Relvaseadus

[tonu adrik]

Fikseeri ära üks hoiukoht mille aadress on loal, relvakapid hangi aga mõlemasse elukohta. Arvatavasti ei taha ppa hakata mässama kahe fikseeritud hoiukohaga millega kaasneb ka lisatööd ühele prefektuurile (pea arvestust ühe relva üle mis asub kahes erinevas kohas). Üks on paberimäärimine ja bürokraatia, teine aga kindel teadmine sinu jaoks et relv on kindlas kohas mõlemas kohas.

Relva võib hoida ainult hoiukohas, mis on politseiga kooskõlastatud. s.t. selle aadress peab olema kantud relvaloale. Mistahes muult aadressilt kui see mis relvaloal, relv peaks nt varguse läbi "jalutama minema", käsitletakse seda relva lohaka hoidmisena (mis on väärtegu kuni hetkeni mil selle "jalutama läinud " relvaga mõni kuritegu toime pannakse), ja see tähendab relvaloa tühistamist ja "puhkust" relvadest suurusjärgus kuni 5 aastat.

[maskeerimisvork]

Oot, mis prefektuuris sellist juttu aeti ?

Tallinnas on juba mitu aastat olnud praktika, et kui on mitu elukohta, siis saab samale relvale, või ka eri relvadele vormistada erineva asukohaga hoiukohti. Lihtsalt tehakse mitu relvaluba, kus peal erinev hoiu/elukoht. Tehti seda jupp enne kui seaduse § 46 lg 1 muudatus eelmise aasta apriilis jõustus, s.t. "tavandiõiguse" korras, nüüd alates 2015 aprill on asi ka seaduses mustvalgel ülal. Nii et võta teema uuesti üles.

Tõnu

Tundus huvitav ja esitasin Põhja prefektuuri järelpärimise. Öeldi selgelt, et ühel relval saab olla üks hoiukoht. Kui on 2 relva, palun väga, üks ühes, teine teises hoiukohas.

[tonu adrik]

Rääkisin prefektuuriga, lubati ühtsele seisukohale tulla peale asja omavahelist arutelu. Hetkel tundub, et tõlgendused eri ametnikel erinevad. Näiteks toodi, et kui jahimees käib näiteks oma jahirelvadega ainult Saaremaa maakodus jahil, aga elab Tallinnas, siis antakse talle võimalus registreerida need jahirelvad Saare aadressile. Küsisin vastu, et enamik inimesi kes selle "probleemiga" puutuvad, ei ole mitte jahimehed vaid tavakodanikud, kellel üksainus relv, ja kui nädalavahetusel suvekoju minna, ei saa relva kaasa võtta, sest kui suvekodu pole "hoiukoht", on tegemist pideva relva kandmisega seal ja ei mingit "grilli ja tshilli", vastasel juhul on joobes kandmine. Tundub, et küsimuse sisu mõisteti.

Lubati tagasisidet, annan siis märku.

Tõnu

[Satakas]

Saalomonlik otsus: soeta 2 (võrduse huvides identset) relva ja rega kummalegi aadressile 1. hundid söönud ja lambad terved, ehkki tsipa vaesemad.

[Haugas]

Kui on tegemist korteri ja suvekoduga, siis kasutad ju ainult ühte korraga, kuna teine asukoht jääb vbla kauemaks "omaette". Seega, näit. suvekodus, on ka relv pikemat aega (ikka kuid) omaniku vaateväljast kaugel. Arvestades meil aeg-ajalt kasvavat-taanduvat kriminogeensust, ei ole siis ka selline variant just eriti sobiv. Nokk kinni, s... lahti..

[vtl]

Tuleb lihtsalt taotleda endale tegevusluba relvade või laskemoona hoidmise teenuse pakkumiseks, seejärel ehitada suvekodusse nõuetekohane relvahoidla ning anda sinna saabudes iseendalt iseendale relv üle

Arvatavasti ei taha ppa hakata mässama kahe fikseeritud hoiukohaga millega kaasneb ka lisatööd ühele prefektuurile (pea arvestust ühe relva üle mis asub kahes erinevas kohas).

Kas ma mäletan õigesti, et tsiviilrelvade register on ühtne ehk üle-eestiline? Sellisel juhul ei tohiks ju ka probleemi olla "arvestuse pidamisega ühe relva üle"

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kas ma mäletan õigesti, et tsiviilrelvade register on ühtne ehk üle-eestiline? Sellisel juhul ei tohiks ju ka probleemi olla "arvestuse pidamisega ühe relva üle"

Krd hea küsimus muuseas

Olles juhuslikult ise ka eelmisel nädalal kommivabriku lubadetalituses, esitasin (omast arust) niisama hea küsimuse - et kaua nad seda primitiivset papitükk-relvaluba meie e-Eestis ka mõtlevad kultiveerida Lubadetalituse ülema vastus oli umbes nii, et materiaalne luba kaobki (eiteamillal) ära ja asemele tuleb nn digiluba - mida ametnik siis vaid suletud(?) netialas näebki.. no vägev

[Welber]

Olles juhuslikult ise ka eelmisel nädalal kommivabriku lubadetalituses, esitasin (omast arust) niisama hea küsimuse - et kaua nad seda primitiivset papitükk-relvaluba meie e-Eestis ka mõtlevad kultiveerida Lubadetalituse ülema vastus oli umbes nii, et materiaalne luba kaobki (eiteamillal) ära ja asemele tuleb nn digiluba - mida ametnik siis vaid suletud(?) netialas näebki.. no vägev

Ja padruneid müüvatel poodidel on andmebaas kõigist relvaomanikest?
Või hakkame padrunite ostuks iga kord lubadetalitust külastama?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ja padruneid müüvatel poodidel on andmebaas kõigist relvaomanikest?
Või hakkame padrunite ostuks iga kord lubadetalitust külastama?

..millega ostsin, sellega müün

Info oli vähemalt otsesest allikast - mitte "odna babka na rõnke skazaala"

[EOD]

Ja padruneid müüvatel poodidel on andmebaas kõigist relvaomanikest?
Või hakkame padrunite ostuks iga kord lubadetalitust külastama?

Kui keegi soovib relvakauplusest laskemoona osta, teeb kaupmees päringu politsei andmebaasi ja saab teada, kas sel isikul on õigus sellise moona ostuks. Päringust (võimalik, et ka ostust) jääb andmebaasi jälg. Nii see peaks välja nägema.
Ühe relvapoe kaudu kõigi relvaomanike andmeid "välja pumbata" ja asjast huvitatutele müüa ei saa. 90. aastatel ilmutas küll mõni politseiametnik minu arvates ebatervet huvi relvaomanike registri vastu.

[maskeerimisvork]

Kui keegi soovib relvakauplusest laskemoona osta, teeb kaupmees päringu politsei andmebaasi ja saab teada, kas sel isikul on õigus sellise moona ostuks. Päringust (võimalik, et ka ostust) jääb andmebaasi jälg. Nii see peaks välja nägema.
Ühe relvapoe kaudu kõigi relvaomanike andmeid "välja pumbata" ja asjast huvitatutele müüa ei saa.

No siis tuleb näha ette, et ei saaks. Muidu juhtub nii, et poes töötajal on igav ja võtab ühe isikukoodi või relvaloa nr ette ja muudkui teeb päringuid:
37001012345, 37001012346 jne RL nr järgi ilmselt oleks lihtsam, tõenäoliselt lähevad need järjest erinevalt IK-st.

Pigem oleks olulisem see, et pood ei pea nägema ostja elukohta/hoiukohta vaid ainult seda kas ja millise kaliibri jaoks on ostuõigus ning mis koguses (sport, jaht vms).

[mutionu]

Pigem oleks olulisem see, et pood ei pea nägema ostja elukohta/hoiukohta vaid ainult seda kas ja millise kaliibri jaoks on ostuõigus ning mis koguses (sport, jaht vms).

Milleks see viimane? Relvaseaduses on juttu hoidmisest, mitte ostmisest.

[maskeerimisvork]

Novot, sellepärast ongi need asjad vaja üle rääkida, et kõik ei saa ilmsetest asjadest ühtemoodi aru. Täna on relvaloa peal kirjas relva hoiukoht, poest moona ostmiseks tuleb luba näidata, järelikult poodnikule tekib info, kus antud relva (ja moona) hoitakse. Aga miks peab poodnik seda teadma? Tema asi on teada kas ta võib moona müüa, kui võib siis millist ja kui palju. Kõik.

[vtl]

Relvaseadus §46 lõige (6) ütleb, et "Padruneid, püssirohtu ja sütikuid hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas."

Siseministri määrus "Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused" §8 lõige 2 ja 3 täiendavad lakooniliselt: "Relvakapis peab olema vähemalt kaks eraldi lukustatavat laegast, millest üks on ettenähtud laskemoona ja sütikute ning teine püssirohu hoidmiseks." ja "Ainult padrunite ja/või sütikute hoidmisel võib relvakapil olla üks eraldi lukustatav laegas."

Mitte kusagilt seadusest ei loe välja, milline see laegas ning selle lukk peavad olema. Erinevatest allikatest olen saanud erinevat ja vastuolulist infot:
a) Ühe rajooni piirkonnakonstaabel väitis, et tegu võib olla suvalise lukustatava plekk-karbiga (näiteks bürootarvete kaupluses müüdav mündikarp), mille tõstad lihtsalt relvakappi sisse.
b) Üks teine relvanduse ja kohaliku seadusandlusega kokku puutunud ametimees väitis jällegi, et too laegas peab olema kindlalt relvakappi sisse ehitatud ja sinna püsivalt fikseeritud, vastasel korral on tegu laskemoona hoidmise nõuete rikkumisega.

Ühe laekaga kappe, mis nõuetele vastavad, leiab igas valikus, aga kui nüüd tahaks lisaks padrunitele ka püssirohtu relvakapis hoida, mida siis teha? Mina ei ole kahe laekaga relvakappi meil müügis näinudki. Omaenese tarkusest võtaks Nato metallist laskemoonakasti (pildil), riputaks sinna külge tabaluku ja tõstaks relvakapi põhja. Tundub igati turvaline ja mõistlik. Relv, laskemoon ja püssirohi on lahus ning viimased eraldi lukkude taga.

Aga kuidas seadusesilm vaatab?

Ei taha ka riskida relvaloa peatamisega seoses ReS §43 lg (1) p 3) järgi ("kontrollimisel on tuvastatud, et loa omajal ei ole käesolevas seaduses ettenähtud tingimusi relva ja laskemoona hoidmiseks;")

[Walter2]

Eesti Vanglatööstus (Kalmistu tee 22) veel paar aastat tagasi valmistas 2 laekaga relvakappe, kas veel neid pakub ei oska öelda.