Javelin AT

Kõik relvadest, nii Eestis kasutatavatest kui muidu...
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Noh see võimalik power väikese üksuste laiemas mastaabis juurde tähendab ju seda, mis ma ülalpool kirjutasin. Esiteks saab see olema suurima maksumusega kaitsealane hange since 1991. Sest me räägime operatiivstruktuuri suurust arvestades (min 20 jalaväepataljoni, igasühes 3 jalaväekompaniid a' 3 relva) - kokku 180+laskeseadet ja paar tuhat raketti. See fakt ise tõmbab juba pidurid peale Eesti - mingi tankitõrje hange-maksumusega 2 miljardit----what???....sõja ju ei tule.... :wall:

Tehniliselt ma hääletaks kõikide jäsemetega poolt....kuid just konks saab olema selles, KAS lastakse. Reaalses elus tuleb lugeda seda SKAKi niimoodi, et operatiivstruktuuri suurendamiseks ostetakse Milaneid juurde, ostetakse juurde (tandemkumulatiiv-) rakette ja tehakse mingid piiratud laskeseadme upgraded olemasolevatele relvadele.

Kui me viime selle poweri näpuotsaga scoutspataljoni allüksustesse, tähendab, et sellest suuremat kasu siin ei sünni, sest nende seadmetega on ülipõnev (kindlasti ka vajalik) RPK-ga taliibe mägedes küttida. Nagu prantslased seda teha tahavad. Ka meil leiduks neid, kes tahaks suurriiki mängida.

Siin on igivana vastaseis vanaraud vs raketid. Vahe on selles, et "vanarauda" saab ikka suht muidu nende rakettidega võrreldes. Seepärast ostetaksegi. Ja teatud mõttes on vanaraua ostjatel ka õigus (nagu kallutab hävituslennukid vs ÕT raketid võrdluse lennukite kasuks tõsisasi, et esimesi on kasutatuna lademes saada, teisi tuleb osta uuena).
Ees seisavad kuratlikud dilemmad - kas osta 180 raketiseadet või 240 kasutatud 155 mm haubitsat. Miinipildujaid saaks ilmselt juba neljakohalise arvu. Edasi tuleb mõttekäik, et õhku turvab ju NATO ja kui me oma 240 haubitsast 24/7 tõrva anname (omades suuremat laskekaugust ja paremat tulejuhtimist kui vastane), siis pole varsti ründajast miskit järgi. Ja kui vanarauda en masse kasutada, on ka sellel efekt olemas. Eriti kui vastaseks on kehva laskekauguse, viletsa väljaõppe ja counter-battery võimekusega VF suurtükiväedivisjonid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tiam
Liige
Postitusi: 489
Liitunud: 31 Aug, 2008 3:25
Kontakt:

Postitus Postitas Tiam »

Kui ma mäletan siis Kilo Tango oli see kes propageeris kaugmaa tankitõrjet siin millalgi. Ma ei anna pead, et see hinnakirisiin õige on või ma seda õigesti tõlgendan. Aga kui tõesti 155mm BONUS tankitõrjemürsk on saadaval 65000.- eest siis on see ju 13 korda odavam kui Javelini/Spike rakett, mis lubab soetada neid olulises koguses.

Seega kui ZUZANA 155mm haubits maksab nii 2 MLJ USD ümber ning suudab välja tulistada ca 8 lasku kiirtuld esimese minuti jooksul ning moodustada üksused kuhu kuulub 12 sellist masinat siis on võimalik UVA või jalaväe info peale liikuvat tankikolonni kostitada 1 min-i 96 sellise mürsuga mis tootja ette antud tabamisprotsenti üle 0,85 arvestades toob kaasa küllaltki arvestatava heidutusjõu.

Lisaks ananb selline panustamine meile mobiilse kaartulevõimekuse, parandab meie counter battery võimekust ja muudab meie suurtükkide tasalülitamsie keerukamaks. Teiselt sunnib ta vastase soomukeid hargnema ja üksikumalt liikuma, mis muudab nad kergemaks saagiks jalaväe tankitõrjerelvade ( a la Javelin siis) ehk ei lase tekkida soomukite koondumisel ühte kitsasse rindelõiku, et saavutada "soomusrusika efekti". Pean siin silmas ka siin foorumis välja käidud ideed, et tanküksused vajavad efektiivsuse saavutamiseks teatud minimaalset arvukust ründelõigus ning üksi või väiksemates rühmades opereerivate tankide ründejõud langeb oluliselt.

Rootslaste Archer peaks maksma hakkama 3,5MLJ USD täistootmisvõimsuse korral, mis pole üldsegi nii palju.
paul
Liige
Postitusi: 354
Liitunud: 31 Jaan, 2006 22:20
Kontakt:

Postitus Postitas paul »

Tiam kirjutas: Ma ei anna pead, et see hinnakirisiin õige on või ma seda õigesti tõlgendan.
Kui hakata vaatama, mis tollel saidil veel leidub ( http://ww.pmulcahy.com/ ), siis ilmneb, et see on ühe arvutimängu hinnakiri, mida on siin-seal juba varasemaltki tõepähe võetud.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Tiam kirjutas:Kui ma mäletan siis Kilo Tango oli see kes propageeris kaugmaa tankitõrjet siin millalgi. Ma ei anna pead, et see hinnakirisiin õige on või ma seda õigesti tõlgendan. Aga kui tõesti 155mm BONUS tankitõrjemürsk on saadaval 65000.- eest siis on see ju 13 korda odavam kui Javelini/Spike rakett, mis lubab soetada neid olulises koguses.

Seega kui ZUZANA 155mm haubits maksab nii 2 MLJ USD ümber ning suudab välja tulistada ca 8 lasku kiirtuld esimese minuti jooksul ning moodustada üksused kuhu kuulub 12 sellist masinat siis on võimalik UVA või jalaväe info peale liikuvat tankikolonni kostitada 1 min-i 96 sellise mürsuga mis tootja ette antud tabamisprotsenti üle 0,85 arvestades toob kaasa küllaltki arvestatava heidutusjõu.

Lisaks ananb selline panustamine meile mobiilse kaartulevõimekuse, parandab meie counter battery võimekust ja muudab meie suurtükkide tasalülitamsie keerukamaks. Teiselt sunnib ta vastase soomukeid hargnema ja üksikumalt liikuma, mis muudab nad kergemaks saagiks jalaväe tankitõrjerelvade ( a la Javelin siis) ehk ei lase tekkida soomukite koondumisel ühte kitsasse rindelõiku, et saavutada "soomusrusika efekti". Pean siin silmas ka siin foorumis välja käidud ideed, et tanküksused vajavad efektiivsuse saavutamiseks teatud minimaalset arvukust ründelõigus ning üksi või väiksemates rühmades opereerivate tankide ründejõud langeb oluliselt.

Rootslaste Archer peaks maksma hakkama 3,5MLJ USD täistootmisvõimsuse korral, mis pole üldsegi nii palju.

If something seems to good to be true, it usually is.

Paistab, et tegemist on jällegi sellesama (misiganes nimega Internetimängu) jaoks loodud hinnakirjadega. Sestap on need hinnad suhteline mõttetus.

Bonuse production run estimated cost on hinnanguliselt 500 000 EEK. Tõenäoliselt veelgi rohkem.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6222
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Solgin natuke teemat. Eelmisel lehel oli juttu prantslaste Javelini hankest ning tommy leidis mõned pildid prantslastest Afganistanis koos Milanitega. Ise pakkusin välja, et Javelinidega on mägedes oluliselt lihtsam kulgeda. Lingi all on lugu kotimeistritest, kes tegid seljakotid miinipildujate vedamiseks. Pakun välja, et tellijateks on jalamehed mägedest.

http://militarytimes.com/blogs/gearscou ... erload-it/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Jalväerühmale kuluva nänni kaal ööpäevas on keskeltläbi 3 tonni - moon, toit, varustus, medikamendid. Iga jalaväerühm (kes ise mahub 4 Unimogi peale) vajab seega ööpäevas 2 Unimogi koormatäit nänni. Seejuures me räägime kergjalaväerühmast, kus raskeim relv on CG,

Seda arvu oleks hea silmas pidada, kui tekib tahtmine fantaseerida logistikavabast seljakotiga silkavast kergjalaväest või mingitest standalone võitlusgruppidest, kes nädalaid muudkui võitlevad nagu hollivuudi äktsionfilmis.

Selle kõrval on Eesti jaoks TT raketi kaalu probleem tegelikult kolmandajärguline küsimus - ilma autota ei saa intensiivses sõjas isegi jalaväerühm tänapäeval hakkama. Pigem on Javelini efekt selles, et teda saab efektiivselt kasutada madalamal tasemel kui pataljoni TT rühm. Mis seda tassimisprobleemi puudutab, siis Eesti pole Afganistan. Esiteks ei ole siin väheintensiivne sõda tõenäoline (intensiivus=moonakulu) ja teiseks pole Eesti läbimatu mägismaa.

Loomulikult on 2km rakett, mis kaalub laskevalmilt 20 kg nice to have, aga isegi jalaväerühmale eluliselt vajaliku logistilise "saba" juures on see kaaluprobleem tegelikult väheoluline - nagunii ilma autota sõdida ei saa ja kui autoga ta nagunii kohale tuuakse, jõuab selle natukese ka käe otsas tarida.

Lihtsalt seljakottidega nonstop ringi kappav jalavägi on isegi meie vaese kergjalaväe puhul ilmne müstifikatsioon.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6222
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Jessss, Trumm!!! Sinus räägib mõistuse hääl!!!
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas tommy »

Kapten Trumm kirjutas:Jalväerühmale kuluva nänni kaal ööpäevas on keskeltläbi 3 tonni - moon, toit, varustus, medikamendid. Iga jalaväerühm (kes ise mahub 4 Unimogi peale) vajab seega ööpäevas 2 Unimogi koormatäit nänni. Seejuures me räägime kergjalaväerühmast, kus raskeim relv on CG,
Seda arvu oleks hea silmas pidada, kui tekib tahtmine fantaseerida logistikavabast seljakotiga silkavast kergjalaväest või mingitest standalone võitlusgruppidest, kes nädalaid muudkui võitlevad nagu hollivuudi äktsionfilmis.
Jep, pole just kerge sõdida.... :)
Pilt
planet64
Liige
Postitusi: 128
Liitunud: 22 Sept, 2008 19:23
Kontakt:

Postitus Postitas planet64 »

Kapten Trumm kirjutas: Loomulikult on 2km rakett, mis kaalub laskevalmilt 20 kg nice to have, aga isegi jalaväerühmale eluliselt vajaliku logistilise "saba" juures on see kaaluprobleem tegelikult väheoluline - nagunii ilma autota sõdida ei saa ja kui autoga ta nagunii kohale tuuakse, jõuab selle natukese ka käe otsas tarida.
Sellepärast ongi oluline omada kaudtule rakette. Sõidad masinaga positsioonile ja lased oma raketi ära ning võid kiirelt vehkat teha. Kaal pole nii oluline. Autoga ei trügi ju vaenlasega silmsidet looma. Võiks arvestada ka seda, et ilma liitlaste materiaalse toetuseta sõda ei pea. TT rakette saaks kasvõi õhust alla visata kui enne ei ole taibatud neid kohale tuua. Kuna meie suurtükkidel laskekauguse eeliseid ei ole vaenlasega võrreldes, siis ellu jääb see, kes on kiirem ja täpsem. Võrreldes liikursuurtükkidega me ilmselt kiiremad ei ole. Võiks panustada rohkem nendele süsteemidele , mis vaenlast ootamatult tabavad ja mida neil on raske jälitada.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Mina kujutan ette näiteks sellist stsenaariumit (siin varem ühes teises teemas olnud lahinguülesande teemal), kus metsavahel on teetammi kõrvalt pikalt mineeritud ning täpsusmoonaga võetakse kolonni peas paar tanki maha, mis paneb tee kinni ja kolonni seisma. Seni kuni see kolonn siis seal ukerdab ja oma teed otsib saab suurtükivägi neid kostitada hea ja paremaga.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40172
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Just. Nad täiendavad teisi relvasüsteeme. Mitte ei asenda suurtükiväge. Seda tulejõudu, mis on võimeline 155mm pataljon minutis torust välja ajama, ei suuda me eales rakettidena endale osta.

Kahjuks on EKV-sse jäänud järgi vähe inimesi, kes on oma silmaga näinud (tavaliselt N.Armee õppustel), millised on ühed korralikud suurtükiväe tuletegevuse tagajärjed. Kui nt 2 divisjoni 152-seid on järjest pool tundi tuld andnud.

See plõksimine mõne mürsu kaupa (ka seda ei viitsita vaatama tulla) keskpolügoonil pole see.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6222
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Trummile vastamiseks läheme juba ei-tea-mitmes-kord-mitmendale-ringile-nagu-viimase-4-aasta-jooksul-erinevates-teemades. Trumm, paar kirja tagasi arvutasid kokku oma teadmiste põhjal palju on vaja motoriseeritud jalaväerühmale kraami. Palju on vaja suurtükiväeüksusele kraami? Kust tuleb kraam juurde peale esimese komplektist lahti saamist? jne. Miks grusiinide suurtükivägi lõpuks peale mitmepäevast tegevust masinad teele jättis? jne.

TT-rakettidest veel. Nii nagu sai juba vist "Võitlusgrupid" teema all kirjutatud, siis võib kallitele relvadele teha sihtmärkide prioriteetide nimekirja. Näiteks on neil esikohal vastase kaudtulerelvad (või vaid ainult nende juhtimispunktid ja radarid) ja õhutõrjekompleksid (võib-olla need tuleb alles jätta, sest need lasevad ka enda omasid alla), komandopunktid jne. Kui kaudtulerelvadele on tuul alla tehtud, siis saavad ka TT-suurtükkidega mehed, CG'ga mehed ning Milanitega mehed julgemalt teede äärde liikuda. Sihtmärkide nimekirja oprimeerimisega jõuaks ka väiksema arvu viimase põlvkonna TT-relvade hankimiseni ning siis kui pirrud kahel otsal ... saab neid juurde osta.

Javelinil on meie nurga alt vaadates ka see eelis, et neid saaks sõja korral (juba sõjaohu korral) suurema tõenäosusega juurde jänkide ladudest kui Spike'sid Saksa, Hispaania või juutide liinide pealt.
Viimati muutis kaur3, 02 Mär, 2010 9:37, muudetud 2 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9131
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kapten Trumm kirjutas:Just. Nad täiendavad teisi relvasüsteeme. Mitte ei asenda suurtükiväge. Seda tulejõudu, mis on võimeline 155mm pataljon minutis torust välja ajama, ei suuda me eales rakettidena endale osta.

Kahjuks on EKV-sse jäänud järgi vähe inimesi, kes on oma silmaga näinud (tavaliselt N.Armee õppustel), millised on ühed korralikud suurtükiväe tuletegevuse tagajärjed. Kui nt 2 divisjoni 152-seid on järjest pool tundi tuld andnud.

See plõksimine mõne mürsu kaupa (ka seda ei viitsita vaatama tulla) keskpolügoonil pole see.
Jah aga minu poolt nimetatud stsenaarium eeldab kas suitsidaalset käitumist (küljelt lastes jäädakse ise suurtükitule alla) või teistsugust TT raketti. Milaniga on isegi T-72 aktiivsest esisoomusest suhteliselt keeruline läbi lüüa. T-90 puhul on see praktiliselt võimatu.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6222
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Postitus Postitas kaur3 »

Jänki sõduritel on mõnikord EKJ sõduritega üks ja see sama mure.
Supporting assets is either artillery, if in range, or more commonly air strikes. My question, can U.S. troops be provided enough organic lethality that they can overmatch the enemy with both direct and indirect fires without having to wait for air strikes? Prompt air support might not always be available and the infantry must have the weapons to overmatch the Taliban.
http://defensetech.org/2010/03/01/takin ... #more-5946

... ja palun ärge hakake edasi rääkima artikli vaimus automaatgranaadiheitjatest, sest EKJ vastas on teise iseloomuga vastane.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist