Relvaseadus

[vtl]

Võib-olla inimene tahtis lihtsalt korterist relvahoidlat ehitada ja ei plaaninud seal ise edasi elada

[Manurhin]

Postimees siis vahepeal ühe artikli üllitanud: https://www.postimees.ee/6028348/eestis ... -tulirelva

Kõik on hea ja ilus, aga kas keegi oskab seletada, mis asi see kombineeritud püstol on? Relvaseaduse järgi oleks see sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. Selliseid püstoliliste sugukonna esindajaid tuleb mul hetkel meelde vaid kaks: LeMat, mis aga tegelikult peaks kandma nime kombineeritud revolver ja venelaste kosmoserelv TP-82. Viimase puhul on aga mitmeid küsitavusi. Esiteks, raudade pikkuse poolest (300mm) klassifitseerub see veel täpselt millimeetri pealt püstoliks, aga relva üldpikkuse osas on küsimus, kas sinna hulka on arvatud ka relva komplekti kuuluv matšeete, mida saab relva külge kinnitada ja kabana kasutada või mitte. Koos kabaga läheks püstolile lubatud pikkus (600mm) juba 70mm-ga lõhki, ilma aga mitte. Teiseks, masstootmises see relv ei olnud, kusagil müügis pole näinud ja tänapäeval ei toodeta selle jaoks enam moonagi. Ka tõesti 7 tk. selliseid Eestisse sattunud?

Üks kommentaar ka eelmainitud artikli juurest:

Kas on umbkaudseltki teada,kui palju relvi on Eestis elavatel pensionil NSVL ohvitseride käsutuses.Neile anti kõigile reservi mineku korral nimeline relv.Tean juhust, kus Eestist vene vägede valjaviimisel lasti reservi 23 .aastane leitnant.

Mida sellest arvata ?

[oliver]

Võtsin oma enesekaitsepüstolid arvele ka jahirelvadena ja kohe ei taibanud relvainspektorilt küsida - poolautomaatsel jahirelval tohib padrunisalv mahutada kuni 2 padrunit, mismoodi nüüd korrektselt käituma peaks? Kui inspektori juurde satun küsin üle aga ehk keegi kaasfoorumlastest on selle juba selgeks teinud?

[vtl]

Kõik on hea ja ilus, aga kas keegi oskab seletada, mis asi see kombineeritud püstol on? Relvaseaduse järgi oleks see sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv. Selliseid püstoliliste sugukonna esindajaid tuleb mul hetkel meelde vaid kaks: LeMat, mis aga tegelikult peaks kandma nime kombineeritud revolver ja venelaste kosmoserelv TP-82. Viimase puhul on aga mitmeid küsitavusi...

Tõenäoliselt on see "kombineeritud püstol" ajakirjaniku trüki- või copyviga ning väärarusaam teemast.
Le Mat on jah siiski revolver, aga mind huvitab pigem, miks keegi on üldse tahtnud eestlaetavaid asju (7tk) arvele võtta. Relvaseadus üldiselt nende kohta ei kohaldu. Ainus põhjus arvelevõtmiseks oleks see, kui keegi tahaks nendega legaalselt jahil käia.
Kunagi ma Jahimeeste seltsist küsisin, kas keegi teab kedagi kes teaks kedagi kes peaks eestlaetava musta rohu toruga jahti. Nema pööritasid silmi ja vastasid, et pole kuulnudki. Vibukütte olla küll mingi seltskond, aga seegi on selline friigihobi.

...Teiseks, masstootmises see relv ei olnud, kusagil müügis pole näinud ja tänapäeval ei toodeta selle jaoks enam moonagi. Ka tõesti 7 tk. selliseid Eestisse sattunud?

Ma ei usu, et neid (TP-82) Eestis on, aga mine sa tea.
28x70 moona täiesti toodetakse. Esimene ettejuhtunud viide, mida peaks saama ka Eestisse kerge vaevaga tellida:
https://www.sellier-bellot.cz/en/produc ... s/list/17/

/edit: wikis oli faktiviga. 12.5x70 EI ole 28 kaliiber, nagu seal väidetud. Venekeelse Wiki väitel on tegu tegu 32 kaliibriga, kaliibtitabeli mõõdu järgi peaks see aga kusagile 36 ja 40 vahele jääma./

[vtl]

Võtsin oma enesekaitsepüstolid arvele ka jahirelvadena ja kohe ei taibanud relvainspektorilt küsida - poolautomaatsel jahirelval tohib padrunisalv mahutada kuni 2 padrunit, mismoodi nüüd korrektselt käituma peaks? Kui inspektori juurde satun küsin üle aga ehk keegi kaasfoorumlastest on selle juba selgeks teinud?

Püstoli/revolvriga to tohi sa niikuinii jahti pidada, seda võid kasutada ainult püütud väikeuluki surmamiseks ehk halastuslasuks.
Pika püssiga on lihtne - jahil olles peab olema kas 2-ne salv või salves piiraja. Muus olukorras (sport, enesekaitse) pole vahet (kuniks EL 10-ne salvepiirang meie relvaseadusesse jõuab). Üldiselt on enamustel relvadel ju vahetatav salv.

[vtl]

Kõik on hea ja ilus, aga kas keegi oskab seletada, mis asi see kombineeritud püstol on? Relvaseaduse järgi oleks see sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv.

Jäin veel selle "kombineeritud püstoli" kohta mõtlema.

Kuni viimase ajani (enne 01.07.2018) oli relvaseaduses §20 lõige 1 punkt 2, mis ütles, et sileraudne püss, mille üldpikkus on alla 840mm või mille iga raua pikkus on alla 450mm on tsiviilkäibes keelatud. Selle nn. kärbikuparagrafi eesmärk oli kriminaliseerida nõuka ajast lohakile jäänud ja lühemaks saetud jahirelvad, mida pätid said hõlpsalt hõlma alla peita.

Kuna 600 on väiksem kui 840 ja 300 on väiksem kui 450, siis selle loogika järgi peaks ka igasugune sileraudne püstol olema tsiviilkäibes keelatud. Eeldusel, et mõni selline üldse eksisteerib.

Muidugi on ka võimalus, et seadust saab/sai tõlgendada a'la kuni 600mm sileraudne = lubatud, 600...840mm sileraudne keelatud ja sealt edasi pikemad jällegi lubatud.

[EOD]

Soomes oli veel 20. sajandi lõpupoole levinud komme kasutada veesõidukites kohustuslike signaalpüstolitena vanadest haavlipüssidest tehtud kärbikuid.
Põhimõtteliselt on ju kärbiku ja signaalpüstoli vahe vaid kaliibris (kusjuures suuremasse saab ju adapteri panna). Sihtimisseadmeid pole kummalgi, lühikese raua puhul jääb pihtamislaengu algkiirus väikeseks ja püssirohugaaside energia läheb paugu tegemiseks. Kurjategijale on lähidistantsile sobivaks relvaks pigem nuga.
Just peaaegu normaalpikkuses rauaga, kuid ärasaetud kabaga "lupara" on ohtlik, kuna võimaldab varjatud kandmist, samas jääb suudmeenergia, seega ka efektiivne laskekaugus, küllaltki suureks ning piki rauda saab kogenud laskur ka piisava täpsusega sihtida.

[Walter2]

Põhimõtteliselt on ju kärbiku ja signaalpüstoli vahe vaid kaliibris (kusjuures suuremasse saab ju adapteri panna). Sihtimisseadmeid pole kummalgi, lühikese raua puhul jääb pihtamislaengu algkiirus väikeseks ja püssirohugaaside energia läheb paugu tegemiseks.

Siin tekib kohe küsimus raketipüstolite vaba käideldavuse suhtes. Omab see ju töötavat päästikumehanismi ning sobiva adapteri korral saaks sellest sileraudse moona väljutada. Adaptergi on elementaarne jupp toru millega saaks iga treial hakkama. Või on laeng siiski liialt võimas ning raketika liigendmehanism ja lukustus ei pea valule vastu?

[TTA]

Põhimõtteliselt on ju kärbiku ja signaalpüstoli vahe vaid kaliibris (kusjuures suuremasse saab ju adapteri panna). Sihtimisseadmeid pole kummalgi, lühikese raua puhul jääb pihtamislaengu algkiirus väikeseks ja püssirohugaaside energia läheb paugu tegemiseks.

Siin tekib kohe küsimus raketipüstolite vaba käideldavuse suhtes. Omab see ju töötavat päästikumehanismi ning sobiva adapteri korral saaks sellest sileraudse moona väljutada. Adaptergi on elementaarne jupp toru millega saaks iga treial hakkama. Või on laeng siiski liialt võimas ning raketika liigendmehanism ja lukustus ei pea valule vastu?

Vähemalt nendega mida EKV kasutab küll midagi tummisemat lasta ei julgeks.

[EOD]

Signaalpüstol võib ju haavlipadruni lasu siserauast isegi välja kannatada, kuid laskja enam mitte. Internetis küll videoid, kus ühe käega haavlipüssist tulistaja tagasilöögist tõsise paugu näkku saab. Signaalpüstol on kergem, seega tagasilöök veel tugevam. Luparast tulistatakse ikka kahe käega relva hoides ning nii, et tagasilöök mööda läheks.
Ära keelata või piiratud tsiviilkäibe alla panna võib muidugi mida iganes. Ka tavalised veetorud ja nende pimedad otsakorgid näiteks võib kuulutada eriohtlikuks kaubaks, mida võib osta vaid torulukksepp ehitusprojekti või inseneri antud tõendi alusel, et torud objektil vajavad vahetust.

[vtl]

Siin tekib kohe küsimus raketipüstolite vaba käideldavuse suhtes. Omab see ju töötavat päästikumehanismi ning sobiva adapteri korral saaks sellest sileraudse moona väljutada. Adaptergi on elementaarne jupp toru millega saaks iga treial hakkama. Või on laeng siiski liialt võimas ning raketika liigendmehanism ja lukustus ei pea valule vastu?

Raketipüstol lendab sileraudse padruni peale lihtlabaselt laiali ja laskja saab oma osa näkku. YT on videoid täis (pädeva kaitseekraani tagant nööriga päästetud, ärge seda kodus järele proovige!)

EL uue direktiivi järgi taheti ka raketipüstolid arvele võtta. Kas see on otsekohalduv või on riikidel siin oma sõna öelda - ei tea. Põhimõtteliselt saab ka raketikaga (raketti) teise pihta lastes lastes kehavigastuse tekitada. Me elame järjest debiilistuvas maailmas.

[eeru]

Võtsin oma enesekaitsepüstolid arvele ka jahirelvadena ja kohe ei taibanud relvainspektorilt küsida - poolautomaatsel jahirelval tohib padrunisalv mahutada kuni 2 padrunit, mismoodi nüüd korrektselt käituma peaks? Kui inspektori juurde satun küsin üle aga ehk keegi kaasfoorumlastest on selle juba selgeks teinud?

Püstoli/revolvriga to tohi sa niikuinii jahti pidada, seda võid kasutada ainult püütud väikeuluki surmamiseks ehk halastuslasuks.
Pika püssiga on lihtne - jahil olles peab olema kas 2-ne salv või salves piiraja. Muus olukorras (sport, enesekaitse) pole vahet (kuniks EL 10-ne salvepiirang meie relvaseadusesse jõuab). Üldiselt on enamustel relvadel ju vahetatav salv.

https://www.riigiteataja.ee/akt/101122015007?leiaKehtiv

§ 23. Jahipidamine
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

Püstoli või revolvriga väikeuluki surmamine on järelikult....

Seaduses ei leia sõnagi lühikesest, keskmisest või pikast püssist. Aga eraldi on poolautomaatrelv, mille salve mahub....ja püstol -revolver.

§ 24. Jahipidamisvahendid ja -viisid
(1) Lubatud jahipidamisvahendid on:
1) sile- ja vintraudne ja kombineeritud tulirelv, välja arvatud täisautomaattulirelv;
2) jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelv, mille salve mahub kuni kaks padrunit;
3) püstol ja revolver;
4) jahivibu;
5) püünis;
6) peibutis ehk peibutusvahend;
7) jahikoer;
piirdelipp.

Otseveolukuga, poltlukuga jne jahirelvale kinnita jahipidamiseks kasvõi 100 padruniga trummelsalv.

Eestlaetavaga Eestis jahipidamisest. . Juttu leiab jahifoorumist.

[vtl]

...
§ 23. Jahipidamine
(1) Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

Püstoli või revolvriga väikeuluki surmamine on järelikult....

Kui Sa oleksid viitsinud veidigi kaugemale lugeda, siis JahiS § 26 lõige 2 ütleb selgelt "Püstolit ja revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks."

Seaduses ei leia sõnagi lühikesest, keskmisest või pikast püssist. Aga eraldi on poolautomaatrelv, mille salve mahub....ja püstol -revolver.

Leiab küll. Relvaseadus §12 defineerib selle, mis pikkusest alates on tegu "püssiga".

Otseveolukuga, poltlukuga jne jahirelvale kinnita jahipidamiseks kasvõi 100 padruniga trummelsalv.

Jah, kõik on õige ainult et algne küsija küsis poolautomaatse jahirelva kohta. Kaasaegsed püstolid on (peamiselt) poolautomaatse toimega relvad.

[eeru]

Püstoli/revolvriga to tohi sa niikuinii jahti pidada, seda võid kasutada ainult püütud väikeuluki surmamiseks ehk halastuslasuks.
Pika püssiga on lihtne - jahil olles peab olema kas 2-ne salv või salves piiraja. Muus olukorras (sport, enesekaitse) pole vahet (kuniks EL 10-ne salvepiirang meie relvaseadusesse jõuab). Üldiselt on enamustel relvadel ju vahetatav salv.

see on Sinu eelnev postitus.
Ma ei ole viidanud Relvaseadusele. Aga Relvaseaduses ei leidu sõnagi Sinu pikast püssist.
Ja Jahiseaduse kohaselt on väikeuluki surmamine püstoli või revolvriga.. JAHIPIDAMINE. Ei ole tegemist vaid surmamise ehk halastuslasuga. Seda nimetatakse jahipidamiseks ehk küttimiseks.
Järgneva tekstiga panid puhta põõsasse. Sa ei teadnud isegi seda, et 2 padruni nõue kehtib vaid jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelvadele. Aga vaid jahipidamisel.
Jahiseaduses ei loeta ühtegi PÜSTOLIT poolautomaatseks tulirelvaks. Ja ei kohaldu 2 padruni nõue.

[vtl]

Ma ei ole viidanud Relvaseadusele. Aga Relvaseaduses ei leidu sõnagi Sinu pikast püssist.
Ja Jahiseaduse kohaselt on väikeuluki surmamine püstoli või revolvriga.. JAHIPIDAMINE. Ei ole tegemist vaid surmamise ehk halastuslasuga. Seda nimetatakse jahipidamiseks ehk küttimiseks.
Järgneva tekstiga panid puhta põõsasse. Sa ei teadnud isegi seda, et 2 padruni nõue kehtib vaid jahipidamise otstarbel registreeritud poolautomaattulirelvadele. Aga vaid jahipidamisel...

Sõbrad, lõpetaks selle ärapanemise ja jätkaks konstruktiivsel lainel. Lahmimine teemal mida ma tean või ei tea, on mõttetu.

Loodetavasti said kõik asjaosalised aru sellest, mida mõeldi "pika püssi" all, mis on püstoli/revolvriga jahipidamise ja juba püütud väikeuluki surmamise vahe ning vast kõik teemaga kokku puutunud inimesed mäletavad, et kuni 2 padrunit mahutava salve piirangut poolautomaatsel jahitulirelval taotakse jahitunnistuse taotleja koolitusel esimese asjana pähe.