Tapper kirjutas:Soomukitest tõesti läks kaugele. Miks pole?
Reeglina kirutakse: Valitsust; riigikogu; kaitseministeeriumi ja kaitseväe-juhtkonda Kuid kirjutasingi selle pärast mida arvan põhilise vea olema ja see pole mitte meie juhtkonnas Ka-minnis või valitsuses või Simmis või armsas Edgaris vaid rahva vaimsuses üldiselt, mille seest kerkivad ka meie juhid jah ja jne.
Mina arvan, et kui selles kaksipidises tundeid tekitavas väikeriigis Vahemere idasopi ääres poleks kogu ühiskonda hõlmavat TOTAALkaitset, siis oleks seal samasugused supinahad nagu Eestis.
Alati on küsimus- kas üldine kõva kaitsetahe on enne ja kõik tormavad teenima selle ajel või kasvatab ja liidab ühiskonda kokku just seesama armee. MEIE ARMEE. See ei ole mingi N. armee või Wehrmacht, see on MEIE armee.
Juudid ei ole üldiselt eriti sõjaka natuuriga-näiteks WWII ajal oli pigem probleemiks see, et metsa partisaniks mineku asemel lasti end nagu lambaid ausvitsi ahju vedada. Seepärast ma ka ei usu, et kui nad peale 1949. aastat oma loodud riiki kokku sõitma hakkasid (justnimelt enamik tuli PEALE iseseisvussõda), tulid nad püssid kaenlas ja viha silmis. Enamik tahtis lihtsalt rahulikult elada - kasvõi liigkasu võtta, aga mitte sõdida.
Ja rahvuse natuur ei kujune välja mingi 20 aastaga. Meie natuur on välja kujunenud nii 700 aastaga. Ja Iisraelis sai ühtäkki maailmasõja koledustest vintsutatud juutidest iseenesest mingi koleda kaitsetahtega jõud, mis purustas mõne päevaga endast suuremaid armeesid????
Inimnatuuri ei kujunda 20 aastaga. 20 aastaga saab kujundada ühiskondlikku kultuuri ja hoiakuid. Ehk Iisraeli näiline sõjakus ei tule mingitest sõjakatest sionistidest, vaid ühiskondlikust kultuurist (kus teenimine, relva kandmine ja valmidus sõjaks on iseenesest mõistetav), mida on aastakümneid viidud sisse riigi poolt. Ja kuna seal oli viimane suurem sõda 1982, siis hakkab ka seal asi vaikselt murenema - seepärast on aegajalt hädavajalik teha mingi Gaza kaltsupeade pommitamine.
Probleem on selles, et armee ei saa olla mingi stiihiline moodustis - see moodustatakse ikka ülevalt alla, kas ametlike või tegelike liidrite (eliidi) poolt, mitte rahvas ei korralda veetset ja otsusta, et sina oled patiülem ja sina kuulipildur.
Kui nüüd edasi minna, siis nii tunnetuslikult arvan, et Iisraeli riigi kaitsetahte kasvataja ongi nende armee, kus on kõik käinud ja kus on paljud sõdinud. Ja armeed on seal tehtud ikka ülalt-alla.
Kui pikka juttu üritada resümeerida, siis meie kaitsetahte puudumise probleem on peamiselt ühiskondliku liimi puudumine. Laulev revolutsioon sai otsa ja järgi jäi individuaalne rabelemine ja üksteisele ära tegemine.
Kahjuks Eestis võtab seadusi vastu riigikogu ja rahva sekkumisvõimalused on piiratud. Peamiselt tänu põhiseadusele, mis valmistati ja söödeti referendumil ette suuresti ka täna võimul oleva seltskonna poolt.
Milline on meie eliidi sõjaline taust. Pehmelt öeldes olematu. Pange siia kirja teenistuskogemus
Ansip
Savisaar
Ilves
Parts
Aaviksoo
Laar
Reiljan
jne jne
Parimal juhul (ja sedagi harva) leiate sealt miski VIP-VROKi. Või nõuka armee sõjalise kafeedra.
Ülikooli pressiti N.Liidu ajal justnimelt sõjaväest kõrvalehoidmiseks.
Kokkuvõtvalt on Eesti poliitiline eliit siis kes? Isikud, kes pagesid "suures isamaalisuses" vene kroonu eest sõjalisse kafeedrasse? Isikud, kellel pole üldse mingit kokkupuudet armeega. Isikud, kes enda imago upitamiseks käisid paarinädalastel naljakursustel. On väga üksikud, vastupidised erandid. Kui suur % riigikogust jõuab rohkem kui 20 kätekõverdust teha? Max 10%.
Tegelikult teeb seesama eliit Eestis seadusi ja korraldab riigi elu. Ja mis te tahate neilt saada, 5% SKP-st, tanke ja hävituslennukeid? They have no f****** idea about army.... Nad ei saa aru, milleks armeed üldse vaja on ja nad ei usu, et EKV on eales suuteline mütoloogilise vene armee vastu pauku ilma NATOta tegema. Ja seepärast on meil armee roll nagu riigiteaduse õpikus - teistel riikidel on ja armee on riigi tunnus.
KES neid isikuid valib? Rahvas. Esiteks - lähtudes sissejuurdunud supinahklusest - intressivabastus ja tulumaks on kõige tähtsam. Aga ka eliidi enda kestmise huvides eliidi enda ette valmistatud seaduste järgi (nt valmissüsteem). Heaks signaaliks oli RAHVA tegelikust arvamusest Tarandi triumf europarlamendi valmimuste. Tegelikult hakkab elupõlisti riigikogu liikmete ojulindude ja kadrisimsonite komöödiast kõigil kopp saama. Mis näitab, et asi pole veel jäädavalt kadunud.
Ja selline riigi ja armee korraldus genereeribki uusi põlvkondi supinahku, kes arvavad, et neil on õigused ja ülejäänutel on nende ees kohustused. Ja seesama eliit jagab ka pagunitele tärne - ja mitte ainult taktikaliste oskuste järgi. Kasvab ühiskonnas grupp, kes arvab, et riigikaitse on välispoliitika ja riigikaitse on lepingu alusel ostetav teenus.
Kahjuks.
Sellise kõntsa laiali uhtumiseks oleks vaja tegelikult ühte väikest sõda. Ohvrite, vere, purustuste ja põgenike hordidega. Gruusia sõjast oli tegelikult vähe. Sest rohujuure tasandil pole muutunud suurt midagi. Peale paljusõnaliste kinnituste, et NATOl on PLAAN.
Kokkuvõtteks - vaimsus on meil jah nõrgapoolne, aga riigi (kes Eestis on valdavalt eliidi kogum) poolt pole ka selle va kaitsetahte kergitamiseks suurt midagi tehtud. Pigem on seda nõrgendatud igasugu palgaarmee-palaganide ja NATO temaatika ületähtsustamisega (millal viimati räägiti meedias KV rollist esmase kaitsevõime tagamiseks? Sellest, kuidas vända-aveli käis Estcoy'le esinemas, tehakse aga meediasündmus? Sellest ei räägita, sest see pole soovitav teema - ei saa ametikõrgendust, parteilisi kohti ja paguneid).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Üks nendest õnnetutest, keda tänapäeval mainekujundajateks peetakse, nimega mihkel raud on oma üllitises mustast porist seda hirmu kirjeldanud üpriski iseloomustavalt. Ja seda, mida selle hirmu kütkeis ette võeti.
