Relvaseadus

[Dr.Sci]

Sinu enda tsiteeritud norm ju ütleb, et ei pea:

Põnev värk see juriidika lihtsalt. Aga ilmselt tõesti ei pea. Praegu mulle meenub, et olen viibinud jahis, kus endine kõrge politseipealik ja veel üks tuntud avaliku elu tegelane hakkasid koos aja viiteks vana ämbrit tulistama.

Kui oled ühisjahis, siis jahi enda ajal niisama tulistamine on taunitav. Teised tahavad kohe teada, mis loom oli jne. Lisaks ajad loomad liikvele ja tavaliselt vales suunas. Kui jaht läbi (või paus), võib ämbrit ka tulistada, peaasi et ämbri küljes pole mõne poliitiku pilti. Pardijahi ajal käib muidugi paugutamine teinekord sellise tihedusega et kõrvaltvaataja võiks arvata, et on Paju lahingusse sattunud.
Aga juriidika on põnev-juristidele, tavainimesele tihti arusaamatu ja nõme. Kasvõi see kuidas me siin lahkame relvaseadust ja ei suuda leida vastust mõnele lihtsale küsimusele - näiteks kasvõi sellisele et kui ma ehitan koju keldrisse betoonseintega ümbruskonnast akustiliselt isoleeritud tiiru püstolist tulistamiseks, kas see on seaduslik või mitte. (Aga kui ma tahan teha 10 meetrise õhkrelvast laskmiseks, või lasen õhkrelva hoopis garaazis?) Kui mul on sportvibu või amb, kas ma tohin sellega metsas/maastikul lasta? Koduaias varese pihta? Mis juhtub kui ma lasen oma piiril kasvava kirsi otsast maha rästa ja see kukub naabri aeda - kas naabril on õigus kaebus esitada? Jne.

[Kriku]

kui ma ehitan koju keldrisse betoonseintega ümbruskonnast akustiliselt isoleeritud tiiru püstolist tulistamiseks, kas see on seaduslik või mitte.

Sa tead ju ise meist paremini vastust. Niisuguse ehitise seaduslikuks kasutamiseks pead sa saama kasutusloa.

[Kriku]

Ma natuke veel süvenesin laskepaiga probleemi.

Eelmise aasta kevadel saadeti kooskõlastusringile uus siseministri määruse eelnõu: http://eelnoud.valitsus.ee/main#as2nKLy5

Selles on mitu asja täpsemalt ja selgemalt lahti kirjutatud. Uus ja olukorda oluliselt parandav kontseptsioon on laskmist läbiviiv isik.

§ 17. Laskmise eest vastutava isiku määramine
(1) Laskmise eest vastutava isiku määrab lasketiiru omanik, valdaja või laskepaigas laskmist korraldav organisatsioon või laskepaiga valdaja kirjaliku otsusega. [...]
(3) Laskmise eest vastutav isik peab olema laskeinstruktor relvaseaduse tähenduses.

§ 18. Laskmise eest vastutava isiku kohustused
(1) Kooskõlastatuna lasketiiru omaniku, valdaja või laskepaigas laskmist korraldava organisatsiooniga või laskepaiga valdajaga annab vastutav isik laskmist läbiviivale isikule taasesitamist võimaldavas vormis loa lasketiirus või laskepaigas laskmist läbi viia.
(2) Kui lasketiirus või laskepaigas ei ole määratud laskmist läbiviivat isikut, on laskmise eest vastutav isik kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas ja täitma laskmist läbiviiva isiku kohustusi.
(3) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral teavitab laskmise eest vastutav isik juhtumist Politsei- ja Piirivalveametile.

§ 19. Laskmist läbiviiva isiku määramine
(1) Laskmist läbiviiva isiku määrab lasketiiru omanik, valdaja, laskmist korraldav organisatsioon või laskepaiga valdaja või laskmise eest vastutav isik. Otsus tuleb teha taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Lasketiirus või laskepaigas võib iseseisvalt lasta vaid isik, kes on määratud laskmist läbiviivaks isikuks. [...]
(4) Laskmist läbiviival isikul peab olema Eestis väljastatud relvaluba või laskeinstruktori, lasketreeneri või laskesportlase litsents, mille on välja andnud Eesti laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiorganisatsiooni esindus.

§ 20. Laskmist läbiviiva isiku kohustused
(1) Laskmist läbiviiv isik on kohustatud viibima laskmise ajal lasketiirus või laskepaigas. Ilma laskmist läbiviiva isikuta on laskmine lasketiirus või laskepaigas keelatud. [...]

See kord on palju mõistuspärasem ja üldjoontes võiks sellega nõus olla. Kes tahab oma maale isiklikuks kasutamiseks laskepaika, rajab selle kooskõlastatult KOV ja politseiga, leiab laskeinstruktori, kes on nõus olema laskmise eest vastutav isik ja teda ennast määrama laskmist läbi viivaks isikuks. Põhimõtteliselt tehtav.

Peaks hakkama kehtima selle aasta keskpaigast.

[Kriku]

Panen eelnõu laskepaiga ohutusnõuded ka:

§ 9. Laskepaiga ohutusnõuded
(1) Laskepaiga märkidejoone taga peab olema vähemalt 5,5 m kõrgune tagavall.
(2) Laskealal ja tagavalli koostises ei tohi olla vähemalt 0,2 m sügavuseni kõva materjali ega objekte, mis võivad põhjustada kuuli ohtlikku rikošeti, välja arvatud juhul, kui selle välistavad kasutatavate kuulide omadused.
(3) Tagavalli moodustava materjali külmumisel üle 0,2 m sügavuseni on ohuala vähemalt 200 meetrit.
(4) Tagavalli puudumisel peab ohuala pikkus laskmise suunas ja märkidejoone taga olema väikesekaliibrilisest tulirelvast laskmiseks ja sileraudsest tulirelvast laskmiseks vähemalt kaks kilomeetrit ja täiskaliibrilisest tulirelvast laskmiseks vähemalt viis kilomeetrit.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud ohuala võib puududa, kui kuulide laskealast väljapääsu välistavad kuulipüüdja, kuulisuunajad, laskekabiin, loodusolud või kasutatavate kuulide omadused.
(6) Laskepaigas võib olla rohkem kui üks vallidega või looduslikult eraldatud laskeala.
(7) Laskmise ohutus tuleb laskepaigas laskmise ajal tagada ajutise piirde või ohutuslindi ja hoiatussiltide paigaldamise ning vajaduse korral ajutiste valvurite paigutamisega.
(8) Ohualas ei tohi olla selliseid hooneid, elamuid ega muid kasutatavaid hooneid, mis ei ole laskmisega seotud. Ohualasse peab laskmise ajal olema juurdepääs kõrvalistele isikutele tõkestatud ja keelatud.
(9) Ohuala ja laskeala piir peab olema märgistatud ajutiste hoiatussiltidega nii, et ohualale ja laskealale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussiltide vahemaa on kuni 100 meetrit.
(10) Ohuala ja laskeala tähistav hoiatussilt peab olema mõõtmetega 1 meeter korda 0,5 meetrit. Kollase põhjaga hoiatussildil peab olema must suurtähtedes kiri „SEIS! LÄBIKÄIK KEELATUD! LASKMISED!“. Kirja vähim kõrgus on 5 cm.
(11) Laskepaigas haavlitega lendavaid sihtmärke lastes tuleb täita käesoleva määruse §-s 8 ette nähtud nõudeid.

Ka mõistlik mu meelest.

[Andrus1973]

Kuidas võtta. Hiljuti olin Soomes ühes relvapoes. Lasime püssirauda vaherada jne. Peale rauavahetust tegi relvameister mõned proovilasud. Selleks oli maja taha paigutatud laskepukk ja tool. Laskmine ise käis suure põllu suunas kus eemal paistsid elamud. No mingi kilomeeter äkki? Laskevalliks ja märklaua taustaks oli umbes koorem liiva-kruusa. Minu uurimise peale, et kas politsei on sellega rahul teatati, et kõik on ok. Võõrastel ta seal lasta ei luba, kuna majad on nähtaval. Relvapood ise asub sellises ajaasustusega külakeses.
Et sellega võreldes on meie eelnõu ikka väga üle pingutatud.

[Kriku]

Jah. Eesti nõuded on mõistlikud arvestades, et ainult individuaalseks kasutamiseks ette nähtud laskepaika jätkuvalt ei eksisteeri. Ma jätkuvalt pooldan kinnistuomanikule võimalikult lihtsa harjutamise võimaluse loomist, aga seni, kuni seda pole, seda ei ole. Uue määruse eelnõus on vähemalt põhimõtteline võimalus enda maa peale laskepaik tekitada ja seal iseseisvalt toimetada. Aitäh sellegi eest.

[vtl]

Aga tegelikult oleks meile siia foorumisse mõnda pädevat juristi vaja neid küsimusi lahkama. Ühte. Kui on juba 2 siis läheb tõlgendamiseks ja seepeale vajaksime ka kohtunikku

Ja kes sellele pädevale juristile peaks pädevat palka maksma

Aga juriidika on põnev-juristidele, tavainimesele tihti arusaamatu ja nõme. Kasvõi see kuidas me siin lahkame relvaseadust ja ei suuda leida vastust mõnele lihtsale küsimusele - näiteks kasvõi sellisele et kui ma ehitan koju keldrisse betoonseintega ümbruskonnast akustiliselt isoleeritud tiiru püstolist tulistamiseks, kas see on seaduslik või mitte.

Relvaseaduses on jätkuvalt palju asju lahtised, järk-järgult parandatakse osa auke ära.
Viimati tuleb meelde näiteks see, et (üle-)eelmise relvaseaduse ajal ei olnud enese ja vara kaitseks soetatud pikale püssile lubatud padrunikogust määratud - §46 rääkis üksnes revolvri- ja püstolipadrunitest või siis jahi- ja sporditulirelvade padrunitest.

Reaalsus on see, et võimaliku kohtujama korral on lõplikuks otsustajaks Riigikohus, kelle sõna saab seaduse tõlgendamisel määravaks. Kuigi Eestis pretsedendiõigus otseselt ei kehti, võib siiski öelda, et kuniks enne kui pole sarnast ja võrreldavat kohtuotsust olnud, on kõik need lahtised küsimused hall ala, mida iga jurist tõlgendab erinevalt.

Parem on sinna hammasrataste vahele mitte sattuda, sest kaotajaks jääb üldiselt lihtne kodanik.

[Dr.Sci]

Liigutades arutelu eestlaetavate relvade osast siia siis jätkaks sealt kus vtl lõpetas:
(3) Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.
Kogu see jahitulirelva asi on ikkagi natuke puudulikult lahti kirjutatud. Esiteks ei suuda ma endiselt kuskilt välja lugeda et jahitulirelv peab olema selliselt kantud ka relvaloale (va poolautomaat), teiseks, kui vaadata allakriipsutatud osa siis enamus müügil olevatest relvadest sobivad jahipidamiseks, kui selline soetada spordiks või enesekaitseks, kas ikka on vaja jahitunnistust?
Kolmandaks, kuna õhkrelvade teemas küsiti suurekaliibliriste kohta - siis kas airsofti omad on relvad või mitte (relvaseaduse mõttes)

ps. esimesed 2 küsimust jääks esitamata kui austatud seaduste väljatöötajad oleks taibanud kirjutada: Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud, ja sellisena relvaloale kantud sileraudne püss, (jne)

[Kriku]

Mina saan aru, et see "jahipidamiseks ette nähtud" käib ikkagi konkreetse relva eesmärgi kohta (RS § 28). St. kui sul on püss registreeritud jahipidamiseks, siis on tema jahitulirelv, kui enesekaitseks, siis ei ole.

Selle tõlgendusega on muidugi ka häda, sest registreerimata jahipüssiga metsas hulkumine justkui polekski jahipidamine

[Andrus1973]

Mina saan aru, et see "jahipidamiseks ette nähtud" käib ikkagi konkreetse relva eesmärgi kohta (RS § 28). St. kui sul on püss registreeritud jahipidamiseks, siis on tema jahitulirelv, kui enesekaitseks, siis ei ole.

Selle tõlgendusega on muidugi ka häda, sest registreerimata jahipüssiga metsas hulkumine justkui polekski jahipidamine

Kui see pole jahipüss, siis on see kas enesekaitse-ja/või spordirelv. Seega avalikus kohas ringi liikudes peab see olema varjatud/kotis. Kui ei ole siis on see juba RSi rikkumine. Sama jutt on ka jahirelva kohta. St kui sa ei pea metsas jahti, siis peab relv olema kotis. Mitte kotis oleva jahirelvaga ringi jalutamine võrdsustub jahipidamisega. Kotis oleva relvaga võid jõlkuda kus tahad, kuis ee ei ole just avalik üritus või miiting või veel miskit sinna kanti. Sõltumata sellest, kas on tegu jahirelvaga või mite.

[Kriku]

Kotis oleva relvaga võid jõlkuda kus tahad, kuis ee ei ole just avalik üritus või miiting või veel miskit sinna kanti. Sõltumata sellest, kas on tegu jahirelvaga või mite.

Kui nii, siis see suuremalt jaolt lahendab probleemi.

[vtl]

Liigutades arutelu eestlaetavate relvade osast siia siis jätkaks sealt kus vtl lõpetas:
(3) Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.
Kogu see jahitulirelva asi on ikkagi natuke puudulikult lahti kirjutatud. Esiteks ei suuda ma endiselt kuskilt välja lugeda et jahitulirelv peab olema selliselt kantud ka relvaloale (va poolautomaat), teiseks, kui vaadata allakriipsutatud osa siis enamus müügil olevatest relvadest sobivad jahipidamiseks, kui selline soetada spordiks või enesekaitseks, kas ikka on vaja jahitunnistust?

ps. esimesed 2 küsimust jääks esitamata kui austatud seaduste väljatöötajad oleks taibanud kirjutada: Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud, ja sellisena relvaloale kantud sileraudne püss, (jne)

Mina saan aru, et see "jahipidamiseks ette nähtud" käib ikkagi konkreetse relva eesmärgi kohta (RS § 28). St. kui sul on püss registreeritud jahipidamiseks, siis on tema jahitulirelv, kui enesekaitseks, siis ei ole.

Kriku, Sa oled õigesti aru saanud, nii see ongi.
Relvaloal on iga relva juures otstarve. Kui sinna on kantud A täht, siis annab õiguse kasutada seda jahirelvana ning hoida 300 padrunit relva kohta. Selleks, et vastavat tähte sinna saada, on vaja relva registreerimisel esitada jahitunnistus.

[Andrus1973]

Kotis oleva relvaga võid jõlkuda kus tahad, kuis ee ei ole just avalik üritus või miiting või veel miskit sinna kanti. Sõltumata sellest, kas on tegu jahirelvaga või mite.

Kui nii, siis see suuremalt jaolt lahendab probleemi.

Selle kohta on jah:
4. peatükk Jahipidamine § 23. Jahipidamine (3) Jahipidamiseks ei peeta:

4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga;

[Andrus1973]

Mina saan aru, et see "jahipidamiseks ette nähtud" käib ikkagi konkreetse relva eesmärgi kohta (RS § 28). St. kui sul on püss registreeritud jahipidamiseks, siis on tema jahitulirelv, kui enesekaitseks, siis ei ole.

Kriku, Sa oled õigesti aru saanud, nii see ongi.
Relvaloal on iga relva juures otstarve. Kui sinna on kantud A täht, siis annab õiguse kasutada seda jahirelvana ning hoida 300 padrunit relva kohta. Selleks, et vastavat tähte sinna saada, on vaja relva registreerimisel esitada jahitunnistus.

Täpselt nii see ongi. Kuni seda nõuab relvaseadus. Jahivibu ja enne 1870 aastat relva kohta relvaseadus seda ei nõua.

[Kriku]

jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga

Püstolimehed siis peaks tõsiselt järele mõtlema, kas nad ikka tahavad oma Glocki iga kord tühjaks laadida, kui sellega loodusesse astuvad.