www.militaar.net

Huvitab siis millega täpsemalt tegemist, ise pakun ,et mingi vene 12,7 raskekuulipilduja raua ots.

http://www.minupildid.ee/main.php/users ... s.jpg.html
http://www.minupildid.ee/main.php/users ... _.jpg.html
http://www.minupildid.ee/main.php/users ... _.jpg.html

12,7-мм станковый пулемёт ДШК (DShk)

Äkki on ka mõnda linki, mis viib relva pildini.

vaata lehe alumisi pilte http://en.wikipedia.org/wiki/DShK

Suured tänud icttale!

_________________
www.automobilia.ee

Vabandust, kui OT, minu teadmatust, leidsin FB-st järgmise foto. Huvitab fotol kujutatud relv. Kommentaarides kutsutakse seda "trembita"-ks, mis Wiki andmetel on pikk pasun. Google pildiotsing andis mingeid kaugelt sarnaseid pildivihjeid(DXL-3, DXL-4), kuid need ei tundu olevat sarnased.
Oskab ehk keegi kompetentsem seda fotol olevat relva kommenteerida või siis täpsema nimetuse avaldama.



LISA: Tänud vastajatele, väga huvitavad kommentaarid.


Ei ole OT.

Kriku

Peaks olema ukrainlaste modifitseeritud DSHK kuulipilduja.

https://www.alamy.com/stock-photo-yavor ... d0%26pl%3d

..ongi: https://www.youtube.com/watch?v=kaGYVEO9WAE

Esimest korda elus näen hargilt laskvat 12,7mm raskekuulipildujat

Lastes tundub stabiilne aga asja mõttest ikka aru ei saa - et mix hargilt // mitte tugijalalt..
Aga Ok - ma ei peagi kõigest aru saama

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.

Ukraina sai 86 taolist relva aastal 2016 Leedust, selliste kasutamise videosid on Ukraina teemas ka olnud.

https://diana-mihailova.livejournal.com/214746.html

See harkjala, kandilise leegisummuti ja püstolkäepidemega modifikatsioon on minuarust ukrainlaste enda rindekogemuste põhjal väljatöötatud rats.

Ei leia praegu kiirelt linki aga praeguse sõja kogemuste põhjal töötasid rindmehed ise välja sellise versiooni klassikalise topeltkäepideme ja kolmjala asemel. Eriti kiidavad seda kandilist leegisummutit, mis originaalist kõvasti asjalikum. Seda versiooni kuulipildujast on väidetavalt parem kiirelt üles seada ja ringi liigutada kaevikusõja tingimustes. Mingi hetk käis läbi ka vabatahtlike nördimus kuidas Ukraina sõjatehased ei suuda/taha neid lihtsaid modifikatsioone piisavas koguses toota, samas kui järjekord väeosi olla ukse taga ootel.

Spetsid ehk parandavad mind.

LISA: leidsin lingi https://www.thefirearmblog.com/blog/201 ... ound-role/

Tegemist on jah ukrainlaste moditud DŠK 12,7 mm raskekuulipildujaga. Projekti vedas volontöör Roman Donik (inimesi oli muidugi hõlmatud rohkem), võite FB-st ja Youtubest otsida pilte ja videosid.
Niipalju kui ma Doniku pajatustest mäletan oli asja taga soov tõsta antud relva efektiivsust lahinguväljal. Laskemoona kulus palju, aga tolku oli vähe, sest eriti millelegi ei saadud pihta, sõjaväelased nägid relvas vahendit "andmaks mahasuruvat tuld". Suured padrunid on aga kallid ja vait jääb vaid see vaenlane, kellele sa pihta oled saanud. Seega hakati otsima võimalusi, kuidas antud relvast rohkem kätte saada. Pandi relvale räme kompensaator, et tagasilööki väiksemaks saada, kinnitati kaba ja mugavam/ pehmem päästik, kompaktsuse ja parema transporditavuse ning kaalu vähendamise jaoks aretati relvale harkjalg. Kui pädevamad laskurid hakkasid 600+ m kauguselt häid tihedusi saavutama, siis aretati isegi optilisi sihikuid külge, et siis nagu hiigelsuur snaiperrelv. Päästik sai nii hea, et kuulipildujast oli edukalt võimalik üksiklaskudega lasta. Kõik see toimus katse- eksituse meetodil, asju tehti pidevalt ringi tulenevalt laskurite tagasisidest. Mingil hetkel demoti lõppprodukti sõjaväe ohvitseridele, näidati vaieldamatult paremat efektiivsust nii tabavuse kui laskemoona kulu osas, samuti suuremat efektiivset laskekaugust. Niimoodi suudeti sõjaväe otsustajaid veenda ja antud modifitseerimiskomplekt võeti ametlikult relvastusse. Asja ilu oli veel see, et komplekti sai kinnitada ilma relva lõhkumata/ ümber ehitamata.
Antud komplektiga (+ optika) on saavutatud väga kaugeid tabamusi inimese pihta, mälu järgi oli kusagile sinna 1500 m kanti, rääkimata sõidukitest ja muudest kaitserajatistest, mida raskekuulipilduja edukalt purustada suudab.

Mulle igatahes selline "kastist välja" mõtlemine ja paremate lahenduste leidmine ning altpoolt tulev initsiatiiv meeldib, sihuke "Kaitseliidu vaim" .

Jah, väga äge.

Elrik, see on sinu eriala - kas peaks eraldi teemaks tegema?

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.

..too kandiline "karp" seal vintraua otsas on kõigest "laen" vene 12,7mm raskekuulipildujalt KORD...

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.

See kandiline karp seal vintraua otsas pole mitte leegisummuti, vaid suudmepidur.
Suudmepidur on vidin, mis suunab osa rauast väljuvaid gaase tahapoole, et leevendada tagasilööki.
Sellise rämeda suudmepiduri kasutamise iva on leevendada relva metsikut tagasilööki, mis teeks harkjalalt muidu sihikulise tule andmise võimatuks.
Suudmepidurid on tavaliselt kasutusel ka 12,7 snaiprirelvadel ja osadel 12,7/14,5 tankitõrjepüssidel.

Kasutamise miinuseks on tõsine tolmu ja sodi pilv, mis peale lasku lendu tõuseb ja laskja asukoha reedab.

KORD-i kohta - liigub nii suudmepiduriga, kui suudmepidurita relvi. Ilmselt see suudmepidur on viimane sõna, sest ma ei kujutaks hästi ette, mismoodi seda Kordi harkjalalt lastakse ja mida teeb kuulipilduri õlg/rangluu peale esimest valangut.

Siinkohal tuleb paraku mainida, et suurekaliibriliste kuulipildujate arendamisel (nii nimetavad venelased seda relva, vene terminoloogias on raskekuulipilduja nt Maxim) tegi NSVL omal ajal kõvasti tööd ja sestap venelaste arendused on kergemad ja paremate TTA-dega kui läänes kasutatav WWI perioodist pärinev Browning (mis on tegelikult moraalselt vananenud süsteem). See vast lubabki mingitel teatud tingimustel lasta 12,7 bipodi pealt, mis Browningu puhul suht võimatu oleks. Lihtsalt relva mass on nii suur, et kui see saavutab resonantsi, ei suuda seda ükski inimene enam kinni hoida.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.