Suomi püstolkuulipilduja
)
Hea, et järelkasvu on, oma mäletamist mööda oli minul 12 aastaselt selge pilk silme ees, et lähen ajalugu õppima ja saan "ajaloolaseks". (ärme hakka nüüd arutama ajaloolase definitsiooni üle) Praegu olen poolel teel selleni, aga see selleks.
Mul tekkis üks küsimus, kes kelle pealt ikka selle Soome kone maha tegi. Iseennesest pole tegemist teab mis suure probleemiga aga kahtlane on see, kõik suurepärased relvad on väljamõeldud just meie idanaabri poolt ja seda alates tankist kuni rakettrelvadeni. See hakkab meenutama juba seda, et kõik on leiutatud Hiinas a’la 2000 e.k.r
Tekst ühest foorumist:
This is point of western cold war propaganda that all the soviet weapon is copy of the western standarts...
Only Borhardt system could be a individual system, which is later was used by Luger in his 08 gun.
The Suomi is M31 I think, but the Degtjarev system is first model developed in 1927. And if you will look at the M34, it's a totally different from a Suomi. It's very hard to make a sawing mashine which will be different from a Singer system, or a made bicycle which will be different from two wheels one. All submashine guns are similar in construction, as mp18, Steyer, Lancaster, Suomi, etc.
As also I can say about PPD and PPsh- this is not a brothers... The same difference as between MP- 40 and mp 28.
The most used weapons in all ower the world is Maxim 1910 mashinegun, Mauser rifle, and Kalashnikov automatic rifle...
http://warrelics.eu/forum/ostfront-phot ... tures-656/
Kuigi kone prototüüp loodi juba 1922 (vähemalt nii väidab üks vene tuntud relva sait)
OK pikk ja segadust külvav tekst aga loodan et saate aru,
Mul tekkis üks küsimus, kes kelle pealt ikka selle Soome kone maha tegi. Iseennesest pole tegemist teab mis suure probleemiga aga kahtlane on see, kõik suurepärased relvad on väljamõeldud just meie idanaabri poolt ja seda alates tankist kuni rakettrelvadeni. See hakkab meenutama juba seda, et kõik on leiutatud Hiinas a’la 2000 e.k.r
Tekst ühest foorumist:
This is point of western cold war propaganda that all the soviet weapon is copy of the western standarts...
Only Borhardt system could be a individual system, which is later was used by Luger in his 08 gun.
The Suomi is M31 I think, but the Degtjarev system is first model developed in 1927. And if you will look at the M34, it's a totally different from a Suomi. It's very hard to make a sawing mashine which will be different from a Singer system, or a made bicycle which will be different from two wheels one. All submashine guns are similar in construction, as mp18, Steyer, Lancaster, Suomi, etc.
As also I can say about PPD and PPsh- this is not a brothers... The same difference as between MP- 40 and mp 28.
The most used weapons in all ower the world is Maxim 1910 mashinegun, Mauser rifle, and Kalashnikov automatic rifle...
http://warrelics.eu/forum/ostfront-phot ... tures-656/
Kuigi kone prototüüp loodi juba 1922 (vähemalt nii väidab üks vene tuntud relva sait)
OK pikk ja segadust külvav tekst aga loodan et saate aru,
Al Capone mehed juba harjutasid kätt, aga venelased ja soomlased polnud sellist veel uneski näinuD!
Vaatame faktidele näkku!
http://world.guns.ru/smg/smg29-e.htm
Vaatame faktidele näkku!
http://world.guns.ru/smg/smg29-e.htm
Hmm
Ehk siis -
- vat kui kellelegi miskit seletama läevad endal sönad segamini... aga vana rasva pealt:
Iseloomustus:
Suomi on MASSlukuga, fikseeritud nöelaga pystolkuulipilduja, täisautomaatne tulirelv.
Vöimalik tulistada yksiklaskude ja automaat tulega. Automaattule kiiruse määrab seejures massluku vedru jäikus ja luku mass, kasutatav laskemoon.
Relva laskemoon 9mm Para ja selle versioonid.
Padrun koosneb :
kuul,
laeng
kapseldetonaator.
kest
Relva pöhiosad:
- masslukk fikseeritud nöelaga, töukurvedru
- vintraud, Raud on vahetatav. Iga raud oma kirbuga, st sisselastav.
- päästemahhnism
- sihtimisseadmed
- padrunisalv.(72 padrunit trummelsalves)
- kaba, ehk pära ehk puitosad koos rihmaga
Töö pöhimöte:
Lasu sooritamiseks peab salv olema kinnitatud relvale. Relv vinnastatakse luku tömbamisega tagumisse äärmisesse asendisse, kus ta fikseerub päästemehhanismi taha. (sellises seisus kardab ta pörutusi, mehhanism vöib löögi tagajärjel vabastada luku ja vöib tekkida juhuslik lask vöi valang)
Relvale kinnitatakse salv, salves on esimene padrun söötesillal.
Päästikule vajutamisel vabastab päästemehhanism luku ja lukk liigub ette, haarab padruni salve söötesillalt ja viib selle padrunipesasse.
Lukk sulgub ja kui lukk on jöudnud äärmisesse esimesse asendisse, on padrun peatunud padrunipesas (pole enam koos kestaga kuskile minna) ja , fikseeritud lööknöel lööb vastu syytlit. (Lukk lendab talle selga koos nöelaga)
Löögist syytli pihta padruni pyssirohu laeng syttib ja tekivad pyssirohu gaasid. Gaasid töukavad padruni rauda pidi sihtmärki ja luku luku raami pidi tagumisse äärmisesse asendisse.
Päästemehhanismi asetuses - yksiklasud - lukk peatub kuni järgmise päästikule vajutamiseni,
Päästemehhansmi asetuses - automaattuli - lukk ei peatu tagumises asendis ja töukur vedru lykkab uuesti lukku ettepoole, lukk haarab järgmise padruni söötesillalt. Asi jätkub niikaua kuni päästik on alla vajutatud, vöi kuniks jagub padruneid.
Vana rasva pealt.
Ja selle 1949 ja 1953 aasta söjalise algöppe öpiku, vot selle vöiks uuesti trykki panna. Kobe asi, klassika.
Ehk siis -
- vat kui kellelegi miskit seletama läevad endal sönad segamini... aga vana rasva pealt:
Iseloomustus:
Suomi on MASSlukuga, fikseeritud nöelaga pystolkuulipilduja, täisautomaatne tulirelv.
Vöimalik tulistada yksiklaskude ja automaat tulega. Automaattule kiiruse määrab seejures massluku vedru jäikus ja luku mass, kasutatav laskemoon.
Relva laskemoon 9mm Para ja selle versioonid.
Padrun koosneb :
kuul,
laeng
kapseldetonaator.
kest
Relva pöhiosad:
- masslukk fikseeritud nöelaga, töukurvedru
- vintraud, Raud on vahetatav. Iga raud oma kirbuga, st sisselastav.
- päästemahhnism
- sihtimisseadmed
- padrunisalv.(72 padrunit trummelsalves)
- kaba, ehk pära ehk puitosad koos rihmaga
Töö pöhimöte:
Lasu sooritamiseks peab salv olema kinnitatud relvale. Relv vinnastatakse luku tömbamisega tagumisse äärmisesse asendisse, kus ta fikseerub päästemehhanismi taha. (sellises seisus kardab ta pörutusi, mehhanism vöib löögi tagajärjel vabastada luku ja vöib tekkida juhuslik lask vöi valang)
Relvale kinnitatakse salv, salves on esimene padrun söötesillal.
Päästikule vajutamisel vabastab päästemehhanism luku ja lukk liigub ette, haarab padruni salve söötesillalt ja viib selle padrunipesasse.
Lukk sulgub ja kui lukk on jöudnud äärmisesse esimesse asendisse, on padrun peatunud padrunipesas (pole enam koos kestaga kuskile minna) ja , fikseeritud lööknöel lööb vastu syytlit. (Lukk lendab talle selga koos nöelaga)
Löögist syytli pihta padruni pyssirohu laeng syttib ja tekivad pyssirohu gaasid. Gaasid töukavad padruni rauda pidi sihtmärki ja luku luku raami pidi tagumisse äärmisesse asendisse.
Päästemehhanismi asetuses - yksiklasud - lukk peatub kuni järgmise päästikule vajutamiseni,
Päästemehhansmi asetuses - automaattuli - lukk ei peatu tagumises asendis ja töukur vedru lykkab uuesti lukku ettepoole, lukk haarab järgmise padruni söötesillalt. Asi jätkub niikaua kuni päästik on alla vajutatud, vöi kuniks jagub padruneid.
Vana rasva pealt.
Ja selle 1949 ja 1953 aasta söjalise algöppe öpiku, vot selle vöiks uuesti trykki panna. Kobe asi, klassika.
See pole nii kindel. Itaallased väidavad, et hoopis nemad leiutasid 1915. aastal püstolkuulipilduja. Tõsi, Villar-Perosa püstolkuulipilduja oli pigem püstoli moona õgiv kergekuulipilduja. Kuna sõja käigus langes neid sakslaste kätte, siis ma kahtlustan küll, et vana Bergmann sai idee Abiel Revellilt.
http://www.landships.freeservers.com/ne ... g_info.htm
http://www.landships.freeservers.com/ne ... g_info.htm
-
Vaikne Laskur
- Liige
- Postitusi: 38
- Liitunud: 23 Jaan, 2008 18:24
- Asukoht: Soome
- Kontakt:
Jah , Soome kuulipilduja prototüüp loodi juba 1922.Anonymus kirjutas:
Mul tekkis üks küsimus, kes kelle pealt ikka selle Soome kone maha tegi. Iseennesest pole tegemist teab mis suure probleemiga aga kahtlane on see, kõik suurepärased relvad on väljamõeldud just meie idanaabri poolt ja seda alates tankist kuni rakettrelvadeni. See hakkab meenutama juba seda, et kõik on leiutatud Hiinas a’la 2000 e.k.r
Vene PPD 34 on kopieeritud Bergman ( MP28 ) kuulipildujast.
Siis sai venelased kätte osa Soome kone joonistusist/plaanidest ja salveks tuli kopia Soome ketast ( PPD 40 )
Spioon leitnant Vilho Pentikäinen andis dokumentid.
Sama ketas on ka PPSH 41:s.
-
Vaikne Laskur
- Liige
- Postitusi: 38
- Liitunud: 23 Jaan, 2008 18:24
- Asukoht: Soome
- Kontakt:
Ja , jah , on kyll PPD40:s sama ketas kui PPSH 41:s.hillart kirjutas:Ep ole mette!!!Sama ketas on ka PPSH 41:s.
Siit vöi lugeda:http://world.guns.ru/smg/smg02-e.htm
Tsiteerin : Early PPSch-41's were issued with drum magazines with capacity of 71 round, similar to ones used in PPD-40.
Ja see ketas on koopia Soome ketast.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 38 külalist