30. leht 35-st

Re: Javelin AT

Postitatud: 02 Juun, 2016 14:43
Postitas Avatar
Veiko Palm kirjutas:Ja tulemus oli see, et meie hinnangul on tegemist laskja veaga (ja Borja juba kritiseeris konkreetset lauset oma vaatenurgast). Küsimusi on?
Mis siis valesti tegi?
Kas valitud ala liiga suur/väike (gates)?
Või lasi pärast lukustamist niitristi valitud ala keskmest välja?

Re: Javelin AT

Postitatud: 02 Juun, 2016 15:38
Postitas Veiko Palm
Mis siis valesti tegi?
Kas valitud ala liiga suur/väike (gates)?
Või lasi pärast lukustamist niitristi valitud ala keskmest välja?
Tegemist oli laskja veaga.

Re: Javelin AT

Postitatud: 02 Juun, 2016 15:49
Postitas Gideonic
Veiko Palm kirjutas:
Mis siis valesti tegi?
Kas valitud ala liiga suur/väike (gates)?
Või lasi pärast lukustamist niitristi valitud ala keskmest välja?
Tegemist oli laskja veaga.
Mõlemad mainitud tegevustest on laskja veatüübid. Arvatavasti pole aga hea mõte seda teemat siin liiga süvitsi arutada.

Re: Javelin AT

Postitatud: 02 Juun, 2016 15:51
Postitas Lemet
Ma soovitan närvide rahustamiseks vahepeal kuulata kreisiraadio saateid Jaanes (ka Jabnes) helistamisest. Väga hariv. Saab selgeks magnet ja palju muudki.
Veiko, omaenda kogemusest võin kinnitada, et militaarvaldkonnas kannatab küsida TÄPSELT SAMA toote (samad nõuded, samad sertifikaadid etc) valmistamise eest numbreid, milliste eest tsiviiltellija küsijat jahipüssiga ümber kontorihoone taga ajama kipub...

Re: Javelin AT

Postitatud: 02 Juun, 2016 16:55
Postitas Avatar
Veiko Palm kirjutas:Tegemist oli laskja veaga.
Mõistan.
Veiko Palm kirjutas:Javelini heaks laskjaks saab tänapäeval eelkõige imitaatori kaudu. Imitaatoriga tehakse sadu ja tuhandeid laske. Kas see asendab siis "päris" lasku? Konkreetne vastus - jah. USA sertifitseerib Javelini operaatoreid ilma ühtegi lahinglasku laskmata.
Kuidas hindad seda kriitilist uuringut?
https://www.researchgate.net/publicatio ... he_Javelin

Re: Javelin AT

Postitatud: 02 Juun, 2016 17:14
Postitas Walter2
Veiko Palm kirjutas:Kuulge, lõpetage juba ära. Kogu aeg selline suhtumine hakkab juba ära tüütama. Kuidas on nii, et teise inimese või endale täiesti tundmatu valdkonna tööd nähakse alati lihtsa ja kergesti elluviidavana. Aatompomm on kukepea! Rakett sahvris valmis treida on lumme kusta! Loomulikult ei maksa ühegi probleemi keerukust üle tähtsustada, aga kui see nii lihtne on, siis tee ära ja tule näita ette.
Miks peab midagi sahvris ja vahepeal lumme kusedes (?) ise valmis tegema, kui tõsise tahtmise korral on ka muud võimalused? Seisab Kopli ja Erika tänavate kandis üks uhke hoonetekompleks, natuke suurem ja uhkem kui isetegija sahver. Tõenäoliselt austet ksf! on kursis millega tegu. Sõidan ise sealkandis aeg-ajalt ringi ning mida need hooned mulle sümboliseerivad? Esiteks Eesti Wabariigi aegset võimekust ja suutlikkust oma riigile vajalikku ise toota. Arendada oma sõjatööstus üles tasemeni, millega pole häbi ka maailmas tegusid teha. Argentina karikas tuleb meelde. Vanaisa väiksekaliibriline tuleb meelde. Meelde tuleb aga ka Eesti Vabariigi suutmatus, tahtmatus seda uuesti alustada, omada oma sõjatööstust, olla vaba oma valikutes. Alustada lihtsamatest asjadest, jõuda välja keerukamateni (loodetavasti austet ksf! saab aru et ei alusta kohe tankitõrje rakettide ja aatompommiga). Asjade loomulik areng mis 50 vene-aastaga seiskus on järjekordselt seisatud. Mis jõud selle taga on ja vastu töötavad/töötasid lihtsurelik muidugi ei tea, kindlasti on teadjaid aga need on targu vait, istuvad nagu kuldid rukkis. Sõjatööstuses e. Suures Äris liiguvad suured rahad, küll sealpool ookeani, aga vahest ka siinpool, kes teab. Ehk pole kellelegi kasulik et suudaksime toota midagi vajaminevat kohapeal oma tööjõuga, toota kvaliteetselt, konkurentsivõimeliselt ja hoidku jumal - odavamalt kui seal Suures Äris. Kui keegi arvab et mõistlik on kogu nodi ränga raha eest sisse osta, jäägu talle tema arvamus, ma austan seda. Mina kui rauainsener (ehk täiesti tundmatu valdkonna esindaja) eelistaks siiski näha et mingeid asju toodetakse ja tehakse kohapeal. Laskemoon, miinid, relvade ja soomukite remont, tulevikus ehk ka raketid. Küll aeg annab arutust, loodetavasti ei pea me lapsed meie vigu tulevikus oma verega kinni maksma.

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 1:05
Postitas vtl
Aatompomm iseenesest ongi kukepea. 70+ aastat vana ja robustne tehnoloogia.
Kogu tänapäevane tuumaka valmistamise täpsus ja keerukus on ainult selleks, et vähendada neutronpeeglitega kütuse kriitilist massi paariteistkümnelt kilolt poolesajale grammile
Sa jätsid minu eelmisest tsitaadist välja esimese lause (boldis).
Veiko Palm kirjutas:Ainult seesinane detail ongi jäänud? Jumal tänatud, nüüd on selge. Ja kõik muu on kah selge.
[...]
Ma soovitan närvide rahustamiseks vahepeal kuulata kreisiraadio saateid Jaanes (ka Jabnes) helistamisest. Väga hariv. Saab selgeks magnet ja palju muudki.
Kreisiraadio abil enda harimise asemel soovitan uurida tehnoloogiat.

Ilmselt ei ole Sa ka kuulnud sellisest asjast, nagu "Nth Country Experiment"
Pärast seda, kui usakad olid tuumaka valmis teinud JA venelased olid tuumaka valmis teinud, tekkis ameeriklastel küsimus, milline on tõenäosus, et mõni kolmas riik suudab seda korrata ja oma pommi valmis teha.
1964. aastal korjati selleks üles 3 füüsikatudengit, kes olid just doktorid kätte saanud. Neile pakuti normaalset palka, anti vajalik varustus, ning tehti salajane ülesanne valmistada tuumapomm. Tollaste avalikult kättesaadavate teadmiste baasil. Relvaalaseid teadmisi ei olnud ühelgil.
Paar-kolm aastat hiljem oli toimiv prototüüp valmis. Jah, veidi kohmakas, aga täiesti funktsionaalne.
Eksperimendi tulemused salastati ja tulid päevavalgele 2000-te aastate alguses.

https://en.wikipedia.org/wiki/Nth_Country_Experiment
http://io9.gizmodo.com/this-experiment- ... -510618426
http://nsarchive.gwu.edu/news/20030701/nth-country.pdf

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 8:05
Postitas tonu adrik
Kas sel Javelinil mingeid "treeningkomplekte"-"Adaptereid" pole olemas ?

Akadeemia ajal B300 õppides oli varemete vahel Kase tn koguaeg plõkse kuulda kui Sõjakooli omad 9x19 adapteriga trenni tegid. Politseinikele muidugi sedagi lõbu ei võimaldatud, ja õige kah, mida teeb politseinik B300ga ? ;)

Teistelgi ATdel olemas mingid trennilasud, kipspead jms.

Ja endiselt jään seisukohale, et pole üldsegi mõistlik neid teemasid avaliku meedisäraga kullata...

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 8:16
Postitas 2korda2
Paar märkust selle "Nth" projekti ja tuumavõimekuse loomise lihtsuse kohta:
1. "Nth" raames ei saadud valmis prototüüpi. Valmis saadi "tõenäoliselt töötav" disain. Paberil. Tänapäevase info kättesaadavuse juures on see osa tõepoolest suhteliselt lihtne.
2. Tuumavõimekuse saavutamisel on väga oluline osa materjalidel. Peamine takistus on rikastatud uraan/plutoonium. Turul seda kraami ei müüda. Ise tootmiseks on vaja suuri, kalleid ja keerulisi tehaseid spetsiifilise sisustusega (ka seda üldiselt turult ei saa - jälgitakse päris hoolsalt). Iraan ponnistas pikemat aega aga tuli Stuxnet ja...

Mis puudutab aga muud militaaria-alast tootmist, siis tänapäeval ei koosne see vaid torudest ja padrunitest/mürskudest. Meil tehakse küll asju. Mitte "eelmise sajandi stiilis" suurest rauahunnikust vaid pigem on materjaliks ajud. Tulemuseks enamasti vaid rida bitte. Vanakooli meestele võib see tunduda arusaamatu aga tänapäeval võib rida bitte rohkem kahju teha, kui lennukitäis pomme (vt. Stuxnet). Ma ei väida, et ainult bittidega sõdida saaks - küll aga on bitid tänapäeval samuti multiplikaatori rollis.
Hakata ise NATO standardile vastavat moona/torusid tootma - ei pea mõttekaks. Mahud peavad suured olema (oluliselt suuremad, kui EKV vajadused), et oluline võit tekiks.

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 11:32
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
tonu adrik kirjutas:Kas sel Javelinil mingeid "treeningkomplekte"-"Adaptereid" pole olemas ?
1. praktiliselt kõigil tänapäevastel jalaväe toetusrelvadel (raskekuulipildujad, tt-relvad, miinipildujad, kantavad õt-relvad) on olemas sellised "treeningkomplektid" (ja sõltuvalt relvasüsteemi keerukuse astmest võib ka erinevate treeningseadmete nomenklatuur olla suht lai)

2. kallima moonaga kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide (eelkõige õt-raketid ja kolmanda põlvkonna tt-raketid) enamus õpet toimubki (arusaadavatel põhjustel) treeningseadmetel

3. mida odavam moon (raskekuulipildujad, granaadiheitjad, miinipildujad), seda rohkem on "reaalset" paugutamist ja mida kallim moon (tt- ja õt-raketid), seda rohkem jälle "virtuaalset" õpet

4. samas lõpetatakse siiski kõik tt- ja õt-raketimeeste väljaõppetsüklid "reaalsete" laskmistega (milleks on palju erinevaid põhjusi). Sealjuures äralastava kallihinnalise moona kogus otsustatakse (üldjuhul) iga kord eraldi

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 16:10
Postitas A4
tonu adrik kirjutas:Kas sel Javelinil mingeid "treeningkomplekte"-"Adaptereid" pole olemas ?

Akadeemia ajal B300 õppides oli varemete vahel Kase tn koguaeg plõkse kuulda kui Sõjakooli omad 9x19 adapteriga trenni tegid. Politseinikele muidugi sedagi lõbu ei võimaldatud, ja õige kah, mida teeb politseinik B300ga ? ;)

Teistelgi ATdel olemas mingid trennilasud, kipspead jms.

Ja endiselt jään seisukohale, et pole üldsegi mõistlik neid teemasid avaliku meedisäraga kullata...
Üks asi on juhitamatu laenguga tankitõrjegranaadiheitjate juures väljaõppeks odavaid alakaliibreid kasutada ja „plõksutada“, teine asi on juhitava (või Javelini puhul peaagu „isesihtuva“) raketi „väljaõppeversioon“, mille üks lask oleks tõenäoliselt sama kallis, kui lahingumoon ise.

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 18:38
Postitas Kapten Trumm
Rakettrelvadel saab edukalt "taktikalise drillimise" moon olla nt levinud signaalraketi padrunit kasutav.
Et see rakett tabaks ka sihtmärki, pole enam nii tähtis, näiteks olukorra, kus laskja laiv moonaga pauku kartes relva ära tõmbab (selle kuulsa puu otsa laskmise tõenäoline põhjus) saaks vältida paukuva relva nt 50 korda lastes. Mõistagi käsirelvadel, kus pauk maksab kümmekond senti, võib laivi lasta niiet paha hakkab.

See lisaks ka õppustele vähe realismi ja "vastane" näeb kah, et teda lastakse.
Kustile on olemas miski heli-imitaator, kuid kahjuks ei lenda relvast välja midagi.

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 19:18
Postitas EOD
Signaalpadruniga väikese nurga all tulistamine tooks kaasa maastikupõlenguid. Minu praktikas on seda juhtunud kaks korda. Ühel korral süütas laskeväljal kuiva rohu trasseeriv kuul ja teisel korral metsaaluse lennus järsult suunda muutnud signaalrakett. Põhjuseks tõenäoliselt ühe raketimootori düüsi ummistumine. Õnneks suutsime mõlemal korral põlengu omal jõul kustutada.
Tanki- või õhutõrjeraketi laskmise treeningvahend võiks töötada demineerimisel kasutatava veekahuriga analoogsel põhimõttel ja isegi sama moonaga. Ohutsoon relva ees oleks kümmekond meetrit ja tuleoht oleks välistatud. Laskja harjuks pauguga ning instruktor märkaks paugu kartusest põhjustatud ärarebimist. Odav ja efektiivne. Mõtlema peaks vaid sellele, kuidas välistada tagasilöögi tõttu sihikuga näkku saamist.

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 20:00
Postitas diesel
täielik ot. paluks vajadusel kustutada või siirdada.
vaatsi kunagi juutuubist mingeid raketi videoid. poest ostetavate tükkidega ehitasid entusiastid peris asjalikke torusid.
mõnesaja taalaga lendas pulk mitu versta kõrgusesse. mingid tüürimise sisteemid ja automaatikad olivad ka külges. mõni tuli varjuga abil üsna ühes tükis alla ka. mõne tuhande taalaga saab juba stratosfääri jõudva raketi.
seega võiks arvata, et ega horisontaalselt lendav toru vast oluliselt erineva hinnaga poleks.
olgu siis mistahes sisteemi treeningmoon või suisa kodukootud terava paugu asenduskraam.

Re: Javelin AT

Postitatud: 03 Juun, 2016 21:32
Postitas tonu adrik
Ühesõnaga,

nagu aru saan, siis tahtmise juures saaks trennipaugu välja töötada ? Copyright on ees ? Ehk oleks see me kauaotsitud Nokia ?
Eesti ju kuuldavasti kõva IT tiiger jne, kõrgtehnoloogia pole meile ilmselt probleem (EstCube nt) ?