Relvaseadus

[Panzers]

Tähendab, mida rohkem keelatakse ja piiratakse, seda rohkem hakkab liikuma ebaseaduslikke relvi. Toimuks nagu üle reageerimine- isegi deaktiveeritud(laskmiskõlbmatuks muudetud) relvad peab juba registrisse kandma, samas kas see on siis lahendus? Julgeoleku seisukohalt, kui teisitimõtlejad- ekstremistid, rohelised mehikesed, kolonnipoisid või mida iganes soovivad endi relvastada siis tõenäoliselt leiavad nad ka selleks mingi võimaluse. Kas nende kaotatud relvaomanike seas on ka neid, teab ainult meie julgeoleku teenistus.
Teistpidi võttes inimene on kollektsionäär ja on oma relvad kokku korjanud jupp, kruvi ja detail haaval. See on tema elutöö! Ja kui nüüd ta peab osaliselt nendest loobuma tänu uuele seadusele- siis on see tema suhtes ülekohtune. Arvestades seda, et hobi on niigi kallis ja mis ressurss, aeg ning pühendumus on sellesse pandud.
Ja kas tõesti peame hakkama kahjutuks tehtud relvi arvele võtma? Miks peavad normaalsed, rahumeelsed inimesed läbi mõtlemata seaduste pärast kannatama?
Siin on koht kus tuleb mõelda selge peaga, enne kui uus seadus vastu võtta! Vastasel korral võime tekitada oma riigis segadust, arusaamatusi ja probleeme.
Õiglane oleks, et Euroopa Liidu tasandil kehtiksid ühtsed relvaseadused- see lihtsustaks ametnike tööd ja erinevate kollektsionääride tegevust jne.




Samas lisaks siia veel, et meie väikeses Eestis on veel üksjagu kollektsionääre kes korjavad ainult kahjutuks muudetud relvi. Aga praeguse seaduse järgi tuleb need relvad puurida, lõigata ja keevitada nii ära, et sellest jääb järele üks käkerdis rauda. Välimuselt peaks ikka relvale jääma oma nägu. Kahjutuks tehtavad tunnused peaksid jääma varjatuks. Kahutuks on muudetud relva olulised osad- vintraud( millel oleks kuus puuritud auku padruni pesa poolses osas ning padrunipesa oleks kinni keevitatud) ja lukk(mis on 45 kraadi lõigatud, lööknõela kohal täppkeevitus). Nii lihtne see ongi. Saksamaal näiteks muudavad kollektsionäärid ise relvi ja nende olulisi osi kahjutuks, vastavalt seadusega kooskõlas ettekirjutusele.

Inimene aga soovib oma kollektsioonis olevaid relvi(mängupüsse) lahti ja kokku panna, puhastada ja nokitseda ning neid hooldada. See on nauding relvafännile nagu autofännile oma autode nokitsemine.

[Walter2]

Teistpidi võttes inimene on kollektsionäär ja on oma relvad kokku korjanud jupp, kruvi ja detail haaval. See on tema elutöö! Ja kui nüüd ta peab osaliselt nendest loobuma tänu uuele seadusele- siis on see tema suhtes ülekohtune. Arvestades seda, et hobi on niigi kallis ja mis ressurss, aeg ning pühendumus on sellesse pandud.

Tahaks näha kuidas ja mis summade eest hakatakse kollektsiooni relvi mis maksavad tuhandeid ja enamgi veel tükist, riigi poolt "kohese ja kiire hüvitise eest" kinni maksma ning kuna need on tunnistatud muinsus- või ajalooväärtuslikeks esemeteks siis ära neid ei saa hävitada vaid kuhu need jõuavad? Järgmisesse relvakollektsiooni kuhugi muuseumi. Tekib küsimus mis mõte sel kõigel on?! Kui riik ei usalda oma kodanikke hoidma enda valduses relvi ning samas ei tee riik ka suurt midagi tagamaks lihtinimese turvalisust just tema isiklikul tasandil siis kuhu me niimoodi jõudnud oleme? Riik olemegi ju kõik meie, kodanikud.

[Black]

Veel lihtsam on eelmine relv järve pillata. Kalameestel ikka juhtub.

Loomulikult juhtub kõike. Näiteks võib seesama järve pillatud relv jääda juhusliku spinninguloopija landikonksu külge ja kuna järve põhi on mudane, siis relv pole hapnikuvaeses mudas isegi roostetama hakanud.
Paha ainult, et kui selle relvaga midagi korda saadetakse, siis võidakse õnnetut kaotajat lollide küsimustega tülitama hakata.
See on selge, et relvade leidmine pööningutelt lõpeb. No pole neid lihtsalt enam. Need, mis olid, on kõik juba leitud ja ausalt politseisse toimetatud.
Ja ei maksa arvata, et keegi hakkab välismaalt midagi keelatut sisse tooma või näiteks 3D printeril printima. Eesti inimene on ju niii seadusekuulekas.

Ei õngitse neid "järve pillatud" relvi sealt roosipõõsa või õunapuu alt ükski juhuslik spinninguloopija välja. Ja just pööninguleiud hakkavad jälle sagenema.

Milline karistus hetkel relva kaotamise - no ütleme siis konkreetselt sügavasse merre lootusetult uputamise eest üldse järgneb? Tõenäoliselt oleks asjakohane kohe ka seda karmistada. Ja miks mitte ka selle eest, kui relv varastatakse või röövitakse. Inimene on ju ise süüdi, eksole. Üsna selge on, et seadusemuudatus toob kaasa "kadumiste" ja "varguste" hüppelise kasvu. Kõik ei saa ju "sportlasteks" ja "jahimeesteks" hakata. Huvitav, kui palju statistika järgi kaotatud või varastatud relvi kuulus neile, kellele enam relvaluba mingil põhjusel ei pikendatud või kes näiteks riigist igaveseks või pikemaks ajaks lahkusid?

Ehk siis hetkel on sisuliselt menetluses "ebaseaduslike relvade arvu kasvatamise" nimeline seaduseeelnõu.

[SigaElmar]

Teab keegi kuidas see eelnõu edasi areneb? Millal see seaduseks vormuma hakkab?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/relvas ... d=73302259

[Kriku]

Jah, erakordselt tervemõistuslik artikkel. Mitte autori kohta, vaid üldse.

Relvaseaduse muudatused põrutavad märgist mööda
Priit Simson, arvamustoimetaja
Eesti Päevaleht

Õigus omada enesekaitseks mitut relva on põhjendatud.

Siseministeeriumi algatusel kavandatavad relvaseaduse muudatused – lubada elu ja vara kaitseks ainult üht püstolit või revolvrit ja keelata vintpüssid – lasevad märgist täiesti mööda. Millise viimastest tuntumatest tulirelvaintsidentidest oleksid need seadusemuudatused ära hoidnud? Mitte ühtegi.

Lääne-Euroopas tegutsevatel terroristidel ei paista „päris”, mitte tsiviilkäibe relvade muretsemisega raskusi olevat. Neil pole raske soetada relvi, millega saab valangutega lasta ja mida poest ei osta. Ka siinsed vahejuhtumid ei viita, et relvade arvu piiramine ja ainult püstolite-revolvrite inimestele enesekaitseks jätmine võiks olukorda kuidagi muuta.

Millise viimastest tulirelvaintsidentidest oleksid seadusemuudatused ära hoidnud? Vastus on lihtne: mitte ühtegi.

2011. aasta kevadel tappis Ago Ursel Waaks illegaalse vintpüssiga Võmmorskis kaitsepolitseiniku. Relvaseaduse muudatus poleks seda juhtumit kuidagi mõjutanud, sest seda relva poleks tal seaduse silmis nii või teisiti tohtinud olla.

2011. aasta suvel kaitseministeeriumi rünnanud Karen Drambjan oli varustatud seadusliku püstoliga. Püstolit ei kavatse praeguse seadusemuudatusega keegi keelata.

2014. aasta sügisel tappis 15-aastane Viljandi poiss oma isa revolvrist õpetaja. Ükski seadus poleks lubanud tal nagunii relva käsitseda, kuid relv oli täiesti seaduslik. Jällegi, keegi ei kavatse säärast tüüpi relvi tsiviilkäibes keelata.

On vastutustundlikud

Praegune Eesti relvaseadus piirab padrunite arvu, kuid ei sea mingit piirangut inimese käsutuses olevate relvade arvule. Ühel Eesti inimesel on 19 relva, teisel 16. Need on üksikud. Ometi oleme me suutnud üksteist siiski ellu jätta. Eesti seaduslikud relvaomanikud on üldiselt olnud vastutustundlikud.

Kui midagi piirata, siis kas poleks mõistlikum alustada mõõdukama ülempiiri seadmisest? Ja miks peaksid Vene kodanikud saama relvi omada Eesti kodanikega üsna sarnaselt? Tõsi, nad pole seda võimalust küll väga kasutanud. Ent välismaalaste õigused ei pea olema samad, see tuleks julgeoleku seisukohast kõigepealt üle vaadata.

Keegi ei kahtle, et relv on ohtlik asi. Kuid Eestis on ainult ligikaudu 5% tapmisi sooritatud tulirelvaga, seaduslike tulirelvadega ilmselt veelgi vähem. Kuna paremaid ideid pole, siis pitsitatakse neid, kes kätte satuvad.

Milleks siis sellised muudatused? Miks piirata enesekaitseks lubatavate relvade arv ühele ja teha lubatavaks ainult püstol?

Relva omada pole imelik. Minagi tean päris mitut inimest, kes on saanud vägivalla- ja tapmisähvardusi. Põhjused, miks tuleks kasvõi enesekaitseks lubada mitut relva, sealhulgas ka vintpüsse, on väga lihtsad. Püstolist on päris keerukas täpselt lasta. Jõudsin ise viisaka laskeoskuseni päris pika treeningu tulemusel. Püss lasi aga juba üsna alguses enam-vähem sinna, kuhu vaja. Miks peaks olema ainus Eesti elanikele lubatav enesekaitserelv see, mida isegi veerand politseinikke ei suuda korralikult kasutada? („Üle veerandi politseinikest ei oska tulirelvast lasta” 26.7, EE).

Rääkida, et poolautomaatsed vintpüssid on väga ohtlikud, on manipulatsioon. Ka püstolid on poolautomaatrežiimil ja lähidistantsil samasuguse tuletihedusega, kuid ometi täiesti lubatud.

Isegi püstolite-revolvrite puhul on mitut relva mõistlik omada. Kaasaskandmiseks võib sobida vägagi pisike relv, aga sellega on niru näiteks lasketiirus treenimas käia.

Vintpüssi on vaja

Sel, kes tahab end reaalsete või potentsiaalsete ähvarduste eest kaitsta, oleks mõistlik hoida näiteks maamajas vintpüssi, mis laseb paarikümnest meetrist kaugemale ja millega pole nii keerukas ärevas olukorras märki tabada. Kaasaskandmiseks aga sobib just püstol või revolver, sest see on väike.

Praegu on relvaseadus tobedaid piiranguid täis. Tegeleks äkki nendega? Miks tohib kogu majapidamises olla 300 vintpüssipadrunit jahirelva kohta (seega kahe relva puhul 600, kolme puhul 900 jne), aga ainult 100 püstolipadrunit, olenemata relvade arvust? Lapski teab, et püstolipadrun on vähem ohtlik kui püssipadrun.

Siseministeerium ootab eelnõule kooskõlastusi juba 8. jaanuariks. Kuna vahepeal on pühad, on nende eesmärk ilmselgelt muudatused vähese debatiga läbi suruda. Ega nad seal oma peaga mõtle – juttu poolautomaatvintpüsside tsiviilkäibest ärakorjamisest alustas novembri lõpus Euroopa Komisjon. Eesti kodanike relvakandmisõiguse piiramine on Prantsuse ja Belgia vastuluure läbikukkumise tagajärg.

Lõpetuseks: siseministeerium seisukoht, et relvad on väga ohtlikud ja nendega ei tasu rahval tegeleda, on kahe teraga mõõk. Nii mõnigi Eesti reservväelane käib omal käel laskeoskust harjutamas, mina samuti. Oma relv annab huvi korral võimaluse teha seda märksa soodsama hinna ja paindlikuma graafikuga, sest sa ei sõltu instruktorist.

Keerukas on teha riigikaitsjat kellestki, kelle suhe relvadega on paaniline. Kui soovime ühiskonda, kes suudab end sõjalise konflikti korral kaitsta, peame jätma relvademaailmale natuke ruumi.

[Larry]

Priit Simson on üllatavalt normaalse artikli valmis kirjutanud, temalt ma seda varasemat riigikaitsealast loomingut silmas pidades küll poleks oodanud. Riigikaitse aspekti oleks püssidega seoses saanud veelgi rohkem rõhutada, sest kui ühel päeval peaksid näiteks Narvas relvastatud banded kohaliku "rahvavabariigi" lippudega välja ilmuma või Tallinnas järjekordne "1. detsembri töörahva ülestõus" toimuma, siis loevad vaid need relvad (eelkõige püssid), mis sul kohe käeulatuses võtta on. Aga muidu on ta tabanud ilusti asja olemust, st. suund on õige. Oleks sellest lõpuks ka mingit kasu.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Teema jätkuks.

KUKU-raadio keskpäevatunnis öeldi täna konkreetselt, et eurodirektiiv, millega kogu see nn "tsiviilrelvade kärpimine" algatati, on sisult mõttetu ja äpardunud dokumendina juba nõnnapalju vastuseisu liikmesmaades tekitanud, et saatevedajad prognoosisid sellele direktiivile lihtsalt vaikset (ja kuulsusetut) surma eurokuluaarides

Mis aga ei sega kohalikel pridurkadel oma perset ribadeks jooksmast, et ilmselt ebaõnnestunud eurodokumendile toetudes omaenese geniaalseid "üleliigsete relvade teooriaid" pöidlast välja imeda

Ajalugu kordub - täpselt samasugune ajuvaba absurditeater oli meie relvaseaduse kahes varasemas redaktsioonis puudutavalt tääkide tsiviilkäibes keelamist (ühes selle põhjendamisega).. Vist ongi nii, et kui Siseministeeriumi tuumakas osa tegeleb reaalse ja vajaliku tööga (mis on kuritegevusega võitlemine), siis sama ministeeriumi kõige juhmim kontingent on omale relvaseaduse pidevast solkimisest leivateenimise niši teinud

[Medusa]

Keegi ei tunne kedagi, et need juhmimad ametnikud teiste inimeste tegevusi ja vabadusi vähegi mõjutavatest teemadest võimalikult kaugele eemale suunata? Lasta lahti või saata näiteks mõnda muusse valdkonda (kuigi, ei oskagi nagu kohe pakkuda, kellele sellist nuhtlust küll soovitada)...

[Leo]

Elu on näidanud, et need eriti juhmid ametnikuhinged on suhteliselt kovasti tooli kylge naelutatud ja lähevad ära ainult ylendamise korral voi pensionile. Pohja PPs oli aastaid 1 tegelane, kelle elu ylesanne tundus olevat koikide relvaomanike solvamine ja monitamine, mis ilmnes peamiselt härra konepruugis ja tegudes nii et nii monedki PP kliendid pohimotteliselt vältisid temaga suhtlemist Vahepeal oli tekkinud lootus, et see juhmard on lopuks ometi kuhugi arhiivi "ylendatud", kus tal ei ole enam voimalik organisatsiooni mainet kahjustada, kui seoses selle Brysselist initsieeritud poolautomaatide kokkukorjamise kampaania käigus ta jälle meediasse ujus, nyyd juba korgema pulga peal. Raske on koikidest organisatsiooni siseliinidest ylevaadet saada, kuid tundub, et tegemist on ylemate lemmikuga tundmatul pohjusel. Voimalik, et seda tyypi hoitakse palgal peamiselt sellepärast, et vajadusel ka ylemustele vajalikud lollakad seadusemuudatused läbi suruda. Ma isiklikult väga ei usu, et see poolautomaatide keeld seaduseks saab, sest sellele ollakse ikkagi massiliselt vastu ja ainult moned eriti paadunud vasakpoolsed patsifistid yritavad midagi kägiseda selle poolt, kuid neid eriti ei kuulata.

[Welber]

Kaitseliitlased tõstavad häält:
http://www.postimees.ee/3449207/kaitsel ... dale-jatta
Talvik kirjutab:
http://arvamus.postimees.ee/3454825/art ... stat-taavi
Viimane artikkel tasuline, Näoraamatus näeb välja selline:
Artur Talvik (Vabaerakond) avaldas artikli, kus annab peaministrile viis kriitilist sisendit, millega uuel aastal tuleks tegeleda.
Tsiteerin ühte neist:
"Kolmas sisend. Ameeriklased räägivad, et Smith ja Wesson tegid kodanikud võrdseks. Euroopa sotsid arvavad, et nemad tegid seda. Ära usu valitsuses sotside juttu, kui nad nii räägivad. Tead, mulle ei meeldi relvad, aga ma üldiselt usaldan inimesi, kel on luba neid kanda.
Tulemas on relvaseaduse muutmine. Miks? Nagu paljude seadusemuudatuste puhul, ei saa me ka selle muutmise vajaduse mõttest aru. Meie usaldame oma riigi inimesi. Kas teie kardate? Oma rahva usaldamine on osa meie maailmavaatest. Või äkki polegi see maailmavaade, vaid lihtsalt usaldus?
Äkki tahab Sinu valitsus lihtsalt Euroopas viieline olla, käitudes küll agaramalt, kui õpetaja nõuab ehk asudes muutma meie seadusi enne, kui Euroopast on vastav direktiiv tulnud. Äkki peaks hoopis meie midagi oma Euroopa sõpradele õpetama. Näiteks ürgset loodusega kooseksisteerimist. Kui Sa ise ei suuda, siis las Mikita teeb seda. Ta vaikne mees, Sa ole talle ruuporiks."

[Kulibin]

Ma usaldan tehnikat rohkem kui inimesi, sest erinevalt inimestest suudan ma tehnikat lõpuni mõista ,,,
Järelikult meeldivad mulle relvad, kui üks osa tehnikasaavutustest.
Kõige vähem usaldan ma sotsialiste. Sest sotsid samastuvad lastekaitseorganisatsiooni noorte hästilõhnastatud ilueedidega, kel silmades kahtlane läige. / Mulle ei meeldi taimetoitlased, sest neil on inimsööja pilk /

[nolem]

aega on veel (8. jaan) sisuliselt 3 päeva. valitseva režiimi siseminni ametnikud on oma postimehe artiklite küsimusi kommenteerides, piltlikult öeldes, lubanud eesti tsiviilelanikkonna 6 kuuga relvitustada! täpselt nagu 39 aastal, korjati kõigepealt relvad tsivilistidelt, siis kaitseliidult ja lõpuks kaitseväelt.
jälgisin ka ipsc foorumit, seal neil põhiline lootus, et neid väga ei kotita! üks nende foorumi postitaja küll hoiatas neid, et kui nad häält ei tõsta, siis hiljemalt aasta pärast on nemad järgmised, kellel ainult .22lr-i lubatakse edasi plõksutada.

mina ise olen juba kuu aega riigikogu saadikuid pommitanud märgukirjadega. enda valitud saadikute fraktsioonilt sain kohe esimesel päeval vastuse ja palve, et neile saadetud, siseminni salajast seaduseloomet paljastavat artiklit laiemalt publitseerida, samuti lubaduse seda seadusemuudatuse eelnõud riigikogus mitte läbi lasta. loomulikult ei olnud need homokoalitsiooni multikulturistid, st valitsuse fraktsioonidel, va irl, on täitsa savi selle relvaseadusega.

lp kaasfoorumlased, kas on ka teil mingeid positiivseid-negatiivseid näiteid, teemakohasel suhtlemisel enda valitud "rahvateenritega"

[Medusa]

No see erakond, kes seda jampsi ei toeta, suudab ilmselt seista ka muude vabade kodanike põhiõiguste eest. Aga et arutelu mitte poliitiliseks ajada, siis kõim meediakajastused on siiani õnneks olnud negatiivsed, st mitte pooldavad. Veel on lootust, et igasugune jura seaduseparandusest välja visatakse, ja alles jäetakse see, mida tõesti muuta võiks - keelenõue, sõnastuse parandused jms.

[ints999]

Saaga jätkub: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=73355653