Õhkrelvad

[vebel]

Härrased, te olete kõik valel teel !
Õhkrelvi peab puhastama ja just eriti rauda. Kui tulirelvadel on lisaks kuulilt raua pinnale jäävast kihist ka põlemisjääke, siis need viimased oma aktiivse olekuga vähendavad näiteks spordipüssil plii kinnitumist raual seinale. Õhkrelvadel on puhas plii, õhk ja VESI. Tahes tahtmatult tekib õhu kokkusurumisel mingi kogus vett. Omal ajal hakati kasutama õhkrelvadel süsihappegaasi just selle pärast, et ei tekiks korrodeerumisega probleeme. Tehnoloogia arenedes hakati kasutama alumiinium ja roostevaba balloone ja mindi üle suruõhule.
Õhkrelvade puhastamiseks kasutatakse VFG vilttroppe, kuid mina eelistan kodusemat varianti. Selleks sobib näiteks 1mm läbimõõduga tamiil, otsa silmus ja kaltsuga raud läbi tõmmata. Peaks olema ka spetsiaalsed pronks harjad, kuid kahjuks ei ole neid veel kaubandusest leidnud. Varda kasutamine ei ole alati võimalik, kuna õige laskur ei puhasta relva raua suudme poolt.
Midagi ka vaatamiseks :
http://jga.anschuetz-sport.com/pm/zubeh ... ect=jga_de
http://www.gehmann.com/english_final/details.php?id=242
http://www.gehmann.com/english_final/details.php?id=403

[snaiper]

Julgen viimasele postitajale vastu vaielda. 1. Kui õhukas on soetatud niisama plõksimiseks ja tuvide-vareste-varblaste laskmiseks siis kestab raud ilma puhastamata kümneid aastaid (ehk teisisõnu elab puhastamata õhukaraud keskmise hinnaklassi riista puhul püssi muudest liikuvatest osadest kauem), ilma et tavakasutaja mingeid arvestatavaid, rauaõõne seisukorrast tingitud ballistilisi muudatusi täheldaks (isiklikud kogemused) 2. Kui käid oma riistaga ka võistlustel, siis rauaõõnde tina sadestumisest tingitud ballistikamuutused leiavad aset ikkagi väääga pika aja jooksul ja tasapisi, ja kujuta nüüd ette kui enne võistlusi korraga raud seest põhjalikult puhastada, siis ju hakkab kohe teise kohta tabama... Selline on vähemalt minu loogika, mis toetub samas faktile et vähemalt minu kodulinna laskmistrennis õhukate raudu ei puhastata ja samas saavutatakse siiski Eesti tasemel võistlustel pidevalt häid kohti.
Ps. Kui ikka midagi targemat teha ei ole ja hing rahu ei anna, siis puhasta pealegi, aga tee seda nagu eespool mainitud tamiili abil või kui vardaga, siis KINDLASTI tagantpoolt. Ise ma seda, et suudme poolt vardaga siseneda ei tohi nooruses ei teadnud, ja nii õnnestuski poisikesepõlves ühe väga hea jooksu ja ajalooga vindi raud puhastamisega mõne aastaga p....e keerata.

[vebel]

1. Selliselt õhukalt ei saagi nõuda head täpsust ja tihti ei pane kasutaja tiheduse muutust tähelegi.
2. Spordipüssil soovitab soome tuntud laskur Juha Hirvi tinapuhastust teha iga 2000 lasu järele, õhukaga võiks see enamvähem sama olla.
Ja miks peaks peale puhastamist raud kohe teise kohta jooksma hakkama ? On jah raudasid, mille jooksu mõjutab puhastamine, kuid tavaliselt on need vanad ja väga kulunud. Kulumise üks põhjuseid võib olla ka mittepuhastamine.
Ja kas Sinu kodulinna laskurid ikka ei puhasta relvi? Kasutades ühe lasketreeneri loogikat, siis äkki nad oleksid kogu aeg eesotsas kui nad relvi puhastaks ja kogenud laskur tunneb enda relva nii hästi, et ta teab millal on õige aeg suuremat hooldust ette võtta.
Äkki saaks teada millise linna laskuritest jutt käib, saaks selgema pildi ?

[fireman]

1. Selliselt õhukalt ei saagi nõuda head täpsust ja tihti ei pane kasutaja tiheduse muutust tähelegi.
2. Spordipüssil soovitab soome tuntud laskur Juha Hirvi tinapuhastust teha iga 2000 lasu järele, õhukaga võiks see enamvähem sama olla.
Ja miks peaks peale puhastamist raud kohe teise kohta jooksma hakkama ? On jah raudasid, mille jooksu mõjutab puhastamine, kuid tavaliselt on need vanad ja väga kulunud. Kulumise üks põhjuseid võib olla ka mittepuhastamine.
Ja kas Sinu kodulinna laskurid ikka ei puhasta relvi? Kasutades ühe lasketreeneri loogikat, siis äkki nad oleksid kogu aeg eesotsas kui nad relvi puhastaks ja kogenud laskur tunneb enda relva nii hästi, et ta teab millal on õige aeg suuremat hooldust ette võtta.
Äkki saaks teada millise linna laskuritest jutt käib, saaks selgema pildi ?

Mindki hakkas huvitama see väide. Ise olen endaomi ka koguaeg puhastanud. Ei käi küll enam võistlemas kuid varem puhastati relv peale igat võistlust. Vahet polnud kas õhkrelv, püstol või toz. Vanast harjumusest teen seda siiani. Muide Deerhunteri poes on spetsiaalseid puhastuse nutsusi müüa. Laed relva ja tulistad välja. Igasugustest laskespordi seltsidest võid ka küsida. Seal on tavaliselt toredad inimesed kes aitavad nõu ja jõuga. Fakt on see, et tuleb kindlasti relvi puhastada. Praegu on müüa ka plastik konteineris õhupüssi kuule mis PIDAVAT ka raua puhastama ladestunud tinast. Ise kahjuks ei tea kaasa rääkida ja seda jõhvi asja tehti juba vanasti, et raud puhtaqks saada. Peab vaid vaatama,et see õli ei sööks kummi, kuna uuematel relvadel on tihendid silikoonist, vanematel olid korgist.

[vebel]

Õli valik peab olema jah õige ja mansettide "söömist" olen ka kuulnud.
Tina eemaldamine ei välista mingil juhul korrapärast puhastamist peale laskmist ja see kehtib iga relva kohta. Relvahoolduse kultuur on meil veel väga madal võrreldes näiteks Soomega, kus kasutatud relvad on väga heas korras. Sama oluline on ka täiskaliiberrelvade puhastamine vasest, enamasti kasutatakse selleks vastavat keemiat.
Õhkrelvade jaoks mõeldud läbilastavaid troppe, ei julge eriti soovitada, olen neid kasutanud, kuid eelistan ikkagi jõhvi ja CRC relvaõli. CRC pidi olema üks parimaid, kuna hiljem kergelt õlise rauaga lastes on tema mõju väga lühiajaline võrreldes teistega. Ise lükkan alati enne laskmist raua õlist puhtaks.
Õhkrelvade määrdeks sobivaim (tihendid-kolvid) on antud lehelt toode Tube Gleitfett 4425
http://jga.anschuetz-sport.com/pm/zubeh ... ect=jga_de

[Karuke]

Õhkrelvade määrdeks sobivaim (tihendid-kolvid) on antud lehelt toode Tube Gleitfett 4425

Mainisin selles rollis vaseliini - tänu sellele, et mul omal suht pikk kogemus tööstuslike pneumosilindritega FESTO, SMC jne. Need asjandused töötavad tükis suurema koormusega kui õhupüss ja loomulikult teevad tuhandeid kordi rohkem "käike" kui ükski õhupüss seda võiks oma elu jooksul teha.
Tavaliselt on need süsteemid hooldusvabad, kuid mõni kord - näiteks remondi korral tuleb määret ikkagi vahetada.
Keeruliste nimedega "super" "spets" jms määrded maksavad ikka eriti hästi.
Asja uurimisel aga selgus...
Et tegu on ikka suht tavalise vaseliiniga millele kõlav nimi antud...

[snaiper]

Tegemist oli Viljandi spordikooli laskmisosakonnaga. Käisin seal paar-kolm aastat ja sellest ajast on hästi meelde jäänud et spordikaid (nii püsse kui püstoleid) puhastati kord poole aasta jooksul, õhukaid mitte kunagi. Vähemalt mina seda ei näinud, kuigi olin tolajal paras fanatt ja olin praktiliselt iga päev kohal.

[ToksToks]

Spordipüssil soovitab soome tuntud laskur Juha Hirvi tinapuhastust teha iga 2000 lasu järele, õhukaga võiks see enamvähem sama olla.
Ja miks peaks peale puhastamist raud kohe teise kohta jooksma hakkama ? On jah raudasid, mille jooksu mõjutab puhastamine, kuid tavaliselt on need vanad ja väga kulunud. Kulumise üks põhjuseid võib olla ka mittepuhastamine.
Ja kas Sinu kodulinna laskurid ikka ei puhasta relvi? Kasutades ühe lasketreeneri loogikat, siis äkki nad oleksid kogu aeg eesotsas kui nad relvi puhastaks ja kogenud laskur tunneb enda relva nii hästi, et ta teab millal on õige aeg suuremat hooldust ette võtta.
Äkki saaks teada millise linna laskuritest jutt käib, saaks selgema pildi ?

Õhkrelv ei ole sama, mis tulirelv. Ei teki sinna tõesti püssirohujääke ja seega pole seda vaja ka iga 2000 lasu tagant puhastada. Õhupüss tõesti erilist puhastamist ei vaja, kuid nagu sportpüssigagi, suunda puhastamine muudab. Kui tegeled täpsuslaskmisega( linnu p***e on suurem), siis puhastamine võib suunda muuta.
Vebel, kui kulumise põhjuseks pakud mittepuhastamist, siis miks nimetad raua jooksu mõjutavaks faktoriks mittepuhastamist?
Mina pole enda õhkrelva puhastanud, sest pole leidnud probleemi veel, sest suurt tinasadestust rauas pole märganud.
Kui leiad suurema tinasadestuse rauast, siis tuleks raud puhastada, kasvõi tamiili ja voodilinatükiga.

[vebel]

Karuke - see määre mida seal linkisin on tõesti vaseliini moodi ja kahjuks on tõesti selline asi, et määre võib olla tavaline tööstuslik vaseliin, kuid pakend ja firma nimi maksab.
Snaiper - Viljandis on suht tugevaid püstolilaskjaid, kuid oskad nimetada mõnda püssilaskjat ? Selle aasta Eesti MV protokoll küll ühtegi ei kajasta. Samas näita mulle püstolilaskjat, kes 30+30 või olümpia kiirlaskmise eel relva ei hoolda, vist on lubatud seal ainult üks tõrge !
ToksToks - Õhkrelv ON sama mis tulirelv, lihtsalt ühel juhul hakkab kuul liikuma kokkusurutud gaasi-õhu mõjul, teise juhul püssirohu põlemisel tekkivate gaaside mõjul! Relva peab puhastama selle pärast, et iga lasu korral jätab kuul vintsoont lõigates mingi kihi kuuli kattematerjali raua seintele. Olgu see siis plii või vask. Selle kihi all toimuvad keemilised protsessid võivad söövitada rauda ja tekkivad raua seina augukesed või halvimal juhul ringikujuline söövitus. Mida rohkem näiteks tina koguneb raua seinale, seda väiksemaks läheb raua sisemine läbimõõt ja kuuli hakatakse läbi pressima, mille tulemusena muutub raua jooks tunduvalt halvemaks. Vase korral on suurimaks probleemiks sööbimine ja korrosioon, mide tihenduse tekkimine.
Tinasadestust ei ole tavaliselt silmaga näha, või kui juba on, siis on seda seal ikka päris palju. Spordipüssidel tekib tavaliselt kaks tinasadestuspunkti rauas, üks 2-3cm padrunipesast ja teine samapalju suudmest.
Tina ei saa rauast välja tavalise puhastamisega, selleks on vaja pronks harja ja õli või ekstreemsem ja tõhusam variant on elavhõbe. Viimane jäägu siiski relvaseppade pärusmaaks, kuna protseduur on suht ohtlik tervisele.
Kahjuks puudub meie riigis vastav asjakohane kirjandus. Õnneks on meil sellised mehed nagu Rein Horn, Joa Pruks, Mati Nigul, Aivar Kuhi ja naabrite poolt põhjast Ralf Westerlund. Viimane mees on tuntud Kuressaare laskuritele ja muule maailmale kui VÄGA kõva laskur ja Soome koondise relvasepp.

[mürakaru]

Tänan kõiki kes vastasid.
Sain palju targemaks ja loodan, et kõik kes omavad õhkrelva said minu teadmatuse najal ka targemaks.

TÄNAN

mürakaru

[ooblää]

Noorem poiss otsustas ükskord õhukat puhastada.Nüüd seisab püss nurgas,raud on niiii "puhas",et sealt ei ole võimalik mitte ühelgi molekulil läbi pugeda.Rääkimata siis veel tinakuulist.

[canislupus]

Minul on selleks Gamo varras ja silikoonõli.

[Satakas]

lisaks küsimus, et kas keegi teab, mis põhjusel on piiratud käibega 5,5mm õhkrelvad? olen nimelt kuulnud erinevaid seletusi. ühe järgi olla selle püssi "energeetilised" näitajad võrdsed 5,6 sportpüssiga ja isegi ületavat seda. teise järgi aga seepärast, et panemaks 5,5 õhupüssi laskma 5,6 padruniga on vaid ühe pisividina lisamise vaev.

kus on tõde?

Arvan, et küsimus ikka "energeetilistes näitajates".

sai veidike uuritud. mis selgub? selgub, et 5,5 õhupüssidel on kõigil võrdluskatsetel ja kõigil kaugustel nii läbistavus kui kineetiline energia väiksem kui 4,5 relva puhul.

seega tundub häirivaks faktoriks jäävat ikkagi raua kaliiber

[gaasimask]

Kas keegi teab kust saab eestist osta neid co2 õhupüstoleid.Neid millel on selline co2 balloon pidemes ja lasevad väikeste metallkuulidega (tina??).

[uusmario]

Eee... kõik oleneb mis piirkonnast Eestimaal soovid sa seda osta??Neid müüakse ikka paljudes poodides.