www.militaar.net

Tema soov oli kinni pidada kurijategija, kes teda peksis. Seda ta ka kõige ökonoomsemal viisil tegi, enne politsei tulekut, et ta (Sõnajalga löönud mees- toim) ei saaks põgeneda. See on tema selgitus sellele, miks ta seda relva kasutas.

Riigikohtu praktika on senini näidanud, et kurjategija kinnipidamisel talle kergete vigastuste tekitamine pole raske kuriteona karistatav.

Täpsustan. Kui relv(ad) on pakendis ja liiguvad ühest kohast teise (näiteks laost poodi), siis ei ole tegu kandmisega, vaid edasitoimetamise ja/või veoga...

...loodan et sillari läheb sellega vajadusel riigikohtuni välja ja saab lõpuks sotti sellest praegusest segapudrust kandmise, hoidmise, hädakaitse ja hädakaitseseisundi kohta.

Tulirelva kasutamist õigusrikkuja kinnipidamisel üldjuhul lubatakse, lubati ka kriminaalkoodeksi ajal kehtinud regulatsiooni tõlgendades. Sakslased leiavad, et hoiatuslaskude tegemiseks näib tulirelv kinnipidamisvahendina veel õigustatuna, kuid sihitud lask põgeneja jalgadesse ei ole valitseva arvamuse kohaselt lubatud isegi erandolukordades. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 21. mai 1996. aasta otsuses nr 3-1-1-55-96 KrK § 13' kommenteerides leidnud, et kurjategija kinnipidamisel on tulirelva kasutamine õiguspärane, kuid üksnes konkreetse isiku suhtes, kelle puhul kinnipidajal on kindel teadmine, et just see isik pani toime kuriteotunnustega teo. Seejuures seab Riigikohus samuti tulirelva kasutamise õiguspärasuse sõltuvusse proportsionaalsuse printsiibist: tulirelva kasutamine on õiguspärane, kui seda vahendit kasutatakse enda või teiste kaitsmisel ohtliku kuritegeliku ründe vastu või raske kuriteo korral. Vähemohtlike kolmanda astme kuritegude puhul tähendab tulirelva kasutamine ja kinnipeetavale lasuvigastuse tekitamine kinnipidamisvahendi ebaõiget valimist ning kinnipidamise piiride ilmset ületamist. Kolmanda astme kuritegude suhtes võetud seisukohta ei saa üheselt üle kanda KarS-s ja haruseadustes sätestatud väärtegudele, sest leidub väärtegusid, mille puhul on kinnipidamisõiguse tekkimine põhjendatud.

Sakslased leiavad, et hoiatuslaskude tegemiseks näib tulirelv kinnipidamisvahendina veel õigustatuna, kuid sihitud lask põgeneja jalgadesse ei ole valitseva arvamuse kohaselt lubatud isegi erandolukordades.

Häirekeskus sai põlengust teate kella 2.15 paiku, et Mulgi vallas ähvardas 55-aastane mees naabrite maja põlema panna. Väljakutsele kiirustanud politseinikud olid veel teel sündmuskohale, kui kümmekonna minuti möödudes oli maja juba leekides.

Kõnealune maja kuulub Hedvig Hansonile, kes magas parajasti koos poegadega ööund, kui uksele kolkimise ja räuskamise peale ärkas. "Ärkasin kell 2 öösel selle peale, et mees oli ukse taga ja ütles, et ma olen nõid ja nõia maja tuleb maha põletada koos lastega," rääkis Hanson ERR-ile. Hansoni sõnul pidas ta alguses mehe juttu vaid ähvarduseks, kuid peagi oli näha juba leeke. [...] "Mul on õnneks tulekustuti kodus. Üks naabrimees tuli appi. Lahtise leegi saime kustutatud, kuid tuli oli juba voodri vahele läinud," meenutas ta öiseid üleelamisi. "Ta valas bensiiniga ühe seina üle. Õnneks ei olnud seda palju, võib-olla poolik kanister. Ilmselt tahtis ta lihtsalt ähvardada," lisas ta.

Ringkonnakohus on nõustunud maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaoludega. Nii on tõendamist leidnud, et 8. veebruari 1996. a õhtul sõitis alkoholijoobes A. Kikas kohtualuse elukohta, räuskas tema kodu hoovil, purustas maja akna ning tagus vastu välisust. Sellega kaasnesid ka ähvardused V. Teearu ja tema perekonna aadressil ning ähvardus panna maja põlema. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et võimaliku hädakaitse situatsiooni tunnustamiseks ei tule vaadelda mitte ainult konkreetselt enne tulistamist toimunut, vaid ka sellele eelnenud sündmuste käiku. Nii on tõendatud, et samasisuliste ähvardustega pöördus A. Kikas V. Teearu poole ka juba eelmisel päeval ning sama päeva õhtupoolikul. Kriminaalkolleegiumi hinnangul oli V. Teearul sellises situatsioonis täielik alus karta reaalset ohtu enda perekonnale ja varale nagu juba öeldud, paneks sellises situatsioonis reaalse, tegeliku ründe ootamine isikule ebamõistliku koorma, mida õiguskorral pole reaalne isikult oodata. Seda enam, et aknaklaasi lõhkumisega oli rünne juba sisuliselt alanud ja ründe lõppemist enne tulistamist ei ole tuvastatud.

Hädakaitse piiride analüüsimisel tuleb leida vastus kaitse nõutavuse kohta, st tuleb vaadelda kõiki asjaolusid, eriti ründaja tugevust, ohtlikkust ja rünnatava kaitsevõimalusi. Põhimõtteliselt on rünnataval õigus valida temale kättesaadav kaitsevahend, ka tulirelv, mis lubab eeldada ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab siinkohal vajalikuks rõhutada aga järgmist. Hädakaitse kui üldosaline lubav klausel õigustab ründaja õigushüvede kahjustamist, st õiguslikult on aktsepteeritav temale ka surmavate vigastuste tekitamine tulirelvaga, kuid see võib olla vaid kaitse viimaseks vahendiks. Tulirelva eluohtliku kasutamise osas on õigusteooria esitanud järgmised nõuded. Esmalt tuleb ründajat tulirelva võimaliku kasutamisega hoiatada või teha hoiatuslask ning alles seejärel, ründe jätkumise korral, on lubatud tulistada ründaja pihta ehk siis lubatud on sellised kaitsevahendid, mis kaitse seisukohalt pole kaheldavad ning teisalt jälle ei ületa asjatult ründe ohtlikkust ja intensiivsust. Need piirangud ei kehti küll juhul, kui pärast hoiatuslasku poleks rünnataval enam võimalik rünnakut eemale tõrjuda, st sellistel juhtudel pole kohustus valida säästvamat vahendit. Praegusel juhul sellise situatsiooniga aga tegemist polnud, seega pidanuks V. Teearu kaitsetegevust alustama hoiatuse või hoiatuslasuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub siinkohal ringkonnakohtu poolt tuvastatuga, et V. Teearu esimene lask ei ole käsitatav hoiatuslasuna.

… "Häirekeskus sai teate, et Kivi tänaval ründab 48-aastane mees 27-aastast meest ja 40-aastast naist. Sündmuskohale jõudnud politseinikud leidsid sündmuspaigalt avariilise sõiduauto Audi A6, katkise aia ning selle juurest 48-aastase raskelt viga saanud mehe. Esialgsetel andmetel sõitis auto, mida juhtis 27-aastane mees, otsa 48-aastasele mehele," teatas Põhja prefektuur...

Ründaja oli jala tänaval ja "enesekaitsjad" autos sees???

Tundub, et kaitsja peab sekundi jooksul otsustama
kas ründaja on hull või mitte, kas relv ründajal on ehtne
või puust ja häda talle kui eksib.

Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.

Ei ole õige:KarS § 31 lg. 1.