Lausrumalus on teoretiseerida sellest, et PPŠ-st lastud kuul jääb vatijpopesse kinni.Pigem võib selline asi juhtuda Para moonaga ainult mitte 7,62 (pudelikujulise kestaga padruniga).TT nimelt lasi ka nimelt samade 7,62 mm moonaga.Võrdle andmeid Waltheri, Parabellumi jne.Siis näed kuhu poole vaekauss jääb.Ja kuulivestist ka puges 7,62 mm kenasti läbi, Parad ja muud kinni jäid.Kirjutan seda kui praktik, kes on ametlikult olnud nii TT, Beretta ja mitme teise relva omanik.Ja tulistanud olen ka PPš-st.
See vatijope jutt hakkab meelde tuletama neid sõjaveterane, kes olevat Saksa kaika lõhkema pannud oma kiivril.........loomulikult klouni pea oli sel ajal kiivri sees????
Maschinenpistole MP40
Kunagi sai tehtud väike test pps-ga, kui üks vanamees jälle selle vatijope jutuga lagedale tuli. Seadsime seina najale 4 paksu vatimadratsit, nende taha paar-kolm u2cm lauda. Laskmine toimuski nii 40-50 meetrilt ja loomulikult läks kogu kupatusest läbi ja telliskiviseina sees oli veel kah tugev jälg. Sai siis seepeale pässilt küsitud et kas tahaksid 50m peale seisma minna vatijopega, mispeale too midagi arusaamatut pobises ja kähku ära kadus 
....
Vot see on juba usutav, kolleeg Snaiper!
snaiper kirjutas:Kunagi sai tehtud väike test pps-ga, kui üks vanamees jälle selle vatijope jutuga lagedale tuli. Seadsime seina najale 4 paksu vatimadratsit, nende taha paar-kolm u2cm lauda. Laskmine toimuski nii 40-50 meetrilt ja loomulikult läks kogu kupatusest läbi ja telliskiviseina sees oli veel kah tugev jälg. Sai siis seepeale pässilt küsitud et kas tahaksid 50m peale seisma minna vatijopega, mispeale too midagi arusaamatut pobises ja kähku ära kadus
Täiesti loogiline tulemus. Kui TT 7,62 kuuli ei pea enamus kuulivestegi.
Aga püstoli algkiirus on väiksem...
Aga noh võib ju oletada:
1. Sõjaaja tingimustes toodetult oli mõne kone raud kaliibrist suurem...
(ei kujuta, ette tehti ju samade tööriistdega)
2. Padrunisse oli plaanitäitmise huvides 70% liiva puistatud püssirohu asemel...
3. Vintraua valmistamisel oli kasutatud tehnoloogias mitteettenähtud materjale, eksitud termilisel töötlemisel - tulemuseks kiire kulumine ja tehnliste omaduste kadu...
4. Padrun ebakvaliteetne - eriti kuuli materjali kohapealt.
Mingeid võimalusi mittekvaliteetse kone kasutusseilmumiseks ikkagi on.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Enda ligemale poole sajandi pikkune praktika nimetatud laskemoonaga ei luba selliseid oletusi teha...Karuke kirjutas:
Aga noh võib ju oletada:
...
2. Padrunisse oli plaanitäitmise huvides 70% liiva puistatud püssirohu asemel...
...
4. Padrun ebakvaliteetne - eriti kuuli materjali kohapealt.
Ilmselt kirjutajal pole ettekujutust padrunite tööstuslikust tootmisest.
Reaalsem oletus võiks olla see, et lõppkasutaja käes olles on laskemoon puutunud kokku kas vee või õliga ja selle tõttu kas sütiku või viskelaengu (või mõlema) materjal riknenud...
Aga püüame püsida siinses arutelus ikka algses teemas!
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
propatria kirjutas:
Enda ligemale poole sajandi pikkune praktika nimetatud laskemoonaga ei luba selliseid oletusi teha...
Ilmselt kirjutajal pole ettekujutust padrunite tööstuslikust tootmisest.
Reaalsem oletus võiks olla see, et lõppkasutaja käes olles on laskemoon puutunud kokku kas vee või õliga ja selle tõttu kas sütiku või viskelaengu (või mõlema) materjal riknenud...
Aga püüame püsida siinses arutelus ikka algses teemas!
ProPatria
Eks ma rohkem nii huumoriga oletasin
Isiklikult neid buffaikajutte ei usu - aga kas ikka on kasvõi teoreetiliselt võimalik selline asjaolude jada mis ühe kone sellisesse seisu viiks, et buffaikat läbi ei lase.
Rauatöö mehena üritasin mingeid põhjuseid välja pakkuda.
Ehk siis tootmistehnoloogia rikkumisest tulenev madal kavaliteet.
Aga ProPatria-l on kindlasti parem versioon.
Vabandust teemast kõrvalekaldumise pärast - aga omaette buffaikajututeemat ei viitsi teha.
Mitte millal vaid miks?
KÕIK KARUKESTEST
KÕIK KARUKESTEST
Annan oma panuse vatjovkade "kuulikindluse" kohta. Kui vanaisa omal ajal Kuperjanovis aega teenis, siis tehti neile enne vintide k@ttejagamist demoesinemine, kui ohtlikud relvad need ikka on. Lasti l@bi raudteeroobaste, liivakottide, puupakkude jms. Kui s6durid olid juba surmani @ra hirmutatud, siis tutvustati ka fortifikatsiooni. Liivakoti ette pandi takukubu ja oh seda imet: liivakott muutus kuulikindlaks. Ohvitserid seletasid seda nii, et poorlev kuul keerab end takkudesse, kaotab hoo ja liiv peab selle kinni. Pole ju k6ige rumalam teooria?
Mis puutub aga vatjovkasse, siis kuulivestiks seda pidada ei saa. Aga mine sa tea, v6ibolla v@ga kaugelt tulnud kuul keerutab ka end vati sisse? P.S. vabandust klaviatuuri p@rast.
Mis puutub aga vatjovkasse, siis kuulivestiks seda pidada ei saa. Aga mine sa tea, v6ibolla v@ga kaugelt tulnud kuul keerutab ka end vati sisse? P.S. vabandust klaviatuuri p@rast.
... läheb aga müütide levitamine edasi... 
Täielik jama on seegi väide, et kuul kerib vatijopes või sulgpadjas (vastavalt siis vati või suled) enda ümber.
Kuna praktika on tõe kriteerium, siis omalt poolt ka mõnede õpetlike katsetuste kirjeldused.
Katse nr. 1
Kodanik A, kes oli surmkindel vatijope kaitsevõimes, tõmbas vatijope selga ja palus kodanik B-l endale NSVL päritolu sportrevolvrist TOZ-36 selga tulistada...
Viimasel tekkis aga mingi pisike kahtlus ja lõpuks otsustati, et pannakse 4 vatijopet ülestikku tooli seljatoele ja tulistatakse sinna.
Mõeldud, tehtud...
Poolviltu tehtud lask läbistas kõik vatijoped.
(Kodanik B-l oli pärast muidugi kirjeldamatult hea meel, et kodanik A polnud seal vatijope sees, sest pärast oleks olnud väga raske eksperimendi mõtet selgitada kodanik A lesele ja miilitsale...)
Katse nr. 2
Sulgpatjade kuulipüüdeomadusi uuriti järgmiselt:
kõik elamisest kättesaadud padjad (milliseid oli ca kümmekond - pooled täidetud sulgedega, pooled kaltsudega) seati voodile ritta ja lasti vene vintpüssist kuul piki patjade rivi.
Peale pauku täitus tuba sulgede ja kaltsudega, kuul oli läbinud kõik padjad ja jätkanud plaanivälist hävitustööd mujalgi toas...
Katse nr. 3
Keskelt umbes 15 cm paksune sulgpadi riputati kandekonstruktsiooni külge selliselt, et padi ei toetunud millegi vastu, st rippus vabalt õhus.
4 lasku ca 10 m kauguselt püstolist CZ-27 - padi liikus minimaalselt, kuulid olid padja läbinud. Väljumisavast välja tulnud sugi oli minimaalselt.
Paar lasku samalt distantsilt püstolist TT. Patja uurides tekkis esmalt kahtlus, et laskja ei saanud padjale pihta. Lähemal uurimisel selgus siiski, et tabamused olid sattunud täpselt padja keskele (seega ca 15 cm paksune sulekiht!) ja loomulikult selle läbistanud. Kuulide väljumisavast sulgi polnud väljunud.
Võiks jätkata, kuid arvan, et piisab.
(Kõige kummalisem lugu, mida olen ühe õlut ja viina segamini joonud ning seejärel liiga kauaks kõrvetava päikese kätte jäänud jutumehe suust kuulnud oli lühidalt järgmine: teda olla kord sõjas venelased konest laskma hakanud... mees, nähes, et kuulide eest ei jaksa enam kõrvale põigata, oli lihased pingule tõmmanud ja kõik kuulid põrganud kenasti tagasi, ilma kahju tekitamata...)
Aga tulles nüüd tagasi algse teema juurde, ütlen, et tegu on pseudoprobleemiga...
Tuletage esmalt meelde kõnealuse relvaliigi otstarvet.
Keda pikk salv segab, võib ju vajadusel endale mugava laskepositsiooni leida või rajada?
Kes aga soovib lamades võimalikult maadligi asendist tulistada - keerake relv küliliasendisse! Nii lihtne see ongi!
ProPatria
Täielik jama on seegi väide, et kuul kerib vatijopes või sulgpadjas (vastavalt siis vati või suled) enda ümber.
Kuna praktika on tõe kriteerium, siis omalt poolt ka mõnede õpetlike katsetuste kirjeldused.
Katse nr. 1
Kodanik A, kes oli surmkindel vatijope kaitsevõimes, tõmbas vatijope selga ja palus kodanik B-l endale NSVL päritolu sportrevolvrist TOZ-36 selga tulistada...
Viimasel tekkis aga mingi pisike kahtlus ja lõpuks otsustati, et pannakse 4 vatijopet ülestikku tooli seljatoele ja tulistatakse sinna.
Mõeldud, tehtud...
Poolviltu tehtud lask läbistas kõik vatijoped.
(Kodanik B-l oli pärast muidugi kirjeldamatult hea meel, et kodanik A polnud seal vatijope sees, sest pärast oleks olnud väga raske eksperimendi mõtet selgitada kodanik A lesele ja miilitsale...)
Katse nr. 2
Sulgpatjade kuulipüüdeomadusi uuriti järgmiselt:
kõik elamisest kättesaadud padjad (milliseid oli ca kümmekond - pooled täidetud sulgedega, pooled kaltsudega) seati voodile ritta ja lasti vene vintpüssist kuul piki patjade rivi.
Peale pauku täitus tuba sulgede ja kaltsudega, kuul oli läbinud kõik padjad ja jätkanud plaanivälist hävitustööd mujalgi toas...
Katse nr. 3
Keskelt umbes 15 cm paksune sulgpadi riputati kandekonstruktsiooni külge selliselt, et padi ei toetunud millegi vastu, st rippus vabalt õhus.
4 lasku ca 10 m kauguselt püstolist CZ-27 - padi liikus minimaalselt, kuulid olid padja läbinud. Väljumisavast välja tulnud sugi oli minimaalselt.
Paar lasku samalt distantsilt püstolist TT. Patja uurides tekkis esmalt kahtlus, et laskja ei saanud padjale pihta. Lähemal uurimisel selgus siiski, et tabamused olid sattunud täpselt padja keskele (seega ca 15 cm paksune sulekiht!) ja loomulikult selle läbistanud. Kuulide väljumisavast sulgi polnud väljunud.
Võiks jätkata, kuid arvan, et piisab.
(Kõige kummalisem lugu, mida olen ühe õlut ja viina segamini joonud ning seejärel liiga kauaks kõrvetava päikese kätte jäänud jutumehe suust kuulnud oli lühidalt järgmine: teda olla kord sõjas venelased konest laskma hakanud... mees, nähes, et kuulide eest ei jaksa enam kõrvale põigata, oli lihased pingule tõmmanud ja kõik kuulid põrganud kenasti tagasi, ilma kahju tekitamata...)
Aga tulles nüüd tagasi algse teema juurde, ütlen, et tegu on pseudoprobleemiga...
Tuletage esmalt meelde kõnealuse relvaliigi otstarvet.
Keda pikk salv segab, võib ju vajadusel endale mugava laskepositsiooni leida või rajada?
Kes aga soovib lamades võimalikult maadligi asendist tulistada - keerake relv küliliasendisse! Nii lihtne see ongi!
ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist