahuriga kiiresti lendava asja tabamiseks vaja radarit. Radar aga annab kahuri tegevuse kohe välja, eriti kui radar läheb searchi pealt üle trackingule, siis saab piloot hoiatuse ja ilmselt tegutseb kohe.
Vietnamis lennanud F-4D piloodi sõnad - kui sa näed, et trasserid liiguvad, siis lähevad nad mööda. Kui trasserid jäävad sinu suhtes paigale, siis tuleb kiiresti juhist ja pedaale liigutada.
Kahurid on üldjuhul efektiivsed koosluses suuremate ÕT rakettidega - nende vältimiseks laskuvad lennukid madalale ja siis on võimalik ootatamatult neile kõrvetada.
See asjaolu oli ka ÕT kahuritest põhjustatud küllalt suure kaotuste % põhjuseks Vietnamis ja Lahesõjas. Paljast kahurist põmmutasid Argentiina väed Falklandil - ilma eriliste tulemusteta.
Üldiselt ükski piloot kahuriga duelli pidama ei asu, kui see pole tema ülesanne - minnakse lihtsalt mööda. Vietnami sõja tarkus - DO NOT mess up with guns, inf they are not your designated target.
Kiirusest - kohale jõudmise aja määrab ju keskmine kiirus, mitte algkiirus (peale rauast väljumist hakkab kiirus langema).
Madalal, lähedal, aeglased märgid - seal on kahur tegija. Manööverdavate, kaugel ja kiirete märkide vastu on ainuke shanss kahur.
4 km kaugusel on see tabamise protsent ikka üsna olematu juba.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Äkki lepiks kokku, et sa ka ei kirjuta, kui asjast matsu eriti ei jagaKapten Trumm kirjutas:Paljast kahurist põmmutasid Argentiina väed Falklandil - ilma eriliste tulemusteta.
Argentiina AAA Falklandil
http://en.wikipedia.org/wiki/Skyguard_radar#History
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Vabandust teadmatuse pärast, aga kui palju briti lennukid lahingulende Falklandi kampaania ajal sooritasid?nublu kirjutas:Äkki lepiks kokku, et sa ka ei kirjuta, kui asjast matsu eriti ei jagaKapten Trumm kirjutas:Paljast kahurist põmmutasid Argentiina väed Falklandil - ilma eriliste tulemusteta.
Argentiina AAA Falklandil
http://en.wikipedia.org/wiki/Skyguard_radar#History
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet kirjutas: Vabandust teadmatuse pärast, aga kui palju briti lennukid lahingulende Falklandi kampaania ajal sooritasid?
http://en.wikipedia.org/wiki/British_ai ... klands_War
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Samu linke ikka lugesime? Seal oli nagu 3 kaotatud lennukit mainitud. Kaks täielikku kaotust ning kolmas kanti maha vigastuste pärast.Lemet kirjutas:Tänud. 1435 lendu ja kaks kaotatud lennukit.
Ja veel - peale esimese lennuki kaotust britid lihtsalt ei lennanud neis rajoonides kus argentiinlastel Oerlikonid olid
Seega:This resulted in a shift of tactics, so that British aircraft largely operated outside the weapons system's range.
1. argentiinlased ei kasutanud "paljaid kahureid" vaid radarjuhtimisega 35 mm Oerlikone.
2. Oerlikonid täitsid oma ülesande täielikult - britid ei lennanud enam nendes rajoonides kus argentiinlased õhutõrjet omasid. Ja kui lendasid - kandsid kaotusi.
M.U.T.T.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
Falklandil olid nii Royal Navy Sea Harrier'id kui RAF'i Harrier'id. Kaotatud lennukeist 1 oli Sea Harrier, 2 Harrier'id.The Skyguard succeeded in shooting down a Sea Harrier (XZ450) on 4 May 1982 at Goose Green. This resulted in a shift of tactics, so that British aircraft largely operated outside the weapons system's range. An RAF Harrier (XZ988) was shot down by the cannons again over Goose Green on 27 May.
/snip-snip/
Another Harrier (XW919) was presumably hit by 35 mm splinters over Sapper Hill on June 12 and sustained heavy damage.[3][4] The aircraft was later declared out of service.
kui sul on vanu lennundusega seotud pilte, dokumente või muud huvitavat - võta ühendust...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Falklandi sõjas põhjustasid kahurid kaotusi, mis ei kvalifitseeru isegi häirivaks. Pealegi oli brittide lennukite arv väga piiratud ning iga lennuk oli kulla hinnas. Seepärast ei lennanudki. Õigemini lendasid küll, aga nats suuremad lennukid ja kõrgemal Ja varsti toodi sellele radarile kah külakosti.
Jänkid oleks sinna 2 Nimitz classi kohale toonud ja need Argentiina ÕT kahurid koos oma radariga oleks Day 1-l neoliitikumi ajastusse pommitatud. Võib-olla oleks ka 1-2 lennukit pihta saanud.
Muidugi ei saa alahinnata seda, et Harrier on üks kergemini vigastatavaid lennukeid üldse. Kui vertikaaltõusu süsteem rikutud on, siis ta enam maanduda laevale ei suuda. Seega võib arvata, et paari mürsuauguga Hornet suudab tavaliselt koju tulla, aga Harrieril tuleb iga kõksu peale lihtsalt istme sangasid rebida.
Jänkid oleks sinna 2 Nimitz classi kohale toonud ja need Argentiina ÕT kahurid koos oma radariga oleks Day 1-l neoliitikumi ajastusse pommitatud. Võib-olla oleks ka 1-2 lennukit pihta saanud.
Muidugi ei saa alahinnata seda, et Harrier on üks kergemini vigastatavaid lennukeid üldse. Kui vertikaaltõusu süsteem rikutud on, siis ta enam maanduda laevale ei suuda. Seega võib arvata, et paari mürsuauguga Hornet suudab tavaliselt koju tulla, aga Harrieril tuleb iga kõksu peale lihtsalt istme sangasid rebida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 11 külalist