Mnjah,
siia postitades arvasin eksklikult, et asi on relvades. Tegelikult nagu wittwarti postide põhjal võib järelduse teha, on asi hoopis maailmavaates. Saan aru, et mida vähem ameerikat, seda parem. Mida enam raplataguse metsa kohinat keset tühjust, seda parem. Mis saaks olla mul vaikuse vastu
Aga rääkigem veidi asjast. Wittwart, Sul ei paista olevat ülevaadet haavaballistikast. Mulle tundub, et Sa lähtud oma väidetes vaid teoreetilisest füüsikast, vastasel juhul ei kasutaks Sa mõisteid nagu kineetiline energia. Sellel energial ei ole vähimatki pistmist kuuli tegeliku efektiivsusega ründaja peatamisel. Tõid sisse ka humanismiprintsiibi - tulistagem ründaja pihta ikka väikese kuuliga, miks muuta ta hakklihaks jubeda-julma ja paha ameeriklase, .45ga ? Pean Sulle salduskatte all tunnistama - pole see .45 niiväga paha ameeriklane mitte. Selle väljatöötamisel võeti eeskuju hoopis euroopast, ja selle väljatöötajate hulgas oli nii mõnigi euroopa esindaja. Nii et kipub asi hoopis pahaks kodueurooplaseks, vähemalt poole jalaga...
Aga humanismi juurde tagasi tulles. Mis saaks mul olla vastu elule mis oleks kui vahitorni kaanepilt - kus lambuke läheb külg-külje kõrval lõviga (sest käsikäes ei saa - neil pole ju käsi) jõekese äärde janu kustutama. Paraku on päriselu selline, kus osa inimestest on valinud endale kuritegeliku eluviisi ja neid ei huvita, et sina oled seaduskuulekas ja üritad elada oma elu selliselt et nii su perel kui su naabril oleks hea. Loomulikult on ka kurjategijate hulgas erineva kaliibri ja motivatsiooniga tüüpe, osad eelistavad põgeneda kui sa nende tegevusele sinu valdustes peale satud, osad aga eelistavad sind kui plaanide segajat füüsiliselt kõrvaldada. Sama kehtib näiteks ka tänavaröövide puhul. Mina tahan elada oma elu rahulikult, kellegile viga tegemata. Näiteks ei ole ma ka jahimees - see aga ei tähenda, et ma jahimeestele moraali kipuks lugema. Kui aga minu elule tahetakse lõpp teha kuna mul juhutub olema kaasas mõni väärt ese mida miski kurjategija endale soovib, siis ei jää mul midagi üle kui enda elu ja tervist kaitsta. Mitte seepärast, et ma seda väga tahan, vaid et mul ei ole valikut. Räägi parem selle ründajale humanismist, siis ei ole vaja ka peljata et talle mõni auk kerre lisaks võiks tulla mistõttu ta näiteks vahitornimeeste juurde teise dimensiooni siirdub, või siis end ratastooliga edasiselt ringi peab kärutama. Julged teha valiku, julge ka vastutada. Suurimaks ohuks mis meid igaüht võib aga ohustada, on hulkuvad koerad. Tännassilma on meeles ? Kuidas sul seal raplataga metsas ? Kui korralik koerajurakas, aga võibolla ka kaks sulle seal vaikuses metsade vahel hambad irevil lähenevad, räägid neile ka midagi teemal a la liikidevaheline sõprus ? Või kasutad oma kineetiliselt energiat rohkemkuiküll 7,65 Browningut ? Hundijahis käid kah sellega ? Kui, siis ilmselt tead mida hunt selle tabamuse peale sulle teeb... kuna sa siin kirjutad, siis ilmselt käid jahil millegi vähe suuremaga.
Mis aga pahasse ameerikasse puutub, siis seal on probleemile kuidas peatada motiveeritud ründaja, pühendatud teaduslikke uurimusi juba 19. sajandi lõpust. Tohutud rahad, laborid, teadus teemadel mida ka euroopas veidi uuritakse, kuid vägaväga vaikselt ja nö. "teki all" kuna teema on ilmselgelt ebainimlik, mitte humanne. Aga vajadus selle järele on. Milleks see aga meile ? Ei ela me vaakumis, rapla taga metsas. Ka meie hulgas on piisavalt neid kes teevad valikuid millele lihtsalt peame reageerima. Iga inimese põhiliseim instinkt eluslooduse osana on säilitada iseennast, oma elu ja tervis. Oma lähedaste elu ja tervis, kõige vastu mis võiks seda ohustada. Sellest ka need teemad, ja see teema käsitlemine. Relvad ja sellega seonduv on tehniline ala, need ei ole kaasasündinud teadmised ja oskused nagu käimine või jooksmine. Seda tuleb õppida, et teada mis toimib ja mis mitte. Ja kuidas mida teha. Miks mitte õppida seda neilt, kes on seda uurinud üle 100 aasta ? Kas see tähendaks, et kui inimene õpib näiteks laskma, läheb seda seejärel kohe praktikas teiste inimeste peal kasutama ? Ma ei arva nii, ja meie igapäevane reaalne elu tõestab minu arvamust. Selle ala õpetus erineb oluliselt misiganes teistest aladest nagu näiteks kokandus või käsitöö. Viimatinimetatuid õpitakse, et neid igapäevaselt kasutada. Enesekaitselaskmist õpitakse selleks, et seda mitte kunagi kasutada. Kui veab. Ja valdaval enamikul meist veab. Mõnedel meist paraku mitte. Aga sel hetkel oleme valmis, ja see on mis tegelikult loeb.