www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 21 Sept, 2019 16:40

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 61 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 16:33 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4672
Kapten Trumm kirjutas:
Kui jutt käib keskmaarakettidest, siis keskmaarakette (R-3R, R-40, R-23/24, R-27) on venelased müünud päris paljudele riikidele, kes on neid ka tarvitanud.


Nagu näha pole põhiline sõnum ikka veel kohale jõudnud. Mida ma kirjutasin selle lingi ette? Et see artikkel on lugemist väärt ning tasuks igal juhul läbi lugeda. Artiklis pole sõnagagi mainitud neid vanemaid mudeleid, milledest Sa siin nüüd üritad juttu teha (peale R-27)...

Kapten Trumm kirjutas:
Jällegi, võtke endale üks simulaator ja proovige järgi - kui lihtne on Berjoza tüüpi RWR jaamaga avastada sinu vastast rünnakut?


Erinevalt arvutimängudes lendajatest on selle artikli kirjutaja kasutada näiteks ka RAAFi harjutuste andmed Malaisia lennuväe MiG 29 vastu. Mis neil harjutustel on kasutanud ka "kõlbmatuid" R-77 rakette. Ja muud head paremat, mida venelased neile koos lennukitega müüsid.

Ma tean, et keskmine vene õhujõudude MiG või Su on kehvemini varustatud ja relvastatud, kui need mõned kaasaegsemad versioonid mis nad viimasel ajal välismaale on müünud.

Aga kõik need raketid on neil samuti olemas. Kuigi väikestes kogustes. Veel enam - neil on olemas tehnoloogiad ning võimalused nende tootmiseks suures seerias, kui selleks tellimus ning raha antakse...

Veelkord - minu postituse mõte ei ole kellegi üleolekut mingis valdkonnas tõestada. Kaugel sellest.

See on lihtsalt soovitus "silmad kinni - suu lahti" valveteksti kordamise asemel vahest ka mõnda muud harivat teksti lugeda ning veidi rohkem oma ajusid liigutada...

Mis aga näiteks statistikasse puutub. Millises olukorras on jänkid saavutanud kõik need oma AMRAAMi võidud? Kui neil on olnud õhus täielik ülekaal ning radaripilt kõigest toimuvast. Vastane hiilib vaikselt nurgataguseid pidi ning üritab kusagilt seljatagant väänata.

AMRAAMi teoreetiline tabamiskindlus oli 75%. Praktiline (sellises väikese riskiga keskkonnas, kus vastutegevus praktiliselt puudus) alla 50%.

Milline saab olema tabamistäpsus keskkonnas, kus Sul on õhus 4 lennukit, vastasel paarkümmend? Lisaks lennukiradaritele oled ka paari maismaaradari vaateväljas (millest rääkivad indikaatorid sind pidevalt informeerivad), võimalik, et mõni neist ÕT raketisüsteemi oma.

10% tuleb ära?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 16:40 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 14 Aug, 2008 16:40
Postitusi: 4523
toomas tyrk kirjutas:

Veelkord - minu postituse mõte ei ole kellegi üleolekut mingis valdkonnas tõestada. Kaugel sellest.

See on lihtsalt soovitus "silmad kinni - suu lahti" valveteksti kordamise asemel vahest ka mõnda muud harivat teksti lugeda ning veidi rohkem oma ajusid liigutada...


Selles suhtes läks see tekst küll täkkesse. Ma lugesin neid sinu viidatud materjale suure huviga (seal saidil oli teisigi huvitavaid kirjutisi). See, et ma milleski kahtlema hakkasin tuleneb pigem skeptilisest mõtteviisist. Aga lõppeks - sellist aa raketti, mille tabamistõenäosus oleks 100% ei ole ega tule. Ja praktikas on selle tõenäosusega sama nagu kõikide tõenäosustega lennunduses - mitte tõenäosus ei tee meid, vaid meie teeme tõenäosust (üliosava piloodi ja hea lennuki puhul on tõenäosus null ja vastupidi).

Mis puutub simulaatoritesse, siis need ajad on küll kaugesse minevikku jäänud kui ma nendega kunagi tegelesin (viimane oli vist Flanker 2). Küll aga ei maksa nendega saadavat kogemust üdini maha teha. Kindlasti ei saa arvutimängu põhjal anda lõplikke hinnanguid mingi relvasüsteemi kasuteguri kohta. Küll aga annab simulaator siiski mingisuguse ettekujutuse sellest, mis toimub hävituslenduri peas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 17:11 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Ma jauran veel pisut.

Herr admin näib ikka ignoreerivat tõsiasja, et vene päritolu keskmaa AA rakettide combat record on nullilähedane. Üksikud, episoodilised tabamused. Sealhulgas ka R-27 ja kui lugeda see nigel tulemus trendiks, siis tõenäoliselt ka tulevased mudelid, mille väljatöötamiseks pole raha ja mis põhinevad NSVL aegsel rasval.

Lääne päritolu keskmaa AA rakettide combat record on massiivselt parem. Tulenevalt nii rakettidest endist kui ma muudest teguritest nagu luure, SA, väljaõpe jne. Meil NATO riigina (mida armastatakse miskipärast ainult siis rõhutada, kui on vaja põhjendada millegi mittevajalikkust - nt pole vaja tanke, oleme NATO-s) on sellele ligipääs olemas, samuti on ligipääs asjadele, millest idanaaber und näeb.

Kui läheb jutt mingi oma võimekuse peale, tuleb vastaspoolelt millegipärast ainsa lahendusena totaalne sõda, mille Eesti kindlast kaotab. Aga muud stsenaariumid ja NATO?

Neid "arvutimänge" ei maksa halvustada. Palju selle teema vahust oleks olemata, kui siin diskuteerijad omaks ülevaatet SRO-15 Berjoza ja AN/ALR-56 võimaluste vahest. Ega tavainimene muud moodi ei saagi. Või kuidas näeb välja R-27 ja AIM-120 laskeprotseduur. Ütleme, et üks on kõrgem ajude gümnastika, teine on pardijaht lasketiirus.

Samuti on nõrk vene õhujõudude endi lahinguline sooritus. Kuigi venelased armastavad väga süüdistada igasugu arengumaade murjaneid, siis millal võitlesid vene piloodid viimane kord edukalt lääne koolkonna vastu? Vastus: Korea sõjas. Millal aga vene piloodid ise alla lasti viimati? Afganistanis, Pakistani F-16'te poolt.

Millised lennuväeüksused asuvad Eesti ohtlikus läheduses? Palju on seal töökorras lennukeid ja milline on väljaõppe tase?

Need on kah küsimused, mida raketitamise juures tuleb arvestada (millegipäras tahetakse arvestada ainult seda, et va AIM-120 juures polnud ühelgi vaenlasel segamisjaama. Aga hr admin, miks sa ei arvesta seda, kes ja millise tehnika pealt neid rakette laskma hakkavad?).

Ma ikka tahaks toonitada seda 1970 Suessi lähedal toimunud lahingut venelaste polgu ja juutide eskadrilli, mis nii suure fiaskoga venelastele lõppes. Seal oli kah suur ülekaal, maailma parimad lennukid, hea radaripilt ja õhutõrje toetamas. See on ainuke suurem grupilahing, kus venelased peale Koread osalenud on.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 17:23 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4672
Kapten Trumm kirjutas:

Millised lennuväeüksused asuvad Eesti ohtlikus läheduses? Palju on seal töökorras lennukeid ja milline on väljaõppe tase?

Vale eeldus. Lennuvägi on üks kõige kiiremini ümberpaigutatav väeliik üldse.

Ka enne sõda üritas EW oma lennuväge üles ehitada sellele tasemele, et see oleks võrreldavas suuruses meie lähinaabruses paiknenud vastase lennuväega. Kui 1939. a. läks "actioniks", siis oli see hoopis midagi muud, mis sealt piiri tagant ennast liigutama hakkas. Meie oma lennuväe kurvast elust ma siinkohal praegu ei räägi...

Ja arvutimängude vastu mul pole isiklikult mitte midagi. Küll aga üht-teist inimeste vastu, kes arvutimängude järgi hakkavad reaalset kaitsepoliitikat planeerima...

Usu mind - kui Venemaa lennuvägi oleks nii kehvas seisus ning need raketid neil nii õnnetud nagu Sina kirjutad - USAF ei oleks raha raisanud F-22 ning F-35 väljatöötamiseks, vaid lendaks F-16 peal edasi.

Mitte ei müüks neid odava raha eest kolmandatele riikidele...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 17:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Kilo Tango kirjutas:
Mis puutub simulaatoritesse, siis need ajad on küll kaugesse minevikku jäänud kui ma nendega kunagi tegelesin (viimane oli vist Flanker 2). Küll aga ei maksa nendega saadavat kogemust üdini maha teha.


Relvasüsteemi kasutamise efektiivsusel on oluline koht tema kasutatavusel. Lennukaugus ja lõhkepea kaal on ainult pool tõde. Vene rakettide kasutegurit kahandavad sellised esmapilgul tühised pisiasjad nagu:

1. protseduur on täiesti automatiseerimata, rakettidega toimetamiseks on Su-27-l (ja MiG-29-l) 11 (üksteist) eri tumblerit mööda kabiini laiali, millele tuleb pihta saada ka siis, kui 9g ülekoormust sind mõjutab. Ma väidan, et enamik inimesi ei saa neile pihta.

Et saada üle sellest probleemist, lennatakse nende lennukitega "armed" seisus, päästik alla vajutatud (!).

Selleks, et hinnata aega, millal võib manööverdama hakata, hakkab lendur peale lasku jälgima osutigega analoogkella armatuuril ja arvutab kiiresti peast, mitu sekundit tuleb nüüd otse lasta.


2. radari indikaatoriks (peale ekspordi ja väheste kodumaale jäänud uute mallide) on selline mõnus kineskoobiga monitor, mis ei ole eredas päikesepaistes eriti nähtav. Selleks on muide eraldi sirm, mis tuleb käsitsi lahti vedada (!). Kujuta nüüd ette keset lahingut selle tegemist.

3. Puudub güronäitude projekteerimine HUD-le. Kui lennuk manöööverdab, siis 7g+ puhul tekib nähtus nimega tunnelnägemine, kus piloot ei suuda jälgida enam armatuurlauda. Lennuki ruumilist asendit näitavad istrumendid aga asuvad põlvede kohal (!), väljaspool vaatevälja. Selle tagajärjel kukkus Lahesõjas vähemalt 2 Mig-29 keset laihingut lihtsalt alla, sest piloot kaotas orientatsiooni ruumis. Ainuke seletus ongi ülevalpool.

4. Radari apertuur on võrreldes lääne masinatega oluliselt kitsam ja madalam ning kogu vaatevälja läbi skännimiseks tuleb seda käsitsi juhtida. Radaril on submode'sid oluliselt vähem ja sellise radari opereerimine eeldaks tegelilikult teist meeskonnaliiget.

5. HOTAS (Hands On Throttle and Stick) kontseptsioon on 50ndate tasemel. Kui F-16-l on võimalik teha KÕIKI lahinguoperatsioone sõrmede abil käsi liigutamata (suure koormuse all ei jõua nagunii), siis vene lennukitel on vajalikud nupud poetatud mööda kabiini laiali, neist enamus asub väljaspool tunnelnägemise vaatevälja. Displei ise meenutab F-4-l kasutatut aastast nii 1960.

Tsiteeri:
Kindlasti ei saa arvutimängu põhjal anda lõplikke hinnanguid mingi relvasüsteemi kasuteguri kohta. Küll aga annab simulaator siiski mingisuguse ettekujutuse sellest, mis toimub hävituslenduri peas.


Aitab vältida eksijäreldusi tehniliste andmete põhjal. Nagu siin teemas. Ükskõik kui hea relv, millel on vilets kasutatavus, ei anna rohkem kui keskmisi tulemusi.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 17:54 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
toomas tyrk kirjutas:
Vale eeldus. Lennuvägi on üks kõige kiiremini ümberpaigutatav väeliik üldse.


Teoretiseerida ju võib. Praktika - selline tüüpiline ühe lennuraja ja hooldusangaariga kergetele lennukitele mõeldud lennuväli (nagu on ka Eesti naabruses) ei võta rohkem suurt midagi vastu kui tema enda polgu lennukid + väike arv täiendust. Eestis on seda katsetatud ja olen rääkinud tehnik-ohvitseriga, kes seda on näinud, kui kaks polku topitakse ühe polgu lennuväljale - asi on saavutatav üksnes kodupolgu lendude piiramise arvelt, sest lennuvälja infra ei vea välja. Paraku aga loeb väljalendude arv ajaühikus, mitte lennukite arv lennuväljal.

Tsiteeri:
Ka enne sõda üritas EW oma lennuväge üles ehitada sellele tasemele, et see oleks võrreldavas suuruses meie lähinaabruses paiknenud vastase lennuväega. Kui 1939. a. läks "actioniks", siis oli see hoopis midagi muud, mis sealt piiri tagant ennast liigutama hakkas. Meie oma lennuväe kurvast elust ma siinkohal praegu ei räägi...


Erinevalt 1939. aastast on vahepeal toimunud murrang inforindel. Näiteks 1939 võisid piirilähedased lennuväljad olla suur mõistatus ka EKV luure jaoks. Praegu on üsna hästi teada, kus lennuväli asub ja mida ta mahutab.
Toksige Google Earthi Lodeinoje Pole või Gdov ja vaadake ise, kui pikk lennurada, mitu angaari ja mis marki lennukid seal on.

Kindlasti on idanaaber suuteline Eesti nii kaitse- kui lennuväe hävitama puhtalt massiga, kuid seda ei saa ta teha regioonis olevate valmisolekuüksustega. Selleks on vaja koondada jõude ja see paistab välja. Kui aga õhukaitset pole, siis selline riik on kergesti paralüseeritav õhust tuleva tegevusega. St edukas sõda on läbi viidav ka suuri jõude koondamata, kasutades üksnes piirkonnas olevaid üksusi. See tähendab omakorda, et ettevalmistusi on raske avastada. Äkkstsenaariumite kandev jõud on lennuvägi. Paralüseerides riigikaitse kiirete pommilöökide ja dessantvägede maandamisega ei jõua Eesti mingit mobilisatsiooni teha ega oma ülitarka ja arukat riigikaitseplaani teostada. Ja NATOl pole enam kuskile maabuda. On üks suur segadus ja paanika nagu Gruusias.

Praegu pole vaja teha muud kui hõivata ca 30 tähtsat sõlme ja poetada mõnisada tonni pomme ning organiseeritud riigikaitse on lõppenud.

Tsiteeri:
Ja arvutimängude vastu mul pole isiklikult mitte midagi. Küll aga üht-teist inimeste vastu, kes arvutimängude järgi hakkavad reaalset kaitsepoliitikat planeerima...


Ära nimeta neid arvutimängudeks. Selle nimetus on simulaator. Need maksid omal ajal päris palju ja need on koostatud nii lendurite kui lennuki tootja abiga. Sellega toimetamine nõuab 200+ lehekülge mahutava raamatu selgeks õppimist ja nii piloteerimistehnika kui taktika elementaartasemel valdamist. Mina näiteks tean, kuidas manööverdatakse raketil eest ära, sina ilmselt mitte. Seepärast ma tean, milline tähtsus on vaateväljal kabiinist ja millisel lennukil see hea on. Kuna sa seda ei tea, siis sa ei oska ka sellist näitajat võrrelda.

Kaitsepoliitikat ma ei planeeri ja arvuti põhjal mitte. Niipalju ma tehnikast ja ajaloost tönkan, et saada aru lennukite kasulikkusest.

Tsiteeri:
Usu mind - kui Venemaa lennuvägi oleks nii kehvas seisus ning need raketid neil nii õnnetud nagu Sina kirjutad - USAF ei oleks raha raisanud F-22 ning F-35 väljatöötamiseks, vaid lendaks F-16 peal edasi.


F-22 ongi praeguseks juba Kongressilt rahastamise bänni saanud. Tema loomine algas ju ajal, millal Venemaa käekäik veel lahtine oli. Rohkem neid juurde ei osteta, sest neile pole vastast. Järgmisena kärbitakse F-35 programmi. Sellega on natuke keerukam, kuna ollakse seotud liitlaste ja neile antud lubadustega.

Pigem nähakse ohtu Hiinas ja Indias, kes agaralt uuemat tehnikat ostavad.

Ma lihtsalt leian, et lennuvägi on samasugune kaitsevõime osa nagu merevägi või maavägi. Selle vajalikkust tuleb tunnistada (õnneks KSAP-is on juba tehtud) ja selle poole tuleb püüelda (mida minu arust liiga loiult tehakse). Seda eriti olukorras, kus riigi totaalne nullõhukaitse võib idanaabrit ahvatlema igasugu avantüüridele a'la pommitame natuke Tallinnat. Kui nad teavad, et sa vastu annad, siis nad ei tule midagi siia niisama nalja tegema.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Viimati muutis Kapten Trumm, 18 Aug, 2009 18:02, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 17:57 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4672
Kapten Trumm kirjutas:
1. protseduur on täiesti automatiseerimata, rakettidega toimetamiseks on Su-27-l (ja MiG-29-l) 11 (üksteist) eri tumblerit mööda kabiini laiali, millele tuleb pihta saada ka siis, kui 9g ülekoormust sind mõjutab. Ma väidan, et enamik inimesi ei saa neile pihta.

Hm, mängu tulevad jälle "lennusimu teadmised"?

Tegin huvipärast google'i pildiotsingu "Su 27 cockpit". Sain posu pilte nii Su 27 kui Mig 29 kokpittidest. Üritasin sealt tumblereid kokku lugeda. Koos küljepaneelidega kisub kusagile sinna 20-25 kanti.

Nii et neid kasutatakse ainult rakettidega toimetamiseks või?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 18:04 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Ära võta nii valjuhäälselt sõna teemal, mida Sa eriti ei valda. Mul on kodus lauaserval muide MiG-29 Flight Manual ka olemas. :wink:

R-27 kohta on olemas ka päris karmid piirangud, kuidas neid lasta võib. See omakorda kitsendab kasutusvõimalusi, tehnilistes andmetes või malaisisa netimemuaarides neid olla ei pruugi. :wink:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 18:16 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4672
Ja seal on Flight Manualis on kirjas, et lennatakse ringi raketid "armed" seisus? Kuigi seda tegelikult ei tohiks?

Ma eriti ei üritagi teeselda, et ma väga hästi oskan vastase rakettide eest kõrvale põigelda. Sestap ma selle kohapealt eriti sõna ei võtagi :wink:

Hm, kui palju need "lennusimud" siis omal ajal seda "kõva raha" maksid? 30kEUR per copy? Või 300kEUR per copy? Aeg oleks endale siiski tunnistada, et tegemist on mänguasja, mitte riigikaitselise tootega.

Muuseas - vene loodepiirkonna lennuväe infrastruktuur mahutab ka rahuajal palju rohkem lennukeid, kui seal praegu baseerub.

Olukorra "tihendamisest" ma ei hakka üldse rääkimagi.

Huvitav, et nüüd Sul äkki tulid meelde ka vägede koondamised enne konflikti algust ja luure ja NATO. nagu näha - vaidlemisest on ka veidi kasu :wink:


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 18:32 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Sa võiks vahelduseks proovida, siis kaoks sul see iroonilis-pilkav alatoon ära. Falcon 4.0 manuaal 200+ lehekülge on igatahes palju harivam materjal kui Malaisia lendurite netimemuaarid või mingite fanboyde kodulehed.

Saaks vähemasti teada, misasi on snowplough mode ja mida on vaja efektiivseks beaming-manöövriks. Või mis kiirusel on F-16 pöörde nurkkiirus kõige suurem. See on muide pilootide koostatud raamat. :wink: , nende lendurite nimed on ka ära nimetatud, kes seda tegid. See pole teps mitte pastakast väljaimetud jutt.

Loomulikult pole see piisav pärisasjade üle otsustamiseks, aga ma Su teksti lugedes näen, et Sul puudub paljude, nendesamade rakettide teemal viljakaks diskussiooniks vajalik teadmistehulk, mida pilgatud 30 euro eest võiksid väga lihtsalt endale hankida. Asi jääb vähe elukaugeks, kui ainult rakettide arve ja laskekaugusi arvesse võtta. Irooniaks pole üldse põhjust.

Muide see MiG-29 flight manual on samuti võimalik osta, maksab ta tõesti 30 eurot.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 18:42 
Eemal
Liige

Liitunud: 03 Nov, 2008 21:38
Postitusi: 250
Kas kodanik Trumm koos teiste "Trummi eskadrilli" promovate kodanikega ei ole mitte väitnud, et see välistaks kiired "vabastus" operatsioonid. Nii palju kui mina mäletan (võin eksida) ei olegi nad väitnud, et see lahendaks kõik probleemid ja muid asju vaja ei lähekski.

Ainuke asi, mis need minu teada pidid absoluutselt välistama olid X dessandid Tallinna sadamasse ja Lennart Mere nimelisele lennuväljale. Väikene CAS toetus koos VF õhuväe tüütamisega veel pealekauba. Ei olnud mõeldud elama üle armageddoni, kus neile lendab peale 200 VF sõjalennukit. (jättes kõrvale vene tagalatoetuse) Selliste koonduste jaoks on NATO :P


Viimati muutis nokkloom, 18 Aug, 2009 18:54, muudetud 1 kord kokku.

Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 18:48 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 26573
Kaasnev materjal keskmaarakettide ohu paremaks mõistmiseks

http://www.saunalahti.fi/~fta/MiG-29.htm

Homseks viljakaks diskussiooniks lausa "must read".

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 18:50 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4672
Kapten Trumm kirjutas:
Sa võiks vahelduseks proovida, siis kaoks sul see iroonilis-pilkav alatoon ära.

Pilkav-irooniline alatoon on tingitud vaidluse iseloomust. Kuigi jah - veidi ka minu iseloomust :wink:

Kuigi tõsistes vaidlustes oskan ka päris tõsiselt rääkida. Vähemalt vahete-vahel... :roll:

Aga Sinu järjekordset vastust lugedes - Sa ei ole ikka veel vaevaks võtnud seda viidatud artiklit läbi lugeda. Ei ole seal ei malaisia lendurite blogisid ega fänboide kommentaare.

See Austraalia õhujõudude sait on tegelikult päris huvitavat lugemist täis. Võiks sealt veelgi artikleid viidata, kui keegi neid loeks ka.

Trumm, teeme diili - mina ei nori enam (täna :wink: ) ja Sina loed vähemalt selle artikli läbi...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 19:46 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Veebr, 2005 21:50
Postitusi: 3544
Asukoht: Eesti
Kapten Trumm kirjutas:
[1. protseduur on täiesti automatiseerimata, rakettidega toimetamiseks on Su-27-l (ja MiG-29-l) 11 (üksteist) eri tumblerit mööda kabiini laiali, millele tuleb pihta saada ka siis, kui 9g ülekoormust sind mõjutab. Ma väidan, et enamik inimesi ei saa neile pihta.
Et saada üle sellest probleemist, lennatakse nende lennukitega "armed" seisus, päästik alla vajutatud (!).
Selleks, et hinnata aega, millal võib manööverdama hakata, hakkab lendur peale lasku jälgima osutigega analoogkella armatuuril ja arvutab kiiresti peast, mitu sekundit tuleb nüüd otse lasta.
2. radari indikaatoriks (peale ekspordi ja väheste kodumaale jäänud uute mallide) on selline mõnus kineskoobiga monitor, mis ei ole eredas päikesepaistes eriti nähtav. Selleks on muide eraldi sirm, mis tuleb käsitsi lahti vedada (!). Kujuta nüüd ette keset lahingut selle tegemist.
3. Puudub güronäitude projekteerimine HUD-le. Kui lennuk manöööverdab, siis 7g+ puhul tekib nähtus nimega tunnelnägemine, kus piloot ei suuda jälgida enam armatuurlauda. Lennuki ruumilist asendit näitavad istrumendid aga asuvad põlvede kohal (!), väljaspool vaatevälja. Selle tagajärjel kukkus Lahesõjas vähemalt 2 Mig-29 keset laihingut lihtsalt alla, sest piloot kaotas orientatsiooni ruumis. Ainuke seletus ongi ülevalpool.
4. Radari apertuur on võrreldes lääne masinatega oluliselt kitsam ja madalam ning kogu vaatevälja läbi skännimiseks tuleb seda käsitsi juhtida. Radaril on submode'sid oluliselt vähem ja sellise radari opereerimine eeldaks tegelilikult teist meeskonnaliiget.
5. HOTAS (Hands On Throttle and Stick) kontseptsioon on 50ndate tasemel. Kui F-16-l on võimalik teha KÕIKI lahinguoperatsioone sõrmede abil käsi liigutamata (suure koormuse all ei jõua nagunii), siis vene lennukitel on vajalikud nupud poetatud mööda kabiini laiali, neist enamus asub väljaspool tunnelnägemise vaatevälja. Displei ise meenutab F-4-l kasutatut aastast nii 1960.


Su-35 cockpit.....
Pilt


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri:
PostitusPostitatud: 18 Aug, 2009 19:48 
Eemal
Site Admin
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Dets, 2003 12:32
Postitusi: 4672
Et Sa ei arvaks, et ma Sul mingeid Malaysia pilootide fanboisid lugeda soovitan

viki:
Tsiteeri:
Dr. Carlo Kopp is a prominent Australian freelance defence analyst and academic who has published ~300 articles in trade publications such as Defence Today, Air International, Journal of Electronic Defense, Jane's Missiles and Rockets, Australian Aviation and the Asia Pacific Defence Reporter on matters of aerospace technology, stealth, information warfare and Australian defence policy.

http://en.wikipedia.org/wiki/Carlo_Kopp

Air Power Australia
Tsiteeri:
He also held a wide range of positions in the computer and communications industries, primarily as a design engineer, computer programmer, systems integrator and consultant. His best known project in the computer industry was the design and development of the first Australian manufactured SPARC computer, in 1993 [More ...]. He has also designed or developed high speed optical fibre and free space infra-red datalink communications equipment, medium speed multiplexer equipment, graphics adaptors, and miscellaneous other items of computer and communications equipment and embedded software, and performed reliability modelling of equipment [More ...].

http://www.ausairpower.net/editor.html

Nii et rohkem nagu elektroonik kui lendur (ei oska rakettide eest põigelda :wink: ).

Aga äkki leiad mingid hingesugulust - Kopp on ka üsna kriitiline F-22 programmi suhtes.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 61 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt